Sa oled siin

Inimõiguste kohus kinnitas, et surnud isiku nimel ei või EIK-sse kaebust esitada

7. Oktoober 2021 - 13:40

7.10.2021 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kolmeliikmeline komitee 14.9.2021 tehtud kaebuse vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Koroljov vs. Eesti (41042/19).

Kaebus oli esitatud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 3 (piinamise, ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld) väidetava rikkumise peale Eesti riigi poolt. Kaebus puudutas 2018. aasta lõpus suletud Tallinna vangla kinnipidamistingimusi, täpsemalt isiklikku kambripinda alla 3m² ajavahemikus 13.9.2013-24.10.2013 ehk 42 päeva. EIK-s väitis kaebaja, et Eesti kohtute välja mõistetud 80 euro suurune hüvitis ei olnud piisav.

2020. aastal taotles üks kaebaja lastest EIK menetluses kaebajast isa asemel menetlusse astumist. Selgus, et kaebaja oli surnud juba 23.7.2019, kuid esindaja oli EIK-le kaebaja nimel esitatud kaebuse allkirjastanud 26.7.2019. Valitus palus EIK-i seejärel kaebuse menetlemine lõpetada, muu hulgas põhjusel, et surnud isiku eest ei või kaebust EIK-le esitada. Kuigi (surnud) kaebaja esindaja vaidles sellele vastu, nõustus EIK Eesti riigiga.

7.10.2021 avaldatud otsuses kinnitas EIK, viitega oma varasemale kohtupraktikale, et surnud isiku nimel ei või EIK-sse kaebust esitada. Seetõttu ei saa kaebajat ega tema pärijat lugeda konventsiooni artikli 34 tähenduses ohvriks. EIK tunnistas kaebuse konventsiooni artikli 35 lõike 3 punkti a ja artikli 35 lõike 4 alusel vastuvõetamatuks ratione personae. Otsus on lõplik.

Otsus eesti keeles siin (PDF).

Veel uudiseid samal teemal

16.09.2021|Välisministeerium

Inimõiguste kohus jättis inimõiguste ja biomeditsiooni konventsiooni alusel esitatud nõuandva arvamuse taotluse läbi vaatamata

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 17-liikmeline suurkoda avaldas 15.9.2021 otsuse, millega jättis talle inimõiguste ja biomeditsiooni konventsiooni ehk nn Oviedo konventsiooni alusel esitatud nõuandva arvamuse taotluse sisuliselt läbi vaatamata.

02.08.2021|Välisministeerium

1. augustil 2021 jõustus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokoll nr 15, millega muudetakse konventsiooni teksti (RT II, 28.03.2014, 2)

Protokolliga nr 15 lisati inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni preambulisse läbipaistvuse eesmärgil viide subsidiaarsuse põhimõttele ja kaalutlusõiguse doktriinile. Protokolliga kaotati ära kohtunike senine vanusepiirang 70 aastat ning uus vanusepiirang 65 aastat on seatud sõltuvusse kohtunikuks kandideerimise ajast.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.