Sa oled siin

Inimõiguste kohus asus seisukohale, et Eesti kohtud ei ole lapse Itaaliasse tagastamisel konventsiooni rikkunud

22. Mai 2012 - 15:20

15.05.2012 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse kohtuasjas M.R ja L.R vs. Eesti (kaebus nr 13420/12), leides, et kaebus era- ja perekonnaelu austamise rikkumise peale (konventsiooni artikkel 8) on selgelt põhjendamatu ja tuleb tunnistada vastuvõetamatuks. Kuna EIK leidis, et kaebajate isikud ei kuulu avaldamisele, siis on otsuses kaebajaid nimetatud initsiaalidega.

Kaebuse esitas Eesti kodanikust ema enda (M.R) ja oma 30.06.2009 Milanos sündinud tütre (L.R) nimel. Pärast detsembris 2010 lapsega Eestisse reisimist ei pöördunud ema ega laps enam Itaaliasse tagasi, mistõttu esitas lapse Itaalia kodanikust isa Eestile Haagi lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel lapse tagastamise taotluse, mille Eesti kohtud rahuldasid. Lapse ema pöördus seejärel EIKi.

15.05.2012 otsuses tõi EIK esmalt välja oma senise kohtupraktika Haagi lapseröövi konventsiooni rakendamise kohta ning hindas seejärel konkreetset Eesti-sisest kohtumenetlust. EIK asus seisukohale, et Eesti kohtud on kohaldanud Haagi lapseröövi konventsiooni korrektselt. EIK tõi muuhulgas välja, et asja on hinnanud kolme astme kohtud; esimese astme kohtus on toimunud istung; nii lapse ema kui isa on saanud esitada kohtutele kirjalikke selgitusi ja tõendeid; lapse olukorda on hinnanud eksperdid; arvesse on võetud perekonnasituatsiooni tervikuna; kaebajal oli edasikaebeõigus, mida ta kasutas.

EIK rõhutas ka seda, et Haagi lapseröövi konventsiooni alusel ei viida läbi lapse hooldusõiguse määramist, vaid üksnes lapse tagastamine riiki, kust teine vanem on lapse ebaseaduslikult ära viinud. Seetõttu nimetatud konventsiooni alusel saavad selle riigi kohtud, kus tagastamist taotletakse, jätta lapse tagastamata üksnes siis, kui tagastamine võiks olla lapsele füüsiliselt või psühholoogiliselt ohtlik. Selliseid aluseid antud juhul Eesti kohtud ei tuvastanud ning EIK nõustus Eesti kohtute järeldustega.

Tegemist oli kohtuasjaga, kus EIK tegi 09.03.2012 Eesti suhtes üldse esmakordselt esialgse õiguskaitse määramise otsuse (kohustades riiki peatama lapse tagastamise täitemenetluse). Kuna kaebus tunnistati vastuvõetamatuks, on 15.05.2012 otsuses märgitud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise võib lõpetada.

Otsus eesti keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

17.03.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas vastu võtta erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest

16.3.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) võtta järgmised erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest.

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.