Sa oled siin

Inimõiguste kohtu suurkoda leidis, et Holland ei uurinud piisavalt Iraagi kodaniku surma, mis oli leidnud aset Iraagis Hollandi tegeliku võimu all

24. November 2014 - 14:25

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 20.11.2014 otsuse kohtuasjas Jaloud vs. Holland (kaebus nr 47708/08), leides ühehäälselt, et kaebus ei ole vastuvõetamatu ning et Holland on rikkunud konventsiooni artiklis 2 (õigus elule) ette nähtud menetluslikku kohustust, kuna ei ole kohaselt uurinud Iraagi kodaniku surma, mis leidis aset Iraagis, Hollandi sõjaväelise personali võimu all.

Asjaoludest. Pärast USA sissetungi Iraaki märtsis 2003 osalesid Hollandi väed Iraagi Stabilisatsioonijõudude koosseisus. Juulist 2003 kuni märtsini 2005 asusid nende väed Iraagi kaguosas, Al-Muthanna provintsis, Multinational Division South-East koosseisus. Hollandi vägede osalemist reguleeris Ühendkuningriigiga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum, mida kohtuasja raames aga ei avalikustatud. 21.04.2004 kutsuti kuuest Hollandi sõdurist koosnev patrull appi Iraqi Civil Defence Force’i (ICDC) personalile ühte sõidukite kontrollpunkti Al-Muthanna provintsis. Abijõud kutsuti põhjusel, et samal hommikul oli kontrollipunktis toimunud tulevahetus. Veidi pärast Hollandi sõdurite saabumist lähenes kontrollpunktile suure kiirusega must Mercedes, mis ei peatunud. Auto peatamiseks tulistasid auto suunas nii üks Hollandi sõdur (28 laengut) kui ilmselt ka üks või enam isikut ICDC’ist. Eesistmel kaassõitjana istunud isik – kaebaja poeg – suri kuulihaavadesse. Seejärel Hollandi Kuningliku Sõjaväepolitsei (Netherlands Royal Military Constabulary) läbi viidud uurimisel ei suudetud kindlaks teha, millisest relvast surma põhjustanud kuulid olid tulistatud. Hollandi ametivõimud leidsid, et intsidenti tuleb käsitleda enesekaitsena, kuna Hollandi sõdur oli ekslikult pidanud tulistamist teiselt poolt teed (friendly fire) autost lähtunud tulistamiseks (hostile fire) ning leidsid, et Hollandi sõduri kohtu alla andmiseks alust ei ole. Samale seisukohale jäi apellatsioonikohus (Military Chamber of the Arnhem Court of Appeal).

Kaebaja (tapetu isa) esitas EIKi kaebuse inimõiguste konventsiooni artikli 2 alusel, leides, et uurimine ei olnud sõltumatu ega piisav. Holland, samuti kolmanda isikuna sekkunud Ühendkuningriik, väitsid esiteks, et antud kohtuasi ei allu Hollandi jurisdiktsioonile konventsiooni artikli 1 mõttes. Holland leidis, et vastutavad kas USA ja Ühendkuningriik koos või Ühendkuningriik iseseisvalt, kuna Holland ei teostanud iseseisvat võimu Iraagi territooriumil. EIKi suurkoda ei nõustunud selle väitega. Suurkoda rõhutas, et kuigi Holland oli Stabilisatsioonijõudude koosseisus, siis oli tal täielik juhtimisõigus oma Iraagis asuva personali üle. Samuti oli jõu kasutamise reeglite kehtestamise õigus jäetud igale riigile endale. Kuigi kõnealuses kontrollpunktis oli peamiselt ICDC’i personal, siis oli ICDC omakorda koalitsioonijõudude ohvitseride järelevalve all. Antud juhul oli kontrollpunkt selgelt Hollandi ohvitseri käsutada ja tema järelevalve all. EIK ei nõustunud Hollandi ja Ühendkuningriigiga, et antud juhul on olukord teistsugune kui asjas Al-Skeini jt vs. Ühendkuningriik (kaebus nr. 55721/07), kus EIK oli tuvastanud, et kuna Ühendkuningriigil oli vaidlusaluse Iraagi territooriumi üle võim, siis kaasnes sellega ka vastutus ja jurisdiktsioon (vt lühidalt: http://vm.ee/et/uudised/inimoiguste-kohtu-suurkoda-tuvastas-uhendkuningriigi-jurisdiktsiooni-ja-kohustuse-iraagis-uk ) ning asus seisukohale, et kõnealuses intsidendis on Hollandil analoogne vastutus.

Kaebuse sisulisel arutamisel – artikli 2 rikkumise hindamisel – EIK küll ei nõustunud kaebajaga, et uurimine ei olnud sõltumatu (kaebaja väitis, et see ei olnud sõltumatu, kuna algse uurimise läbi viinud Hollandi Kuninglik Sõjaväepolitsei asus samas hoones sõjaväepersonaliga, keda süüdistati), ent asus seisukohale, et see ei olnud piisav. EIK viitas uurimiskohustuse põhimõtete osas uuesti Al-Skeini jt vs. Ühendkuningriik otsusele. Konkreetsel juhul tõi EIK välja, et apellatsioonikohus küll viitas enesekaitsele ja eksitusele, ent ei olnud üldse arutanud sellise käitumise proportsionaalsust, sh tulistatud laengute arvu. Otsustava tähtsusega oli ka see, et mitmeid asjas olulisi dokumente ei olnud asja apellatsioonikohtus uurimise ajal kohtule üldse esitatud – sh kohal olnud ICDC personali antud ütlusi. EIK pidas tõhusa uurimiskohustusega vastuolus olevaks ka seda, et kõnealust Hollandi sõdurit küsitleti alles 6 tundi pärast intsidenti – st tal oli olnud võimalik teiste tunnistajatega suhelda ning oma ütlusi kooskõlastada. Ka tapetud isiku lahkamine ei vastanud nõuetele: patoloogi aruanne oli äärmiselt lakooniline ning puudusid fotod. Kuigi EIK möönis, et Hollandi ametivõimud, sh uurijad, töötasid võõral territooriumil rasketes tingimustes, ei vabanda need puudulikku uurimist. EIK leidis, et Holland on rikkunud konventsiooni artiklis 2 ette nähtud uurimiskohustust ning mõistis kaebajale mittevaralise kahju eest 25 000 eurot.

EIKi suurkoda oli oma otsuses Hollandi jurisdiktsiooni olemasolu ja rikkumise leidmise osas üksmeelne, kuid kümme kohtunikku esitasid eriarvamusi otsuse põhjenduste kohta. Kuna 7-liikmeline koda andis oma pädevuse üle suurkojale, siis on suurkoja otsus ainus ja lõplik otsus selles asjas.

Otsus inglise keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

06.02.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas riigi ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped ja lõpetas kaebuste menetlemise

Kohtuasjas Sagadi ja veel seitse kaebajat vs. Eesti (51278/17 jt) kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma 16.1.2020 otsusega, mis avaldati 6.2.2020, valitsuse ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.