Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et isiku kriminaalkorras süüdimõistmine Armeenia genotsiidi eitamise eest on vastuolus sõnavabadusega

18. Detsember 2013 - 15:31

 Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 7-liikmeline koda leidis häälteenamusega (5 poolt, 2 vastu) 17.12.2013 tehtud otsuses Perincek vs. Šveits (kaebus nr 27510/08), et Šveits on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artiklit 10 (sõnavabadus).

Türgi kodanikust kaebaja mõisteti Šveitsis süüdi rassilise diskrimineerimise eest, kuna ta oli eitanud Armeenia genotsiidi. EIK leidis, et süüdimõistmine ei olnud õigustatud. Esiteks tõi EIK välja, et kaebaja ei olnud eitanud massilisi tapmisi ja väljasaatmisi Osmani impeeriumist  1915.aastal, vaid oli üksnes eitanud nimetatud tegude kvalifitseerimist genotsiidina. Kuigi konventsiooni artikli 17 kohaselt on keelatud konventsiooniga tagatud õiguste, sh sõnavabaduse kuritarvitamine, siis leidis EIK, et antud juhul ei olnud kaebaja kasutanud oma õigusi konventsiooni mõttega vastuolus.

Edasi selgitas EIK, et genotsiid on rahvusvahelises õiguses defineeritud kuritegu – nii Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) kui Rwanda Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtupraktika kohaselt on genotsiidiks teod, mille eesmärk on tahtlikult hävitada mitte üksnes konkreetse grupi teatud liikmed, vaid kogu grupp või osa sellest. EIK rõhutas, et genotsiid on kitsas õigusmõiste ning seda on keeruline tõendada. EIK märkis, et inimõiguste kohtu ülesanne ei ole hinnata, kas 1915.aastal toime pandud teod on genotsiid, vaid kaaluda kolmandate isikute õiguste (ohvrite lähedaste au) ja kaebaja sõnavabaduse tasakaalu. Kuna puudub konsensus Armeenia sündmuste kvalifitseerimisel genotsiidiks – EIK tõi välja, et 190 riigist maailmas üksnes umbes 20 on ametlikult tunnustanud Armeenia genotsiidi -, siis oli kaebaja karistamine genotsiidi eitamise eest ülemäärane. EIK leidis, et sellise karistamise vajalikkus demokraatlikus ühiskonnas ei olnud piisavalt põhjendatud. EIK pidas vajalikuks eristada käesolevat kaebust holokausti eitamise juhtumitest, kuna viidatud holokausti eitamise asjades olid isikud eitanud ajaloolisi fakte, sh gaasikambrite olemasolu.  Lisaks viitas EIK riigisisestele arengutele ja tõi välja Hispaania Konstitutsioonikohtu ning Prantsuse Konstitutsioonikohtu otsused, milles oli leitud, et (genotsiidi) eitamise eest karistamine on konstitutsioonivastane. Prantsuse Konstitutsioonikohus oli leidnud, et isegi, kui riik on ametlikult tunnustanud genotsiidi toimumist, siis on konstitutsioonivastane karistada isikut selle eest, et ta ei ole ametliku seisukohaga nõus.

EIK leidis, et antud juhul oli Šveits ületanud tal olevat kaalutlusõigust ning oli rikkunud kaebaja sõnavabadust. Otsusele on lisatud kahe kohtuniku (Vusinic, Montenegro; Pinto de Albuquerque, Portugal) eriarvamused. Need kohtunikud leidsid, et Armeenia genotsiid on 20. sajandi „unustatud genotsiid“ – ent seda ei tohiks unustada, mistõttu oli kaebaja süüdimõistmine proportsionaalne (eriti arvestades, et karistuseks ei olnud vangistus) ja kooskõlas konventsiooni artikli 10 lõikes 2 lubatud sõnavabduse piirangutega.

EIK otsus jõustub 3 kuu pärast, kui pooled ei taotle selle edastamist EIK suurkojale uueks otsustamiseks.

EIK otsus  prantsuse keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

24.09.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas Eesti riigi esitatud ühepoolsed deklaratsioonid

24.9.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kolmeliikmelise komitee 3.9.2020 tehtud otsuse, millega aktsepteeriti kohtuasjades Filippov vs. Eesti ja Hamitski vs. Eesti (kaebused nr 12496/18 ja 12503/18) Eesti riigi esitatud ühepoolseid deklaratsioone ja lõpetati kaebuste menetlemine.

17.09.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas Eesti riigi esitatud ühepoolse deklaratsiooni

17.9.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kolmeliikmelise komitee 7.7.2020 tehtud otsuse, millega aktsepteeriti kohtuasjas Pulatov vs. Eesti (kaebus nr 10788/19) Eesti riigi esitatud ühepoolset deklaratsiooni ja lõpetati kaebuse menetlemine.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.