Sa oled siin

Inimõiguste kohtu suurkoda leidis, et Sloveenia on rikkunud "kustutatud" isikute õigusi ning algatas piloototsusemenetluse

29. Juuni 2012 - 14:24

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 26. juunil 2012 otsuse kohtuasjas Kuric jt vs. Sloveenia (kaebus nr 26828/06), milles asus seisukohale, et Sloveenia on rikkunud kaebajate konventsiooni artiklitega 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele), 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) ja 14 (diskrimineerimise keeld) tagatud õigusi, kuna Sloveenia ei olnud ligi 20 aasta vältel suutnud reguleerida "kustutatud" isikute õigustega seotud küsimusi.

Sloveenia iseseisvus 25. juunil 1991, misjärel pidid tähtajaks 26. veebruar 1992 kõik isikud, kellel oli küll Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi (JSFV) kuid mitte Sloveenia kodakondsus, taotlema Sloveenia kodakondsust. Isikud, kes seda selleks kuupäevaks teinud ei olnud, kustutati Sloveenia elanike registrist ning nad muutusid õigusliku aluseta Sloveenias elavateks isikuteks. 1999. aastal leidis Sloveenia Konstitutsioonikohus, et asjassepuutuvad välismaalaste seaduse sätted on põhiseadusevastased, kuna nn "kustutatud" isikute küsimus on jäetud reguleerimata (võrreldes teiste välismaalaste õigusliku staatusega). 2003. aastal tunnistas Konstitutsioonikohus põhiseadusevastaseks vahepeal vastu võetud välismaalaste seaduse muudatused, kuna need ei lahendanud tegelikult olukorda. 2009. aastal oli Sloveenias jätkuvalt 13 426 "kustutatud" elanikku. 2010. aastal rahuldati 13 600 elamisloa taotlusest 12 345; tähtaeg alaliste elamislubade esitamiseks on  24. juuli 2013. Seisuga juuli 2011 oli tehtud 30 kohtuotsust "kustutatud" isikute nõuete alusel alustatud kahjunõudemenetluses, kuid ühtegi positiivset otsust ei olnud tehtud.

EIKi kaebuse esitanud isikud olid Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes leidsid, et nende erinevaid õigusi on rikutud. 13. juulil 2010 leidis EIK 7-liikmeline koda, et rikutud on konventsiooni artikleid 8 ja 13. Riigi taotluse alusel võeti asi 17-liikmelise suurkoja menetlusse, kes tegi oma otsuse 26. juunil 2012.

Suurkoda nõustus kojaga, et rikutud on artikleid 8 ja 13, kuid tuvastas lisaks ka artikli 14 rikkumise. Nimelt asja edasikaebamisel suurkotta tuleb arvestada, et suurkoda hindab uuesti kõiki kaebusi, v.a ainult need, mis on tunnistatud vastuvõetamatuks. Seega tegi suurkoda Sloveenia suhtes negatiivsema otsuse kui koda, kuigi kaebuse oli esitanud Sloveenia ise.

Suurkoda märkis, kuigi konventsioon ei taga isiku õigust kodakondsusele ega isiku õigust siseneda või elada mingis riigis, siis teatud isiku resideerimisõigust piiravad meetmed võivad tuua kaasa artikli 8 rikkumise, kui need ebaproportsionaalselt takistavad era- või perekonnaelu. EIK leidis, et Sloveenia ametivõimud oleksid pidanud reguleerima endiste JSFV kodanike resideerimisõigust nii, et Sloveenia kodakondsuse mittesaamise korral ei oleks nende õigused ebaproportsionaalselt rikutud. Kuna seda 20 aasta jooksul kohaselt ei tehtud, oli rikutud konventsiooni artiklit 8. Rikutud oli ka artiklit 13, kuna kaebajatel ei olnud asjakohast ja piisavat õiguskaitsevahendit enda õiguste kaitsmiseks. EIK tuvastas ka artikli 14 rikkumise, leides, et vahetegemine endise JSFV kodanike ja kõigi teiste välismaalaste vahel, kellele jäid välismaalaste seaduse alusel antud elamisload alles, ei olnud õigustatud.

Lisaks märkis EIK, et kuigi hetkel ei ole tema menetluses palju analoogseid kaebusi, siis pärast seda otsust ilmselt esitatakse, seega on kohane alustada piloototsusemenetlust ja anda Sloveeniale üks aasta tõhusa õiguskaitsevahendi kehtestamiseks. Analoogseid kaebusi EIK sel ajal ei menetle. EIK märkis konventsiooni artiklile 46 toetudes, et üldiselt ta ei määratle, millise õiguskaitsevahendi riik peab kehtestama. Siiski on EIKi arvates antud juhul vajalik kohustada Sloveeniat kehtestama "kustutatud" isikute õiguste rikkumise heastamiseks kompensatsioonisüsteem.

Konkreetsetele kaebajatele mõistis EIK igaühele 20 000 eurot mittevaralise kahjuna.

Otsusele esitati mitmeid toetavaid ja eriarvamusi (teatud kaebajate õiguskaitsevahendite läbimise osas jms), kuid nimetatud kolme rikkumise tuvastamisega ja pilootmenetluse alustamisega olid kõik kohtunikud nõus.

Otsus inglise keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

20.05.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus tunnistas vastuvõetamatuks isiku Eestist väljasaatmise otsuse peale esitatud kaebuse

19.5.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kolmeliikmeline komitee 28.4.2020 tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Scherbakov vs. Eesti (44047/19), mis puudutas kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist ja tema väljasaatmist Eestist.

09.04.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas pikendada COVID-19 pandeemiaga seoses vastu võetud erakorralisi meetmeid

9.4.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) pikendada COVID-19 pandeemiaga seoses 16.3.2020 võetud erakorralisi meetmeid.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.