Sa oled siin

Ilves loodab välispoliitilise kursi püsimist

15. Jaanuar 2002 - 8:50
Postimees 15. jaanuar 2002
Erkki Bahovski intervjuu välisminister Toomas Hendrik Ilvesega


Peatselt ametist lahkuv välisminister Toomas Hendrik Ilves eeldab intervjuus Postimehele, et ka tema järeltulijaga jääb Eesti välispoliitiline kurss muutumatuks.

Kui valitsus lähiajal vahetub, siis missugused on uue valitsuse võimalused muuta Eesti välispoliitilist kurssi, arvestades eriti meie liikumist Euroopa Liidu ja NATO suunal?

Valitsusel on alati võimalus seda muuta, sest see on valitsuse õigus. Nii et välispoliitikat saab alati muuta, kui soovi on.

Kas te näete mingeid välispoliitilisi muutusi tõusvat olemasolevatest kombinatsioonidest valitsuse moodustamisel?

Mina eeldan, et muutusi ei tule ja kui minu käest on küsitud, pean ainuõigeks küsijaile nii vastata. Rääkisin hiljuti Verheugeniga (Euroopa Komisjoni laienemisvolinik - toim), et Eesti välispoliitiline suund jääb samaks. See on minu isiklik hinnang. Mina ei näe muutusteks põhjust.

Keerulisemaid küsimusi Eestile on olnud suhted Venemaaga. Ka uus president Arnold Rüütel üritab suhteid Venemaaga soojendada. Kas Eesti ja Venemaa suhted võiksid lähiajal paraneda?

Sel hetkel, kui Venemaa otsustab, et talle on kasulikum sisse viia paremad suhted Eestiga, ta teeb seda. Siin pole hea tahte puudumist Eesti poolelt. See on Venemaa otsus, kõik sõltub nendest. Me oleme kogu aeg avatud. Kui nad otsustavad, et uus valitsus on meelepärasem, võivad nad teha selle paratamatuse varem ära, nimelt kehtestada enamsoodustusrežiim, kaotades topelttollid. Nad peavad seda niikuinii tegema, kas siis varem või hiljem.

Kui Venemaa saab Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks, kui palju see mõjutab Eesti-Vene suhteid?

See on kindlasti väga hea Eesti majandusele. Sest need reformid, mida Venemaa peab läbima, et olla WTOs, on kõikidele turumajandusega riikides tegutsevatele firmadele kasulikud. Küsimus on, kas Vene praegused firmad on sellest huvitatud. Neil on küllalt suuri eeliseid, mida vabakaubanduses pole ette nähtud.

Kuivõrd tõsine on ikkagi oletus, et avatud Primorski sadam Venemaal võiks mõjutada Eesti transiiti ja ka Eesti-Vene suhteid? Kas siis Venemaa saab sellega mingi vända või hoova, millega oma Balti poliitikat mõjutada?

Mitte siis, kui oleme Euroopa Liidus. Kui oleme siin üksi, siis loomulikult. Kui oleme aga Euroopa Liidus, siis kahanevad üldse igasugused võimalused Eestile «käru keerata».

Kas praegu on üldse mõtet rääkida nn Balti ühtsusest või võib selle mõtte täiesti maha matta? Lisatagu siia juurde ühise euroreferendumi idee, mis Lätis ja Leedus ei kipu kuidagi välja surema.

Balti ühtsus on muidugi olemas, ma olen seda korduvalt öelnud. See töötab igati. Mis puudutab referendumit, ütlen veel kord, et Austria, Soome, Rootsi ja Norra (1994. aastal - toim) leppisid kokku kindla kava, kuidas teha referendumeid, seda esiteks. Teiseks: Euroopa Liiduga liituvad 10-n riiki, kus n võib olla nullist viieni, selle raames saaksime neid asju kooskõlastada. Aga miks Läti ja Leeduga, miks mitte meile enim sarnaneva Sloveeniaga.

Mispidi need konsultatsioonid võiksid toimuda? On ju räägitud vahepeal, et Lätis ja Leedus teha referendum varem, seetõttu võiks euroskeptilise Eesti toetus kasvada? (Praegu on Eesti eurotoetus küll juba 58 % - toim.)
Kui Lätis ja Leedus läheb referendum läbi, siis eestlased teadvustavad endale, et kui ütlevad referendumil «ei», siis Ikla piiripunktis on silt, kus on «ELi kodanikud, tere tulemast Euroopa Liitu!» ja siis on «Kõik teised» ning Eesti autod sõidavad sildi alla «Kõik teised», kus on väga pikk järjekord.

Oleme pärast ELi Laekeni tippkohtumist justkui mingi joone ületanud - peaksime lõpetama liitumiskõnelused selle aasta lõpuks. Mõned on öelnud, et suletud peatükkide arv pole enam tähtis. Aga me ei saa ju avatud peatükkidega liitumiskõnelusi lõpetada. Kas siin ei teki mingit vastuolu?

Ei teki vastuolu, sest peatükkide sulgemine esiteks on pikk protsess ja peatselt paneme niikuinii neli peatükki kinni, nii et see ei ole probleem. Rääkisin pikalt sellest Verheugeniga - ka nemad ei tee sellest probleemi. Pigem vastupidi: usun, et meil on paremad tingimused.

Vaatame seda, kuidas Euroopa Liit on reastanud kõnelusi ja võtame näiteks kodu- ja siseasjad, mis on meil veel avatud. Need peatükid otsustati panna mõningate teiste riikidega kinni - selge, et see catch-up’i (järelejõudmise) põhimõte saab toimida ainult siis, kui teed selliseid väikseid trikke, sest muidu ei ole võimalik, et kui sa alustad 1998 ja teine 2000, teeb viimane äkki sellise hüppe.

Me ei ole täheldanud, vaadates majandusstatistikat ja muud, et need, kes alustasid hiljem, on in corpore teinud mingi meeletu hüppe. Neid kõnelusi saab ajastada nii, et catch-up toimuks. See ongi toimunud suurepäraselt.

Aga see, et Laekenis nimetati need riigid ära, paneb teatud surve Euroopa Liidule. (Laekeni tippkohtumine nimetas Eesti, Läti, Leedu, Malta, Küprose, Sloveenia, Tšehhi, Poola, Ungari ja Slovakkia riikide hulka, kes võiksid saada ELi 2004. aastal.) On ju vaja nende asjadega lõpule jõuda. Mina ei muretseks Eesti pärast, välja arvatud juhul, kui hakkaks toimuma mingi pudenemine sellest kümnest.

Pudenemisest liigub igasuguseid kuulujutte. Erinevalt varasemast teeb Euroopa Komisjon sel aastal kaks raportit kandidaatmaade kohta. Üks on tavaline eduaruanne, kuid enne ELi Sevilla tippkohtumist tuleb veel eraldi raport kandidaatmaade haldussuutlikkuse kohta.

Just selle raportiga näikse Euroopa Liit eraldavat terad sõkaldest. Kusjuures haldussuutlikkus on selline asi, millel pole täpseid kriteeriume või standardeid.

Olen veendunud, olles käinud kõikides kandidaatriikides, et Eesti kuulub haldussuutlikkuse ja seaduste rakendamise osas just paremate hulka. Haldussuutlikkuse kohta on hea näide see, et SAPARDi programm käivitus Eestis kõige varem ja pole käivitunud enamikus kandidaatriikides.

Kui kindel on ikkagi nüüd see, et Eesti saab sügisel kutse NATOga liitumiseks?

Ma ei tea, viimasel ajal on kostnud jälle pudenemise hääli Washingtonist. Kui ma käisin Washingtonis (eelmise aasta lõpus - toim), oli seis väga hea, siis ütles mulle üks kõrge USA presidendi nõustaja, et me peame väga suuri lollusi tegema, et sinna mitte saada.

Aga me pole ainsad, kellest see sõltuks, võibolla keegi teine teeb suure lolluse. Ja seal on just see Balti ühtsus, mis on justkui kahe teraga mõõk. Kui keegi teine sellest kolmest teeb suure lolluse, oleme geograafiliselt kõige raskemas seisus.

On räägitud, et 11. september muutis maailma. Kas see muutis maailma ja kui, siis mis moel?

Väga paljud asjad muutusid järellainetuses väga suurelt. Muutis niipalju, et näeme maailma nüüd teistpidi.

Kas see on justkui enne ja pärast Hiroshimat, selle üle me võime vaielda kümne aasta pärast. Praegu võime öelda, et mõju oli väga suur ja lai, ilmselt kiirendas oluliselt teatud integratsiooniprotsesse.
Poleks tulnud näiteks sellist edasiminekut Euroopa Liidu sise- ja justiitsküsimustes, koostöö kuritegude vastu arenes tunduvalt kiiremalt Belgia eesistumise ajal kui varem.

11. septembril oli ka negatiivne mõju, mis puudutab otseselt meid. Ilmselt läheb Schengen karmimaks.

NRG tehing purunes põhiliselt sellepärast, et polnud võimalik paremaid laenutingimusi saada, sest nendele laenutingimustele, mis olid läbi räägitud, oli vaja lisaraha, sest elektrijaamad on sellises strateegilises kohas. Maailm ei ole muutunud ses mõttes, et ei tulnud tsivilisatsioonide kokkupõrget.

Kes võiks olla järgmine välisminister?

Ma ei hakka spekuleerima.

Mida te ise välisministeeriumist lahkudes tegema hakkate?

Lähen parlamenti loomulikult. Mind ju valiti parlamenti.

Pakkumisi ei ole kuhugi mujale tehtud?

On, aga olen öelnud, et lähen parlamenti. Võimalus osaleda valitsuses on suur au ja vastutus, aga lähen parlamenti.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.