Sa oled siin

Inimõiguste kohus avaldas 10.4.2019 esimese nõuandva arvamuse, mis puudutab surrogaatemadusega seotud aspekte

11. Aprill 2019 - 9:05

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) esimene nõuandev arvamus on antud vastuseks Prantsuse Kassatsioonikohtu 16.10.2018 esitatud küsimusele seoses surrogaatemadusega. EIK leidis 10.4.2019 avaldatud nõuandvas arvamuses, et riigid ei pea registreerima välismaal surrogaatemaduse läbi sündinud lapse sünnitunnistusele „juriidilise emana“ kantud isikut riigisiseses registris (bioloogilise) emana.

Lapse ja tema tulevase ema suhet on võimalik tunnustada ka läbi kiire adopteerimisvõimaluse andmise. Konkreetne juhtum puudutas olukorda, kus lapse eostamisel ei olnud kasutatud tulevase ema enda munarakke, vaid doonori munarakke.

Prantsuse Kassatsioonikohus oli EIK-lt küsinud:

  1. Kas konventsiooniosaline riik astub üle konventsiooni artikliga 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) lubatud kaalutlusõiguse piiridest, kui ta keeldub kandmast asjaomasse registrisse (kuhu kantakse sünnid, abielud ja surmad) välismaal surrogaatemaduse lepingu alusel sündinud lapse sünnitunnistuse andmeid osas, milles need andmed kajastavad „tulevast ema“ „juriidilise emana“, samas aktsepteerides sünnitunnistust isa kande osas, kes on lapse bioloogiline isa? Kas eelnevaga seoses tuleks teha vahet olukordadel, kus lapse eostamiseks on kasutatud „tulevase ema“ munarakke, olukordadest, kus kasutatakse doonori munarakke?
  2. Kui vastus esimesele või teisele küsimusele on jaatav, siis kas konventsiooni artiklile 8 vastavus oleks tagatud, kui „tulevane ema“ saab võimaluse adopteerida oma abikaasa, kes on lapse bioloogiline isa, lapse (kuna nii oleks võimalik luua juriidiliselt ema-lapse suhe)?

Riigisisese menetluse taustaks oli EIK 26.06.2014 otsus asjas Mennesson vs. Prantsusmaa (65192/11), mis puudutas kohtuasja, kus kaks USA-s surrogaatemaduse lepingu alusel sündinud last ja nende vanemad taotlesid lapse ja vanemate suhte tunnustamist Prantsusmaal. EIK leidis selles asjas, et rikutud on laste õigust nende eraelu austamisele, kuna ka nende bioloogilist isa ei tunnustatud isana. Kuigi EIK-le ülal toodud küsimuste esitamise ajaks oli Prantsusmaa riigisisest õigust muudetud ning surrogaatemaduse läbi sündinud lapse isana tunnustati isa, kelle seemnerakke oli viljastamisel kasutatud, siis „tulevast ema“ (intended mother) bioloogilise emana ei registreeritud.

EIK võttis Prantsuse Kassatsioonikohtu taotluse menetlusse 3.12.2018 ning andis menetlusosalistele ehk riigile ja asjaomase riigisisese kohtumenetluse pooltele kirjalike seisukohtade esitamiseks tähtaja 16.01.2019. Oma seisukohad esitasid ka Ühendkuningriik, Tšehhi Vabariik ja Iirimaa ning mitmed vabaühendused. Arvestades, et EIK avaldas arvamuse juba 10.04.2019, võib nõuandva arvamuse menetlust pidada väga kiireks.

Oma 10.04.2019 arvamuses tõi EIK esmalt välja Euroopa riikide regulatsioonide võrdluse. 43-st Euroopa Nõukogu riigist vaid 9-s on surrogaatemadus lubatud ning 10-s riigis aktsepteeritakse välismaal sõlmitud surrogaatemaduse lepinguid. 24-s riigis on surrogaatemadus täielikult keelatud. 31-s riigis on siiski isal, kes on selliselt sündinud lapse bioloogiline isa, võimalus saada isana tunnustatud. 19-s riigis on naisel, kes ei ole lapse bioloogiline ema, võimalus saada tunnustatud emana. Menetlused on erinevates riikides erinevad ning kokkuvõttes asus EIK seisukohale, et surrogaatemaduse küsimuses ning naise, kes ei ole last sünnitanud, emana tunnustamises, ei ole Euroopas konsensust.

Enne oma sisulise arvamuse andmist selgitas EIK konventsiooni 16. protokolliga talle antud pädevust ning märkis, et kuna käesolevas asjas oli tegemist doonori munarakkudega, siis ei saa ta vastata Prantsuse Kassatsioonikohtu küsimusele, millisel seisukohal oleks EIK siis, kui lapse eostamiseks oleks kasutatud lapse tulevase ema munarakke.

Vastates Prantsuse Kassatsioonikohtu küsimustele, rõhutas EIK esmalt, et alati, kui asi puudutab last, tuleb lapse huvid seada esimesele kohale. Seejärel tõi EIK välja, et kuigi lapse mittebioloogilise ema emana mittetunnustamine on negatiivne lapse eraelule, ei puuduta surrogaatemaduse lepingud vaid last, vaid ka selliseid aspekte, mis ei toeta mittebioloogilise ema lapse emana tunnustamist.

Nimelt tuleb samaaegselt võtta arvesse surrogaatemaduse lepingute kuritarvitamise ohtu ning isiku õigust teada oma päritolu. Siiski asus EIK seisukohale, et absoluutne võimatus tunnustada mittebioloogilist ema surrogaatemaduse lepingu alusel sündinud lapse puhul ei ole ka õigustatud. See naine kasvatab tulevikus last ning hoolitseb tema heaolu ja stabiilise kasvukeskkonna eest.

EIK rõhutas, et asjades, kus puudub Euroopa konsensus ning mis puudutavad tundlikke moraalseid või eetilisi küsimusi, on riikidel laiem kaalutlusõigus. Siiski asjades, mis puudutavad isiku identiteeti, sh lapse ja vanemate suhteid, on riikide kaalutlusõigus kitsam. Nii peavad riigid lähtuma sellest, et lapse parimates huvides on see, et riik tagaks ka välismaal surrogaatemaduse läbi sündinud lapse tulevase ema (kes välismaal on kantud sünnitunnistusele „juriidilise emana“) mingisuguse tunnustamise. Kuigi EIK kitsendas eelnevalt oma arvamuse andmist konkreetse asja asjaoludega, märkis EIK arvamuse punktis 47, et juhul kui kasutatud on tulevase ema enda munarakke, siis on lapse ja ema suhte tunnustamise vajadus veelgi tugevam.

Teiseks hindas EIK, milline tunnustus on konventsiooni mõttes piisav. EIK asus seisukohale, et olukorras, kus lapse eostamiseks on kasutatud doonori munarakke, ei saa nõuda, et riigid kannaksid registrisse emana naise, kes on kantud välismaal väljastatud sünnitunnistusele „juriidilise emana“, kuigi ta ei ole last sünnitanud. Sellisele järeldusele asumiseks ei ole Euroopas konsensust. Seega on selles osas, milline tunnustamistee valida, riikidel suurem kaalutlusõigus. Kuigi on soovitav, et ebaselgus lapse vanemate küsimuses kestaks võimalikult lühikest aega, on üheks aktsepteeritavaks võimaluseks ka adopteerimine. Sellisel juhul tuleb asjaomane menetlus läbi viia kiiresti ja tõhusalt.

Riigi kõrgeimate kohtute õigus küsida EIK-lt nõuandvaid arvamusi jõustus 01.08.2018, kui jõustus konventsiooni 16. protokoll. Nimelt täiendati protokolliga nr 16 EIK pädevust ja anti EIK-le õigus konventsiooniosalise määratud kõrgema kohtu taotluse alusel anda nõuandvaid arvamusi konventsiooni konkreetse kohtuasja kontekstis riigisisesel tasandil tõlgendamiseks. Ka Eesti on protokolli nr 16 ratifitseerinud, seega on nõuandva arvamuse küsimise õigus ka Riigikohtul.

Arvamus inglise keeles: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=003-6380464-8364383
 

Veel uudiseid samal teemal

27.06.2019|Välisministeerium

Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus valiti Peeter Roosma

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) valis eile, 26. juuni hilisõhtul absoluutse häälteenamusega Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus Peeter Roosma. Peeter Roosma on Riigikohtu kohtunik.

06.06.2019|Välisministeerium

Inimõiguste kohus lõpetas M.A. vs. Eesti kohtuasja läbivaatamise, kuna kaebaja ei vastanud EIK kirjadele

6. juunil 2019 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 16.5.2019 tehtud otsuse asjas M.A. vs. Eesti (kaebus nr 4327/18), millega otsustas kustutada nimetatud kaebuse kohtuasjade nimistust.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.