Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et eluaegsest vangist kaebaja haiglavisiitidel ohjeldusmeetmete kohaldamine oli õigustatud, kuid heitis ette, et Eesti kohtud ei olnud ühte kaebaja kaebust sisuliselt hinnanud

14. November 2018 - 9:12

13.11.2018 otsuses kohtuasjas A.T. vs. Eesti  (kaebus nr 23183/15) leidis Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 7-liikmeline koda, et Eesti ei ole kaebaja õigusi ohjeldusmeetmete kohaldamisega rikkunud, ent leidis artikli 8 positiivse kohustuse rikkumise, kuna ühte kaebaja kaebust ei olnud piisavalt uuritud.

Kaebus
A.T. (kaebaja) on Viru vanglas eluaegset vangistust kandev kinnipeetav. Kaebaja pidas oma õiguste rikkumiseks seda, et tema 2010. ja 2011. aastal haiglas toimunud arstlike läbivaatuste ajal kohaldati tema suhtes käe- ja jalaraudade ühendkomplekti ning vanglaametnikud olid läbivaatuste juures ja kuulasid pealt konfidentsiaalseid vestlusi arstiga. Samuti pidas ta oma õiguste rikkumiseks seda, et vangla toimetas ta lastehaiglasse oma vastsündinud last vaatama valel ajal ja ta sai last näha vaid 10 minutit ning kaasas olnud vanglaametnikud ei lubanud tal last puudutada.

EIK-sse esitas kaebaja kaebuse konventsiooni artikli 3 (piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld), artikli 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) ja artikli 6 lõike 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) väidetava rikkumise peale. Artikli 6 all kaebas kaebaja selle peale, et Eesti kohtud ei vastanud lastehaigla visiidiga seotud kaebusele. Kuigi Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid kaebaja kaebused tervikuna rahuldamata, ei vastanud kohtud kaebusele kaebaja valel ajal lastehaiglasse viimise kohta ega käsitlenud vanglaametnike poolt lapse puudutamise keeldu. Riigikohus kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud.

Valitsuse vastuväited ja EIK otsused

A. Ohjeldusmeetmete kohaldamise kooskõla konventsiooni artiklitega 3 ja 8 haiglasse toimunud visiitide ajal

Valitsus leidis, et käe- ja jalaraudade kohaldamisel isiku vanglast väljaviimisel oli seaduslik alus ning kaebaja isikust – eluaegset vangistust kandev isik, kes on pannud toime vägivaldseid kuritegusid – tulenevalt olid ohjeldusmeetmed õigustatud. Kaebaja kuriteod olid kogu aeg raskemaks läinud ning ka vanglas olles oli ta rünnanud nii vanglaametnikke kui kaasvange. Arvestades samal ajal kaebaja head füüsilist vormi, tema vanust (kõnealusel ajal 35) ja sugu ning et ta oli vanglas hinnatud kõrgohtlikuks, tuli vanglal võtta kõik meetmed, et vältida põgenemisohtu vanglast väljaviimisel, samuti meditsiinilise personali julgeolekut arstiga kohtumiste ajal. Mis puudutas kaebaja väiteid isikliku riietuse kandmise keelu kohta, siis märkis valitsus, et vanglariietust ei saa pidada alandavaks, eriti arvestades, et see on vajalik isiku üle järelevalve tõhusaks tagamiseks. Väljaviimise juures olnud saatemeeskond kandis tavapärast varustust, kuid tervishoiutöötaja juures (valves viibides) tuleb võimalusel kanda relvi varjatult. Kaebaja avalikkusele eksponeerimine ei olnud valitsuse hinnangul tõendatud – vastupidi, ta viidi arsti juurde nii, et ta oleks teistest isikutest võimalikult eraldi. See on vajalik ka julgeoleku kaalutlustel.

Mis puudutab kaebaja ja arsti suhtlust arsti vastuvõttudel, siis selgitas valitsus, et kaebaja ohtlikkusest tulenevalt pidi saatemeeskonnal olema saadetavaga visuaalne kontakt ning kohustus teostada järelevalvet kestis ka arsti vastuvõtu ajal. See aga ei tähenda, et vanglateenistuse ametnikud oleksid vaadanud uuringut vahetult pealt või oleksid kuulanud pealt arsti ja patsiendi vestlust. Saatemeeskond viibis sirmi taga ning piisavas kauguses kaebajast – seda ka taktikalistel põhjustel. Teiseks ei anta informatsiooni isiku seisundi kohta terviseuuringu teostamise ajal, vaid tulemused saadetakse hiljem vangla meditsiiniosakonnale, kes on kinnipeetava eriarsti juurde saatnud. Seega ei saa julgeolekut teostavatele vanglaametnikele teatavaks mingit arsti-patsiendi konfidentsiaalset informatsiooni.

Valitsus leidis, et kaebaja väidetu ei anna alust rikkumiste tuvastamiseks ei konventsiooni artikli 3 ega artikli 8 alusel.

EIK selgitas esmalt oma kohtupraktika põhimõtteid, mille kohaselt konventsiooni artikkel 3 sisaldab üht demokraatliku ühiskonna põhiväärtustest. Väärkohtlemine peab olema minimaalse tõsidusastmega, et see kuuluks artikli 3 kohaldamisalasse. Asjaomane hinnang oleneb kohtuasja kõikidest asjaoludest, näiteks kohtlemise kestus, selle füüsilised või vaimsed tagajärjed ja mõnel juhul kannatanu sugu, vanus ja tervislik seisund. EIK kordas, et käeraudade kohaldamine ei anna üldjuhul alust rääkida konventsiooni artikli 3 rikkumisest, kui seda meedet on kohaldatud seaduslikul alusel ning kui see ei hõlma - üle mõistlikult vajaliku - jõu kasutamist või isiku avalikkusele eksponeerimist. Seejuures tuleb võtta arvesse isiku põgenemisohtu, samuti seda, kas ta võib tekitada kahju. Kuna sama kaebust hinnati ka artikli 8 alusel, selgitas EIK, et artikkel 8 võib samuti hõlmata isiku vaimset ja füüsilist terviklikkust. Teatud juhtudel, mis ei too kaasa artikli 3 rikkumist, võib artiklit 8 siiski rikutud olla. EIK kinnitas, et patsiendiinfo kuulub igal juhul artikliga 8 kaitstud isiku eraelu mõiste alla.

Konkreetse kaebuse asjaolude juurde minnes tõi EIK esmalt välja, et kinnipeetavatele arstiabi tagamisel on riigil ühelt poolt kohustus tagada kinnipeetavate tervis ning vajalik arstiabi; teiselt poolt on riigil konventsiooni artiklist 1 tulenev kohustus tagada kõikide tema jurisdiktsiooni all olevate isikute õigused ja vabadused. Olukorras, kus kinnipeetav vajab vanglavälist arstiabi, kaasneb oht, et kinnipeetav võib põgeneda, või oht, et ta tekitab kahju teistele (sh meditsiinipersonalile või teistele patsientidele) või endale. EIK möönis, et haigla meditsiinipersonalilt ei saa eeldada samasugust ettevalmistust – osata käituda kinnipeetavast lähtuva ohu korral adekvaatselt – kui vanglaametnikelt endilt. Niisiis peab riik ennetavalt hindama, millist ohtu konkreetne kinnipeetav endast võib kujutada.

Käesoleval juhul oli kaebajale kohaldatud meetmetel riigisiseses õiguses seaduslik alus ning lubatud eesmärk – põgenemise ja teiste isikute kahjustamise vältimine. EIK võttis arvesse, et enne kaebajale ohjeldusmeetmete kohaldamist oli vangla saatmisplaani koostamisel võtnud arvesse kaebaja kriminaalset minevikku, sh seda, et tema kuriteod olid läinud ajas aina raskemaks, samuti kaebaja käitumist vanglas. Kaebajale antud hinnangu kohaselt ei austanud kaebaja vanglarežiimi, oli agressiivne ning võimeline ründama nii teisi kui ka kahjustama iseennast. Seetõttu otsustati kohaldada kaebajale käe- ja jalaraudu ning tema saatemeeskonnas oli erinevatel juhtudel kolm kuni kuus ametnikku. EIK leidis, et vangla, kellel oli kinnipeetavaga igapäevane kontakt ja kes teadis, millist ohtu kaebaja endast kujutab, tegi ohjeldusmeetmete määramisel pärast hoolikat kaalumist põhjendatud otsuse. Asjaolu, et kaebaja ei olnud varem proovinud põgeneda, ei omanud tähtsust, sest kaebaja puhul oli oluline temast lähtuv oht teistele ja iseendale. EIK nõustus, et kaebajale kohaldatud ohjeldusmeetmed lähtusid kaebaja enda käitumisest. EIK ei tuvastanud ka mingeid tervisega seotud asjaolusid, mis oleksid välistanud ohjeldusmeetmete kohaldamise. Kuigi käe- ja jalarauad jätavad nahale mingid märgid, ei olnud kaebaja suhtes kasutatud nende paigaldamisel ülemäärast jõudu.

Mis puudutab arsti-patsiendis suhte konfidentsiaalsust, siis rõhutas EIK, et see õigus kohaldub ka kinnipeetavatele. Kuigi käesolevas asjas jäid kaebaja ja valitsus konkreetsete visiitide toimumise asjaolude osas eriarvamusele, ei pidanud EIK seda oluliseks, kuna asus seisukohale, et sekkumine kaebaja eraelusse oli antud juhul põhjendatud samadel põhjustel nagu käe- ja jalaraudade kohaldamine, st tulenevalt konkreetse kaebaja ohtlikkusest.

Mis puudutab vanglariietust ja relvade kandmist saatemeeskonna poolt, siis ei nõustunud EIK kaebajaga, et kaebajat oleks ebakohaselt või tahtlikult tema arstivisiitide ajal avalikkuses eksponeeritud.

Kokkuvõttes asus EIK seisukohale, et mis puudutab kaebajale haiglas toimunud visiitide ajal kohaldatud ohjeldus- ja muid meetmeid, ei ole konventsiooni artiklit 3 ega artiklit 8 rikutud, kuna kaebaja suhtes oli koostatud kohane ohuhinnang ning kohaldatud meetmed ei hõlmanud jõu kasutamist või kaebaja ebakohast avalikku eksponeerimist. Samal ajal olid kohaldatud meetmed vajalikud ühiskondliku turvalisuse ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

B. Artiklite 6 ja 8 all esitatud kaebused seoses kaebaja visiidiga lastehaiglasse

Valitsus ei nõustunud kaebaja käsitlusega 31.01.2012 kaebaja visiidi kohta lastehaiglasse. Valitsus selgitas, et külastusaeg oli kokku lepitud kaebaja huve arvestades – see seati üldisest külastusajast väljapoole, et vältida võimalikult palju kokkupuuteid kolmandate isikutega, kuna kaebajat häiris, kui kolmandad isikud teda vaatasid. Vanglalt saadud teabe kohaselt lõpetas kaebaja ise visiidi enne ettenähtud aega. Mis puudutab kaebaja väidet, et saatemeeskond ei lubanud tal last puudutada, siis haigla info kohaselt otsustab lapse puudutamise ja süllevõtmise õde koos lapse raviarstiga. Last oli just intensiivravi osakonnas opereeritud ning tõenäoliselt seetõttu ka last puudutada ei lubatud. Valitsus vaidles vastu ka sellele, et valvemeeskond oleks kuulanud pealt arsti ja kaebaja vestlust lapse tervise üle. Eeltoodust tulenevalt leidis valitsus, et riik ei ole selles küsimuses artiklit 8 rikkunud.

Valitsus vaidles vastu ka kaebaja konventsiooni artikli 6 alusel esitatud kaebusele. Valitsus selgitas, et kuigi halduskohus ei andnud vastust igale kaebaja väitele, siis ei pööranud kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel ise sellistele puudujääkidele tähelepanu. Nende aspektide kohta, mida kaebaja apellatsioonkaebuses eraldi rõhutas, on ringkonnakohus vastuse andnud.

EIK pidas selle kaebuse lahendamisel siiski oluliseks, et kaebaja oli tõstatanud asjaomase kaebuse Eesti kohtutes, kuid ükski kohus ei vastanud konkreetselt tema väidetele. Sellises olukorras ei saa EIK välistada, et sekkumine kaebaja artikliga 8 tagatud õigustesse on toimunud. Kuigi valitsus esitas EIK menetluses kirjaliku tõendina haigla esindaja seletuse, asus EIK seisukohale, et see ei käsitlenud konkreetselt 31.01.2012 visiiti. Samuti ei pidanud EIK piisavaks saatemeeskonna juhi ühepoolset seletust. Samas ei olnud ka kaebaja esitanud mingeid konkreetseid tõendeid. EIK asus seisukohale, et kuna ta ei saa seda kaebust sisuliselt hinnata, ei saa ta siiski jätta kõrvale asjaolu, et Eesti kohtud oleksid pidanud kaebaja väidetele hinnangu andma, sh vajadusel tuvastama asjaomaseid fakte ning kaebuse rahuldamata jätmise korral seda põhjendama. Kuna Eesti kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata ilma lastehaigla intsidenti üldse sisuliselt hindamata, asus EIK seisukohal, et artiklist 8 tulenevat riigi positiivset kohustust on rikutud.

Kuigi kaebaja oli taotlenud mittevaralise kahjuna 15 000 eurot, mõistis EIK kaebajale 1500 eurot.

Eestikeelne otsus: https://vm.ee/sites/default/files/content-editors/legal/a.t._vs._eesti_otsus_et.pdf (PDF)

Otsus jõustub kolme kuu pärast otsuse avaldamisest, kui menetlusosalised ei ole taotlenud asja EIK 17-liikmelisele suurkohale üleandmist.

 

Veel uudiseid samal teemal

06.06.2019|Välisministeerium

Inimõiguste kohus lõpetas M.A. vs. Eesti kohtuasja läbivaatamise, kuna kaebaja ei vastanud EIK kirjadele

6. juunil 2019 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 16.5.2019 tehtud otsuse asjas M.A. vs. Eesti (kaebus nr 4327/18), millega otsustas kustutada nimetatud kaebuse kohtuasjade nimistust.

04.06.2019|Välisministeerium

Inimõiguste kohus pidas nn maadevahetuse kriminaalasja kestust põhjendatuks, kuid leidis, et ebapiisavalt põhistatud jälitustoimingu load rikkusid nelja kaebaja õigust eraelu austamisele

28.05.2019 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse ühendatud kohtuasjades Liblik vs. Eesti (173/15), Kangur vs. Eesti (181/15), Reiljan vs. Eesti (388/15), Annus vs. Eesti (383/15), E.L.L. Kinnisvara AS vs. Eesti (374/15) ja AS Järvevana vs.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.