Sa oled siin

Inimõiguste kohtu suurkoda leidis rahvusvahelises lapseröövikaasuses, et Läti kohus ei olnud põhjalikult uurinud lapse tagastamisest keeldumisele alust andvaid asjaolusid

18. Detsember 2013 - 15:29

 Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 26.11.2013 otsuse kohtuasjas X. vs. Läti (kaebus nr 27853/09), mis puudutas rahvusvahelist lapseröövi ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (inimõiguste konventsioon) ja lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelisest konventsioonist (Haagi konventsioon) riigisisestele kohtutele tulenevaid kohustusi. Kohus tuvastas konventsiooni artikli 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) rikkumise.  EIKi 17-liikmelise suurkoja üheksa kohtunikku leidsid, et kuna Läti kohus ei kontrollinud tõhusalt kaebaja Haagi konventsiooni artikli 13 punktile b tuginevaid väiteid, ei olnud riigisisese õiguse alusel läbi viidud menetlus inimõiguste konventsiooni artikliga 8 kooskõlas ning kaebaja perekonnaellu sekkumine ei olnud proportsionaalne. Kaheksa suurkoja kohtunikku esitasid ühise eriarvamuse.

EIKi esitas kaebuse Läti kodanikust ema, kes oli koos lapsega naasnud Austraaliast Lätisse, omamata selleks lapse isa nõusolekut. Läti kohtud otsustasid, et seetõttu tuleb laps tagastada Austraaliasse. EIKi 7-liikmeline koda leidis oma 13.12.2011 otsuses, et Läti kohtute Haagi konventsiooni alusel tehtud otsused lapse Austraaliasse tagastamise kohta kujutasid endast ebaproportsionaalset sekkumist perekonnaellu inimõiguste konventsiooni artikli 8 lõike 2 mõttes, kuna perekonna olukorda ei olnud põhjalikult uuritud. Läti vaidlustas lahendi EIKi suurkojas; suurkoja istung toimus 10.10.2012. Kolmanda isikuna esitasid Lätit toetavad seisukohad suurkojale Soome ja Tšehhi Vabariik. Kolmanda isikuna sekkus ka Reunite International Child Abduction.

EIKi suurkoda oma otsuses kordas üldtuntud põhimõtet, et era- ja perekonnaelu austamise õigusesse sekkumine on vastuolus konventsiooni artikliga 8, välja arvatud, kui seda saab põhjendada artikli 8 lõike 2 alusel sellega, et sekkumine on „kooskõlas seadusega“, järgib üht või enamat selles lõikes loetletud õiguspärast eesmärki ja on „demokraatlikus ühiskonnas vajalik“ selleks, et saavutada asjassepuutuvaid eesmärke. EIK hinnangul oli sekkumine artikli 8 alusel kooskõlas seadusega ning lapse tagastamiseks tehtud otsuse õiguspäraseks eesmärgiks oli isa ja lapse õiguste ja vabaduste kaitse. EIK tõi välja üldpõhimõtetena, et rahvusvahelise lapseröövi korral tuleb liikmesriigile inimõiguste konventsiooni artiklist 8 tulenevaid kohustusi tõlgendada Haagi konventsiooni, laste õiguste konventsiooni ja asjakohaste rahvusvahelise õiguse reeglite ja põhimõtete valguses. EIK rõhutas, et lapsi puudutavate otsuste vastuvõtmisel on, mh rahvusvahelise õiguse tasandil, laialdane üksmeel, et kõige olulisem on tagada lapse parimad huvid. Sama põhimõte tuleneb nii Haagi konventsioonist kui ELi tasandil Brüssel II määrusest ja põhiõiguste hartast. EIK rõhutas, et lapse parimate huvide põhimõtet tuleb hinnata Haagi konventsioonis sätestatud erandite (mis lubavad taotluse saanud riigil lapse tagastamisest keelduda) valguses ning et hindamise kohustus on lapse tagastamise taotluse saanud riigi kohtutel.

Järgnevalt täpsustas EIK suurkoja otsuses Neulinger ja Shuruk vs. Šveits (kaebus nr 41615/07) esitatud seisukohta, mille kohaselt on riigisisesed kohtud kohustatud põhjalikult uurima perekonna olukorda. EIK selgitas, et eelnimetatud kohustus ei sätesta iseenesest riigisisestele kohtutele Haagi konventsiooni kohaldamiseks ühtegi põhimõtet. EIKi arvates on inimõiguste konventsiooni ja Haagi konventsiooni kooskõlalise tõlgendamise jaoks siiski vajalik jälgida kahte tingimust: Haagi konventsioonis sätestatud erisustele tuginemist lubavaid asjaolusid tuleb asjaomasel riigisisesel kohtul ka tegelikult arvesse võtta ning kohtu tehtud otsus peab olema selles küsimuses piisavalt põhjendatud, et EIKil oleks võimalik läbi viidud analüüsi kontrollida - asjaolusid tuleb hinnata inimõiguste konventsiooni artikli 8 valguses. EIK selgitas, et lisaks lapse tagastamisega kaasneva väidetava tõsise ohu arvestamisele, peavad riigisisesed kohtud põhistama vastuvõetud otsuseid iga kaasuse konkreetsete asjaolude põhjal. 

Edasi märkis EIK konkreetse kaasuse asjaoludest lähtudes, et inimõiguste konventsiooni artiklist 8 tulenes Läti ametivõimudele menetluslik kohustus uurida tõhusalt väidet, et tagastamise tulemusel võib tekkida tõsine oht lapse heaolule, mis on Haagi konventsiooni artikli 13 punkti b kohaselt üheks aluseks lapse tagastamisest keeldumisele. Kui lapse tagastamisele vastu vaidlev vanem on esitanud eksperdihinnangu võimaliku ohu olemasolu kohta, siis on riigisisesed kohtud kohustatud nimetatud tõendit ka tõhusalt uurima või tellima oma algatusel täiendava ekspertarvamuse. EIK rõhutas, et kuna Läti õiguses otsekohalduva inimõiguste konventsiooni artikliga 8 tagatud õigused on Haagi konventsiooni mõttes taotluse saanud riigis kehtivad inimõiguste ja põhivabaduste kaitse põhimõtted (fundamental principles of the requested State relating to the protection of human rights and fundamental freedoms – Haagi konventsiooni art. 20), siis ei olnud antud juhul eksperdihinnangu arvestamata jätmine õigustatud. 

Suurkoja enamusega samal arvamusel olnud (täiendava arvamuse esitanud) kohtunik Pinto de Albuquerque lisas, et EIKi pädevus lapse tagastamise otsuste hindamisel piirdub lapse heaolu kaitse argumentidega ning kohustus uurida põhjalikult perekonna olukorda ei pea minema sellest kaugemale. Kohtunik märkis, et hinnates vastuargumente tagastamisele, tuleb Haagi konventsiooni tõlgendamisel võtta arvesse kaasaja tingimusi ja arenguid. Ta leidis, et tulenevalt Haagi konventsiooni piiratud iseloomust, prevaleerivad vastuolu korral inimõiguste konventsiooni tõlgendamised, mis on pidevas arengus.

Eriarvamusel olnud suurkoja 8 kohtunikku rõhutasid, et nad ei ole eriarvamusel lapseröövi kaasustes kohaldatavate põhimõtete suhtes, ent leiavad, et antud juhul ei ole Läti konventsiooni artiklit 8 rikkunud. Kohtunikud märkisid eriarvamuses, et konventsiooni artiklist 8 tuleneb ametivõimudele kohustus arvestada tõsist ohtu lapse heaolule Haagi konventsiooni artikli 13 punkti b alusel ning et Läti kohtud olid ettenähtud menetluslikke kohustusi nende arvates piisavalt täitnud. Nad leidsid, et kuna lapse ema esitatud ekspertarvamuse kohaselt oleks lapsele põhjustanud psüühilisi kannatusi küll emast lahutamine, kuid arvamuses ei olnud otseselt käsitletud lapse Austraaliasse tagastamist või analüüsitud, kas tagastamine oleks lapsele kahjulik ka juhul, kui laps naaseks Austraaliasse koos emaga, siis ei oleks selle arvamuse põhjalikum analüüsimine või täiendava hinnangu tellimine antud kaasuses relevantne olnud. Eriarvamusel olnud kohtunikud rõhutasid, et tõsise ohu tõendamiskoormis on pooltel, mitte kohtul.

EIK mõistis kaebaja kasuks 2000 eurot kohtukulude katteks.

EIK suurkoja 26.11.2013 otsus ingliskeelsena (PDF)

Vt ka EIKi varasemate lapseröövi puudutavate otsuste kohta ka: /et/uudised/inimoiguste-kohus-tegi-jarjekordse-lapseroovi-puudutava-otsuse

Veel uudiseid samal teemal

17.09.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas Eesti riigi esitatud ühepoolse deklaratsiooni

17.9.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kolmeliikmelise komitee 7.7.2020 tehtud otsuse, millega aktsepteeriti kohtuasjas Pulatov vs. Eesti (kaebus nr 10788/19) Eesti riigi esitatud ühepoolset deklaratsiooni ja lõpetati kaebuse menetlemine.

09.07.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus ei pidanud esialgse õiguskaitse taotluse menetlust tõhusa õiguskaitsevahendi ammendamiseks

9.7.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seitsmeliikmeline koda otsuse kohtuasjas Raudsepp vs. Eesti (22409/18).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.