Sa oled siin

Inimõiguste kohus kinnitas oma varasemat seisukohta, et isiku kinnipidamine vanglas liiga väikesel pinnal on konventsiooniga vastuolus ja käsitletav alandava kohtlemisena

19. Detsember 2013 - 15:59

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tegi 19. detsembril 2013 ühehäälse otsuse kohtuasjas Tunis vs. Eesti (kaebus nr 429/12), tuvastades Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 3 (alandav kohtlemine) rikkumise.

Terki Tunis (kaebaja) esitas kaebuse Eesti Vabariigi vastu seoses konventsiooni artikli 3 väidetava rikkumisega Eesti riigi poolt. Kaebaja leidis, et teda koheldi Tallinna Vanglas vahi all pidamise ajal vastuolus konventsiooni artikliga 3 ebainimlikult ja alandavalt, kuna tal ei võimaldatud kasutada spordisaali ning kambripind (enamuse ajast 2,55 m2 inimese kohta) oli nii väike, et seal ei olnud  võimalik oma tervise eest hoolt kanda. Kaebaja väitis, et tal tekkisid vangistustingimuste tõttu seljavaevused.

Valitsus vaidles esmalt vastu kaebuse vastuvõetavusele, leides, et kaebaja ei ole tõendanud, et ta ei saanud teha seljale harjutusi kambris või jalutusruumis ning et fakti, et kaebaja ei proovinudki harjutusi teha, tuleb tõlgendada tema kahjuks. Valitsus tõi välja ka selle, et kõnealusel ajal tuli Eesti seaduste kohaselt kinnipeetavale tagada vähemalt 2,5 m2 isiklikku pinda kambris ning kaebajale oli nõuetele vastav ja suurem (2,55 m2 – 3,83 m2) pind kogu kinnipidamise ajal tagatud. Samuti ei olnud kaebaja tõendanud, et tema tervisele tekkinud kahju oleks põhjuslikus seoses kambri suuruse või asjaoluga, et ta ei saanud kasutada spordisaali.

EIK oma otsuses kordas varasemates lahendites Labita vs. Itaalia (suurkoja 4. aprilli 2010 otsus) ja Iirimaa vs. Ühendkuningriik (18. jaanuari 1978 otsus) esitatud seisukohti, et artikli 3 kohaldamiseks peab olema saavutatud minimaalne tõsidusaste, mille hindamine on suhteline ning sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. EIK rõhutas, et isegi kui väärkohtlemine ei seisnenud kehalises vigastamises ega põhjustanud tõsiseid füüsilisi ja vaimsed kannatusi, võib mh isiku inimväärikust alandav või isikus hirmu, meeleheidet või alaväärsustunnet tekitavat kohtlemist pidada alandavaks ning see võib olla seetõttu konventsiooni artikli 3 alusel keelatud. EIK kordas asjas Kudla vs. Poola (suurkoja 26. oktoobri 2000 otsus) toodud seisukohta, et riik peab tagama, et isikut peetakse kinni inimväärikust austavates tingimustes ning et meetme rakendamise viis ega meetod ei põhjusta isikule kannatusi ega raskusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme. Samuti peab riik tagama, arvestades vangistuse praktilisi aspekte, et kinnipeetava tervis ja heaolu oleksid piisavalt kindlustatud.

EIK rõhutas, et rikkumise tuvastamisel võetakse arvesse kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju, kaebaja esitatud konkreetseid väiteid ja ajavahemikku, mille jooksul kinnipeetavat vastavates tingimustes hoiti. EIK kordas täiendavalt oma arvukates vangistustingimusi käsitlenud lahendites esitatud seisukohta, et kinnipidamistingimuste puhul artikli 3 rikkumise hindamisel võetakse igal juhul arvesse kambri väiksust. EIK rõhutas, et kuigi kambrites, kus on mitu kinnipeetavat, on soovitav isiklik kambripind vähemalt 4 m2, siis EIKi senise praktika kohaselt on olukord, kus kinnipeetaval on vähem kui 3 mpõrandapinda, juba iseenesest konventsiooni artikli 3 rikkumise tuvastamise aluseks.

Kaebaja asjas tõi EIK välja, et see  puudutas eelkõige kaebust, et kaebajale ei võimaldatud piisavalt liikumisruumi võimlemisharjutuste tegemiseks, st kaebajal ei olnud võimalik teha arsti ette kirjutatud seljaharjutusi. EIK märkis, et kuigi poolte esitatud andmed kambri suuruse kohta erinesid, ei ole see määrav, kuna kaebajal oli kambris igal juhul vähem kui 3 misiklikku põrandapinda. EIK asus seisukohale, et tingimused, mis puudutasid pinna suurust, lisaks pinda hõivanud mööbel ja asjaolu, et kaebaja oli sunnitud kambris veetma kogu oma aja, välja arvatud üks tund päevas 15 m2 suuruses jalutusruumis, mida jagati viie teise kinnipeetavaga, lubavad tuvastada konventsiooni artikli 3 rikkumise. EIK leidis, et rikkumise tuvastamist ei mõjuta see, et kaebaja ei olnud kaevanud teiste vangistustingimuste üle tema kambris või vanglas tervikuna.

EIK leidis, et  ei ole vajadust käsitleda põhjalikumalt, kas erialaspetsialisti soovitatud harjutuste tegemine oli piiratud suurusega pinnal võimalik, kas kaebaja tervis vangistuses halvenes või kas see toimus ametivõimude süül. Kuivõrd ülerahvastatus kaebaja kambris andis piisava aluse rikkumise tuvastamiseks, piirdus EIK nentimisega, et kaebajal oli kinnipidamistingimustes raske – kui mitte võimatu – ettenähtud harjutusi sooritada. EIK võttis lisaks arvesse ajavahemikku, mille vältel kinnipeetavat vastavates tingimustes vahi all hoiti – üle 2 aasta ja 10 kuu (v.a lühiajaline viibimine vangla haiglas).

EIK mõistis kaebajale mittevaralise kahjuna 10 000 eurot ja kohtukulu katteks 3000 eurot. Otsus jõustub 3 kuud pärast tegemist, st 18. märtsil 2014, kui pooled ei ole taotlenud asja suurkojale üleandmist.

Lisaks tuleb märkida, et alates 1. jaanuarist 2014 jõustuvad vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6 muudatused, mille kohaselt  nähakse kinnipeetavale toas ette vähemalt 2,5 m2 põrandapinda ja kambris vähemalt 3 m2 põrandapinda.

Otsus eesti keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

06.02.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas riigi ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped ja lõpetas kaebuste menetlemise

Kohtuasjas Sagadi ja veel seitse kaebajat vs. Eesti (51278/17 jt) kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma 16.1.2020 otsusega, mis avaldati 6.2.2020, valitsuse ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.