Sa oled siin

Inimõiguste kohtu suurkoda leidis, et Ühendkuningriigil oli rahvusvahelise humanitaarõiguse alusel isiku Iraagis kinnipidamiseks õigus

18. September 2014 - 13:55

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 16.09.2014 otsuse kohtuasjas Hassan vs. Ühendkuningriik (kaebus nr 29750/09), leides ühehäälselt, et kaebaja vend oli Ühendkuningriigi jurisdiktsiooni all briti vägede poolt Iraagis kinnivõtmise ja kinnipidamise ajal; ent 13 häälega 4 vastu, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 5 (õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele) ei ole siiski rikutud. Artiklite 2 (õigus elule) ja 3 (piinamise keeld) alusel esitatud kaebused tunnistas EIK vastuvõetamatuks.

Kaebus puudutas Ühendkuningriigi relvajõudude tegevust Iraagis 2003. aastal, st Ühendkuningriigi ekstraterritoriaalset jurisdiktsiooni ja vastutust. EIK oli algselt käesoleva asja lahendamise peatanud otsuse tegemiseni asjas Al-Skeini jt. vs. Ühendkuningriik (kaebus nr 55721/07), milles EIKi suurkoda tuvastas 07.07.2011 Ühendkuningriigi (UK) ekstraterritoriaalse vastutuse  ning asus seisukohale, UK oli kohustatud uurima kuue 2003. aastal Iraagis tapetud Iraagi tsiviilisiku surma asjaolusid, millistes intsidentides osalesid Briti sõdurid (vt ka http://vm.ee/et/uudised/inimoiguste-kohtu-suurkoda-tuvastas-uhendkuningriigi-jurisdiktsiooni-ja-kohustuse-iraagis-uk).

Kaebaja oli Iraagi kodanik, kes täna elab Süürias. Enne USA sisenemist Iraaki märtsis 2003 töötas kaebaja Baa’thi parteis ning oli El Quds’i armee kindral. Kaebus puudutas kaebaja venna kinnivõtmist UK vägede poolt 23.04.2003 ja tema kinnipidamist Bucca laagris Iraagis, mis oli Briti vägede kontrolli all. Kaebaja väitis, et Briti väed olid lubanud ta venna välja anda tema enda vastu. UK eitas kaebaja venna pantvangiks võtmist, kuid möönis, et kaebaja vend võeti kinni kui sõjavang, kuni tema staatuse määratlemiseni Genfi (III) konventsiooni (sõjavangide kohtlemine) alusel. Kaebaja vend vabastati laagrist väidetavalt 02.05.2003. Tema vägivallatunnustega surnukeha leiti septembri 2003 alguses ca 700 km kauguselt (alalt, mis ei olnud UK kontrolli all). UK vaidlustas EIKis nii kaebaja esitatud faktilised asjaolud kui ka enda jurisdiktsiooni; lisaks väitis UK, et rahvusvahelise relvakonflikti kontekstis inimõiguste konventsiooni sätted ei kehti või tuleb neid kohaldades arvestada ka relvastatud konflikti reguleerivad rahvusvahelise õiguse sätteid, sh 12.08.1949 Genfi konventsioone.

Esiteks hindas EIK asjaolusid ja kaebaja väidete tõendatust ning nõustus UK-ga, et kaebaja venna piinamine Briti vägede poolt või viimaste seos tema surmaga ei ole kuidagi tõendatud ja seetõttu puudus UK-l igasugune kohustus neid kaebusi uurida. EIK tunnistas artiklite 2 ja 3 alusel esitatud kaebused vastuvõetamatuks.

Samas ei nõustunud EIK UK väitega, et UK jurisdiktsioon ei kehti rahvusvahelise relvakonflikti aktiivses sõjategevuse faasis piirkonnas, kus UK ei teosta okupatsioonivõimu. EIK leidis, et selline väide on vastuolus nii EIKi varasema kohtupraktikaga (ülal viidatud Al-Skeini jt vs. Ühendkuningriik) kui ka Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) praktikaga. EIK ei aktsepteerinud ka väidet, et isik anti Bucca laagris üle USA võimudele. EIK leidis ühehäälselt, et alates kaebaja venna kinnivõtmisest 23.04.2003 kuni tema viimiseni vabastamispunkti (ilmselt 02.05.2003) oli ta olnud UK jurisdiktsiooni all.

Edasi hindas EIK kaebaja vennalt vabaduse võtmise seaduslikkust. Esmalt rõhutas EIK, et konventsiooni artikkel 5 loetleb ammendavalt kõik vabaduse võtmise seaduslikud alused ning neid ei saa laiendada. Samuti märkis EIK, et UK ei olnud ametlikult peatanud oma konventsioonist tulenevaid kohustusi konventsiooni artikli 15 alusel. EIK tõi välja, et see on esimene kord, kus riik eeltoodust hoolimata palub artiklit 5 mitte kohaldada või tõlgendada seda rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevalt teisiti. EIK märkis esmalt, et 1969. aasta Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonist lähtudes tuleb sellise rahvusvahelise lepingu nagu inimõiguste konventsioon tõlgendamisel võtta vajadusel arvesse hilisemat praktikat. EIK osundas seejärel, et inimõiguste konventsiooni osaliste praktika ei kinnita artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmise peatamist rahvusvaheliste relvakonfliktide ajal, kui isikud peetakse kinni Genfi III ja IV konventsiooni alusel. EIK leidis samas, et peab tõlgendama ja kohaldama inimõiguste konventsiooni viisil, mis oleks kooskõlas ICJ-i loodud raamistikuga ning nõustus UK väitega, et artikli 15 alusel kohustuste täitmise peatamatajätmine ei takista EIKil artikli 5 tõlgendamisel ja kohaldamisel arvesse võtta asja konteksti ja rahvusvahelist humanitaarõigust.

EIK leidis edasi, et kuna nii rahvusvaheline humanitaarõigus kui inimõiguste konventsioon näevad relvakonflikti puhul ette teatud tagatised, tuleb artiklis 5 lubatud vabaduse võtmise aluseid kohandada, niivõrd kui see on võimalik, Genfi III ja IV konventsioonis ette nähtud sõjavangide võtmisele ja julgeolekut ohustavate tsiviilisikute kinnipidamisele. EIK rõhutas, et selline lai tõlgendus on kohaldatav üksnes rahvusvahelise relvakonflikti puhul, kui rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevalt on sõjavangide võtmine ja julgeolekut ohustavate tsiviilisikute kinnipidamine lubatud. Muus olukorras peab olema tehtud deklaratsioon inimõiguste konventsiooni artikli 15 alusel riigi kohustuste täitmise peatamiseks. Niisiis peab kinnipidamine inimõiguste konventsiooni artikliga 5 kooskõlas olemiseks olema kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega ega või eirata artiklis 5 sätestatud meelevaldse kinnipidamise keeldu.

EIK asus seisukohale, et kuna UK-l oli kaebaja venna kinnipidamise ajal põhjendatud kahtlus arvata, et ta tuleb kinni võtta kui sõjavang või isik, kelle kinnipidamine on julgeoleku kaalutlustel põhjendatud (ta oli relvastatud; ta võeti kinni maja, millest leiti relvi ja sõjaväeluure jaoks väärtuslikke dokumente, katusel), siis oli tema kinnipidamine õigustatud Genfi III ja IV konventsiooni alusel ega olnud inimõiguste konventsiooni artikli 5 mõttes meelevaldne. EIK võttis arvesse, et kaebaja venna suhtes viidi koheselt läbi uurimine tema staatuse kindlakstegemiseks. Kui tuvastati, et ta on endast ohtu mittekujutav tsiviilisik, ta vabastati. Kuna uurimine viidi läbi kiiresti, ei leidnud EIK ühegi artikliga 5 kaitstud õiguse rikkumist.

Neli kohtunikku (Spano, Nicolaou, Bianku, Kalaydjieva) esitasid artikli 5 alusel esitatud kaebuse osas eriarvamuse. Nad rõhutasid, et kaebaja venna kinnipidamiseks puudus konventsiooni artiklis 5 sätestatud alus ning et UK ei olnud artikli 15 alusel oma vastustust piiranud. Nad leidsid, et artikkel 15 on mõeldud just selleks, et erakorralisel juhul oma kohustuste täitmine peatada ning artikli 5 laiendav tõlgendamine ei ole õigustatud. Nad tõid samuti välja, et Genfi III ega IV konventsioon ei taga kinnipeetud isikutele piisavaid õigusi ning neid isikuid võib Genfi konventsioonide alusel peaaegu lõputult kinni pidada. Nad leidsid, et EIK suurkoda oleks pidanud lähtuma inimõiguste konventsioonist ning mitte püüdma „ühitada ühitamatut“.

Kuna 7-liikmeline koda andis oma pädevuse üle suurkojale, siis on suurkoja otsus ainus ja lõplik otsus selles asjas.

Otsus inglise keeles (539.95 KB, PDF)

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

06.02.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas riigi ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped ja lõpetas kaebuste menetlemise

Kohtuasjas Sagadi ja veel seitse kaebajat vs. Eesti (51278/17 jt) kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma 16.1.2020 otsusega, mis avaldati 6.2.2020, valitsuse ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.