Sa oled siin

Inimõiguste kohtu suurkoda leidis, et meessoost sõjaväelastele seatud vanemapuhkuse võtmise keeld on diskrimineeriv

26. Märts 2012 - 10:53

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 22.03.2012 otsuse asjas Konstantin Markin vs. Venemaa (kaebus nr 30078/06), milles asus poolthäälte enamusega seisukohale, et rikutud on konventsiooni artiklit 14 (diskrimineerimise keeld) koosmõjus konventsiooni artikliga 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele)

Kaebuse esitas Vene Föderatsiooni (VF) kodanik, kes teenis alates 2004. aastast lepingu alusel Vene kaitseväes. Tal oli kolm last, keda ta kasvatas pärast laste emast lahutamist üksinda. Kaebaja taotles pärast kolmanda lapse sündi kolmeaastast vanemapuhkust, kuid tema taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et sellist taotlust saab esitada üksnes naissoost kaitseväelane. VF kohtud jäid seisukohale, et kaitseväelasena ei olnud tal vanemapuhkusele õigust.

EIK oma otsuses rõhutas esmalt Euroopa Nõukogu (EN) liikmesriikide eesmärki suurendada soolist võrdsust ning märkis, et viited traditsioonidele või valdavale suhtumisele vastavas ühiskonnas ei ole piisav põhjendus soolisel alusel ebavõrdsele kohtlemisele. Mis puudutab kaitseväekonteksti, siis ka siin peavad riigiasutused arvestama isikute õigusega era- ja perekonnaelu austamisele.

EIK märkis, et kuigi artikkel 8 ei reguleeri vanemapuhkusi, on selge, et see küsimus on artikli 8 kohaldamisalas. Kuigi EIK on varem nõustunud, et kaitseväeteenistujate õiguste suurem piiramine, tsiviilelanikkonnaga võrreldes, võib olla õigustatud, rõhutas EIK seekord, et „konventsioon ei jää barakkide ees seisma“. Edasi hindas EIK teiste EN liikmesriikide õiguskordasid, märkides, et valdavas osas riikides, sh VFis ei tehta tsiviilisikute puhul sool vanemapuhkuse taotlemisel vahet. Märkimisväärses osas riikides ei tehta sellist vahet ka kaitseväelaste vanemapuhkuste reguleerimisel. EIK sõnul näitab see, et tänapäevased Euroopa ühiskonnad liiguvad laste üleskasvatamisel võrdsema soolise vastutuse toetamise poole.

EIK arvates põhjustab kaitseväelaste puhul soolise vahe tegemine stereotüüpide kestmist ja on kahjulik nii naiste karjäärile kui meeste rollile perekonnaelus. EIK ei pidanud põhjendatuks ka väidet, et vanemapuhkuse võtmise lubamine oleks kuidagi kahjustanud olukorda kaitseväes, kuna kaebajat oleks olnud võimalik asendada. EIK märkis siiski, et teatud olukordades võib kaitseväes selliste taotluste rahuldamisest keeldumine olla põhjendatud (kui isikut ei ole võimalik asendada, ta on kas kõrgemal positsioonil või on isikul erilised tehnilised teadmised), kuid blanketne keeld ei ole konventsiooniga kooskõlas ning selline keeld ületab riigi kaalutlusõiguse piirid. Ka ei nõustunud EIK sellega, nagu oleks isik kaitseväeteenistuse lepingu sõlmimisel ise vabatahtlikult vanemapuhkuse võtmise õigusest loobunud, kuna ta teadis seadusandlikku regulatsiooni.

EIK mõistis kaebaja kasuks mittevaralise kahjuna 3000 eurot.

Otsus inglise keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

17.03.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas vastu võtta erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest

16.3.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) võtta järgmised erakorralised meetmed tulenevalt globaalsest tervishoiualasest kriisist ning asukohariigi Prantsusmaa otsustest.

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.