Sa oled siin

Inimõiguste kohus leidis, et Eesti ei ole rikkunud AS Delfi sõnavabadust

10. Oktoober 2013 - 12:38

 Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsustas 10. oktoobri 2013 otsusega kohtuasjas Delfi vs. Eesti (kaebus nr 64569/09), et Eesti ei ole rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10 (sõnavabadus) sellega, kui leidis, et AS Delfi peab vastutama oma internetiportaalis avaldatud au teotavate kommentaaride eest.

AS Delfi pöördus EIKi pärast seda, kui Riigikohus oli oma 10. juuni 2009 otsuses asjas 3-2-1-43-09 leidnud, et AS Delfi vastutab võlaõigusseaduse (VÕS) alusel au teotavate kommentaaride eest solidaarselt nende postitajatega, kuna ta on loonud kommenteerimisvõimaluse ja kutsub oma internetilehel ise inimesi üles aktiivselt kommenteerima. AS Delfi (kaebaja) leidis, et rikutud on inimõiguste konventsiooni artikliga 10 kaitstud sõnavabadust, kuna tema internetiportaali omanikuna ei pea vastutama au teotavate kommentaaride eest, mille on postitanud kolmandad isikud.

10. oktoobril 2013 tehtud otsuses hindas EIK esmakordselt kaebust, mis on seotud internetis kommentaaride avaldamisega seotud vastutusega. EIK märkis, et kuigi Eesti riik oli sekkunud ASi Delfi sõnavabadusse, oli sellel sekkumisel seaduslik alus, eesmärk ja see oli proportsionaalne.

EIK nõustus valitsusega, et VÕSi ja ulatusliku riigisisese kohtupraktika kohaselt oli kaebaja vastutus ettenähtav. EIK rõhutas, et kuigi VÕSi sätted olid üldised, võimaldas seaduse üldisem sõnastus kohaldada seda muutuvatele oludele, sh uute tehnoloogiatega seotud aspektidele. Samuti rõhutas EIK, et AS Delfi Eesti suurima internetiportaalina ja professionaalse tegutsejana pidi olema teadlik seadustest ja kohtupraktikast. EIK ei seadnud kahtluse alla, et kõnealusel riigisisesel regulatsioonil oli seaduslik eesmärk – kolmandate isikute õiguse era- ja perekonnaelu austamisele kaitse, mis on tagatud inimõiguste konventsiooni artikliga 8.

EIK asus seisukohale, et Eesti riik oli leidnud artiklis 10 ja artiklis 8 ette nähtud õiguste tagamiseks õiglase kesktee. Kohus hindas selleks järgmist nelja aspekti: kommentaaride sisu, kaebaja kohaldatud meetmed au teotavate kommentaaride ennetamiseks, kommentaatorite autorite vastutus, riigisisese menetluse tulem kaebajale. EIK nõustus valitsusega, et esiteks pidanuks kaebaja ette nägema, et avaldatud artikli sisu tekitab suurt avalikku vastukaja. Seega oleks kaebaja pidanud eeldama, et võidakse avaldada tavapärasest rohkem negatiivseid kommentaare ja võtma selleks vajalikud meetmed. Kuigi kaebajal olid teatud vahendid ebakohaste kommentaaride ennetamiseks ja kustutamiseks, siis antud juhul ei olnud need piisavad kolmandate isikute isiklike õiguste kaitseks. Automaatne teatud sõnade kustutamise filter ei takistanud au teotavate kommentaaride avaldamist; au teotavast kommentaarist teatamise võimalus aga ei taga, et sellest ka teatatakse. EIK rõhutas, et nõustub valitsusega ka selles, et konkreetsete kommentaatorite vastu tsiviilhagi esitamine oleks olnud keeruline ja ebaproportsionaalne isiku suhtes, kelle au oli teotatud. Nimelt oli kaebaja ise teinud otsuse mitte nõuda kommentaatoritelt enda identifitseerimist. EIK nõustus ka sellega, et riigisisesed kohtud ei olnud teinud kaebajale konkreetseid ettekirjutusi, kuidas olukorda lahendada, vaid ASile Delfi oli jäetud kaalutlusruum otsustamaks, kuidas tagada au teotavate kommentaaride ennetamist. EIKi arvates on selline kaalutlusõiguse jätmine oluline faktor, mis vähendab sõnavabadusse sekkumise tõsidust. Ka ASilt Delfi väljamõistetud mittevaralise kahju summa – 320 eurot – oli mõistlik ega olnud ASi Delfi suhtes ebaproportsionaalne. Kokkuvõttes rõhutas EIK, et võttes arvesse au teotavate kommentaaride sisu; asjaolu, et need olid avaldatud ASi Delfi kui reklaamist tulu teeniva äriühingu portaalis avaldatud artikli juures; et ASi Delfi võetud meetmed kolmandate isikute õiguste kaitseks ei olnud piisavad ja et tegelike kommentaatorite vastu kahjunõuete esitamine oleks olnud keeruline; samuti arvestades ASilt Delfi välja mõistetud kahjusumma suurust, oli riigipoolne sekkumine ASi Delfi konventsiooni artikliga 10 kaitstud õigustesse põhjendatud ja proportsionaalne.

Otsus eesti keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

06.02.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas riigi ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped ja lõpetas kaebuste menetlemise

Kohtuasjas Sagadi ja veel seitse kaebajat vs. Eesti (51278/17 jt) kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma 16.1.2020 otsusega, mis avaldati 6.2.2020, valitsuse ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.