Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et Eesti on rikkunud isiku õigust valida endale kriminaalmenetluses kaitsja

3. Juuni 2013 - 11:31

30. mail 2013 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse Keijo Martini kaebuses. Kaebaja leidis, et rikutud on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 6 lõiget 1 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja artikli 6 lõike 3 punkti c (kaitseõigus), kuna lepinguline kaitsja ei saanud temaga suhelda ning talle määrati selle asemel kaitsja riigi õigusabi korras. Ka oli kaitsja juuresolekuta antud ütlusi võetud arvesse tema süüdimõistmisel. Valitsus vaidles kaebusele vastu, viidates, et kaebaja loobus lepingulisest kaitsjast ise, kuna viimane esindas ka kahte teist süüdistatavat; samuti ei olnud kaebaja vaidlustanud väidatavat sundi või enda mõjutamist.

EIK oma otsuses asus seisukohale, et mitmete asjaolude koosmõju - kaitsja taandamiseks kohase menetluse läbiviimata jätmine, milles oleks hinnatud huvide konflikti, selle asemel kaebajaga mitteametlik suhtlemine, kaebaja noorus ja tema ebastabiilsus (kaebaja suhtes viidi läbi kaks ekspertiisi), samuti süüdistuse raskus (mõrv) - annab alust leida, et kaebaja õigust valida endale kaitsja oli rikutud, sest lepingulisest kaitsjast loobumise soov nendel asjaoludel ei tundu tõepärane.

Edasi tõi EIK välja, et kuigi ringkonnakohus välistas apellatsiooniastmes otsuse tegemisel kaitseõigust rikkudes saadud tõendid (ilma kaitsjata antud ütlused), siis leidis ringkonnakohus siiski, et muud tõendid - ja üldteadmised (kaebajapoolne enda süüditunnistamine menetluse algstaadiumis) – andsid alust kaebaja süüdimõistmiseks. EIK leidis, et ringkonnakohus oli küll tunnistanud kaitseõiguse rikkumist, kuid ei olnud seda täielikult heastanud.

EIK asus seisukohale, et Eesti on rikkunud kaebaja suhtes konventsiooni artikli 6 lõiget 1 ja lõike 3 punkti c.  Muud artikli 6 lõigete 1 - 3, artiklite 13 ja 17 alusel esitatud kaebused tunnistas EIK vastuvõetamatuks.

EIK mõistis kaebajale mittevaralise kahjuna 4500 eurot ja kohtukulude katteks 2821,54 eurot. Lisaks märkis EIK, et kui isik on mõistetud süüdi menetluses, mis ei vastanud konventsiooni nõuetele, on sobivaimaks heastamismeetmeks kohtuasja uuesti läbivaatamine (Eesti mõistes teistmine).

Otsus eesti keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

05.12.2019|Välisministeerium

Inimõiguste kohus leidis kohtuasjas Saar vs. Eesti, et kohustus olla oma bürooruumide läbiotsimise juures ei olnud isikult vabaduse võtmine

5.12.2019 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 12.11.2019 tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Saar vs. Eesti (40797/17). Kaebus oli esitatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 5 lõike 1 (vabaduse võtmise alused) alusel.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.