Sa oled siin

Inimõiguste kohus kordas Ühendkuningriigi vastu tehtud otsuses, et vangide valimisõiguse absoluutne keeld EPi valimistel on konventsiooniga vastuolus

12. August 2014 - 14:57

12.08.2014 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) viie häälega kahe vastu otsuse asjas Firth jt vs. Ühendkuningriik (kaebus nr 47784/09 ja veel üheksa kaebust), milles leidis, et briti kinnipeetavate võimatus hääletada 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel – st vangistusega kaasnev automaatne ja absoluutne valimisõiguse keeld – on ebaproportsionaalne ning rikub inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 1 artiklit 3 (õigus vabadele valimistele).

EIK asus seisukohale, et kaebused on analoogsed kohtuasjaga Greens ja M.T. vs. Ühendkuningriik (kaebused nr 60041/08 ja 60054/08, vt ka http://vm.ee/et/uudised/inimoiguste-kohtu-suurkoda-ei-aruta-vangide-valimisoiguse-keelu-pohjendatust), milles EIK oli juba leidnud õiguse vabadele valimistele rikkumise, ning märkis, et kuna vastavat regulatsiooni ei ole siiani muudetud, ei jää tal muud üle, kui tuvastada uued rikkumised. EIK on korduvalt sedastanud, et absoluutne valimisõiguse keeld, mis ei võta arvesse süüteo olemust ega raskust, vangistuse pikkust ega vangi käitumist või muid isikuga seotud asjaolusid, ei ole proportsionaalne.  Samas, nagu mitmes varasemas otsuses, leidis EIK, et rikkumise tuvastamine on piisav ega mõistnud kaebajatele mittevaralise kahju eest hüvitist.

Vt ka: Scoppola vs. Itaalia(3) (22.05.2012 suurkoja otsus, kaebus nr 126/05, http://vm.ee/et/uudised/inimoiguste-kohtu-suurkoda-tegi-uue-paindlikuma-otsuse-vangide-valimisoiguse-keelu-kusimuses  ja seal olevad viited varasemate EIK valimisõiguste kohta tehtud otsuste kohta).

Kaks kohtunikku esitasid otsusele eriarvamuse. Kohtunik Nicolaou (Küpros) leidis, et kuna konkreetsed kaebajad ei olnud esitanud mingeid andmeid oma kinnipidamise kestuse kohta ja kuna teatud asjaoludel võib valimisõiguse äravõtmine õigustatud olla, ei oleks olnud üldse alust kaebajate kaebust sisuliselt arutada. Kohtunik Wojtyczek (Poola) väljendas esmalt kahetsust, et neid kaebusi ei antud üle suurkojale arutamiseks, ning leidis seejärel, et protokolli nr 1 artikkel 3 kaitseb eelkõige vabu valimisi ja mitte niivõrd valijate subjektiivseid õigusi, kuigi ka viimane aspekt võib nimetatud artikli kohaldamisalasse jääda.  Lisaks leidis ta, et ELi puhul tuleks esmalt hinnata, millise ELi institutsiooni valimine (pärast Lissabonil lepingu sõlmimist) kuulub kõnealuse protokolli artikli kaitsealasse ning kas ELi institutsioonide valimise süsteem iseenesest on konventsiooniga kooskõlas. Jättes püstitatud küsimusele vastamata, tegi kohtunik etteheiteid varasemate Hirst nr. 2 ja Scoppola nr 3 otsuste põhjenduste kohta ning leidis, et valimisõiguse piiramine iseenesest on õigustatud ning selles küsimuses peaks riikidel olema suurem kaalutlusõigus. Lõpuks nõustus ta kohtunik Nicolaouga, et antud asjas olid konkreetsed asjaolud jäetud üldse hindamata.

Otsus inglise keeles (258.92 KB, PDF)

Veel uudiseid samal teemal

06.02.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas riigi ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped ja lõpetas kaebuste menetlemise

Kohtuasjas Sagadi ja veel seitse kaebajat vs. Eesti (51278/17 jt) kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma 16.1.2020 otsusega, mis avaldati 6.2.2020, valitsuse ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped.

23.01.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus tunnistas konfiskeerimist puudutava kaebuse selgelt põhjendamatuks

23.1.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 17.12.2019 vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Konnova vs. Eesti (20496/17).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.