Sa oled siin

Inimõiguste kohtu otsus asjas, kus kaebus esitati ELi ja EL liikmesriikide vastu

28. Juuni 2012 - 14:30

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on teinud 3. aprillil 2012 vastuvõetamatuse otsuse kohtusasjas Irini Lechouritou jt vs. Saksamaa ja 26 Euroopa Liidu liikmesriiki (sh Eesti) (kaebus 37937/07). Kaebust Eestile teadmiseks ega vastamiseks ei edastatud ning Eestit ei teavitatud ka juba aprillis tehtud otsusest. Siiski on eelkõige ELi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemise valguses huvitav teada, et juba praegu püütakse esitada kaebusi ELi ja selle liikmesriikide vastu ühiselt.

Nimetatud kohtuasjas esitasid kaebuse Kreeka kodanikud ja residendid varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, mida oli nende vanematele põhjustanud Saksamaa relvajõudude tegevus Teise maailmasõja ajal toimunud Kreeka okupatsiooni ajal; täpsemalt 13. detsembril 1943 Saksamaa relvajõudude poolt toime pandud tsiviilisikute massimõrvaga, mille ohvriks langes 676 Kalávryta (Kreeka) omavalitsusüksuse elanikku. Kuna EIK vastuvõetamatuse otsus on lakooniline, toon alljärgnevalt esmalt välja Kreeka-sisese ja Euroopa Liidu Kohtus toimunud menetluse peamised aspektid.

1995. aastal esitasid kaebajad varalise ja mittevaralise kahju hagi Saksamaa Liitvabariigi vastu Kreeka kohtusse. Kreeka kohus jättis hagi 1998. aastal läbi vaatamata põhjendusega, et Kreeka kohtutel ei ole vastavat pädevust, kuna kostja – Saksamaa - kui suveräänse riigi suhtes kehtib puutumatus. Hagejad esitasid seejärel apellatsioonkaebuse, kuid apellatsioonikohus peatas oma menetluse selleks ajaks kui Kreeka kõrgem erikohus tegi paralleelses kohtuasjas otsuse nende rahvusvahelise õiguse normide tõlgendamise kohta, mis reguleerivad suveräänse riigi kohtulikku puutumatust. Erikohus leidis, et 2002. aastal, et „rahvusvahelise õiguse hetkeseisu arvestades on jätkuvalt kehtiv selle õiguse hulka kuuluv üldtunnustatud norm, mille kohaselt ei ole riiki võimalik kaevata teise riigi kohtusse ükskõik millise kahju põhjustanud asjaolu hüvitamiseks, mis leidis aset kohtu asukohariigi territooriumil ning millega on mingil moel kas sõja või rahu ajal seotud kostjaks oleva riigi relvajõud”.

Kuna hagejad tuginesid Brüsseli konventsioonile (artikli 5 punktidele 3 ja 4), mis nende arvates tühistasid riikide puutumatuse kõikide õigusvastaste tegude puhul, mis on toime pandud kohtu asukohariigi territooriumil, esitas Kreeka apellatsioonikohus eelotsusetaotluse Euroopa Liidu Kohtule. 15.02.2007 asus Euroopa Kohus kohtuasjas C-292/05 seisukohale, et 27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, artikli 1 esimese lõigu esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et „tsiviilasi” selle sätte tähenduses ei ole hagi, mille on füüsilised isikud ühes osalisriigis algatanud teise osalisriigi vastu ning millega nõutakse esimese riigi territooriumil sõjaliste operatsioonide käigus aset leidnud relvajõudude tegevuse ohvrite õigusjärglastele tekitatud kahju hüvitamist.

Seejärel pöördusid kaebajad EIKi, kus nad leidsid, et rikutud on inimõiguste konventsiooni artikleid 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele, sh kohtusse pöördumise õigus) ja 13 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) ning 1. protokolli artiklit 1 (vara kaitse).

EIK märkis esmalt, et kaebus on esitatud ka ELi vastu, kuid kuna EL ei ole hetkel konventsiooniosaline, siis tuleb kaebus ELi vastu tunnistada vastuvõetamatuks ratione personae. Edasi märkis EIK, et tõusetub küsimus, kuidas saavad ELi liikmesriigid olla vastutavad Euroopa Kohtu otsuse eest. Kuna aga EIK tunnistas kaebuse vastuvõetamatuks muudel alustel, siis jättis ta selle küsimuse pikemalt analüüsimata. Sisu osas märkis EIK, et kui Euroopa Liidu kohus on pädev tõlgendama Euroopa Liidu õigust (sh Brüsseli konventsiooni), siis EIK on pädev hindama nende otsuste kooskõla inimõiguste konventsiooniga. Antud juhul leidis EIK, et puudub mis tahes alus arvata, et Euroopa Liidu Kohus oleks Brüsseli konventsiooni meelevaldselt ja konventsiooni rikkuvalt tõlgendanud. EIK leidis, et kõik kaebused on vastuvõetamatud kuna need on selgelt põhjendamatud.

Otsus prantsuse keeles (PDF)

Veel uudiseid samal teemal

17.09.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas Eesti riigi esitatud ühepoolse deklaratsiooni

17.9.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) kolmeliikmelise komitee 7.7.2020 tehtud otsuse, millega aktsepteeriti kohtuasjas Pulatov vs. Eesti (kaebus nr 10788/19) Eesti riigi esitatud ühepoolset deklaratsiooni ja lõpetati kaebuse menetlemine.

09.07.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus ei pidanud esialgse õiguskaitse taotluse menetlust tõhusa õiguskaitsevahendi ammendamiseks

9.7.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seitsmeliikmeline koda otsuse kohtuasjas Raudsepp vs. Eesti (22409/18).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.