Sa oled siin

Harri Tiido: NATO pärast laienemist

2. Aprill 2004 - 8:54
Postimees 02.04.2004
Harri Tiido, suursaadik


Seitsme uue liikme võrra laienemise järgset olukorda saab vaadata kahest aspektist – uus liige ja allianss kui tervik.

Kõigepealt meie kui uue liikme mätta otsast – mis muutub? Tänavapildis suurt ei midagi. Julgeolek on kord juba selline nähtus, mida raske käega katsuda ja lusikaga helpida. Parim julgeolek ongi selline, mida argielus ei märka ja millele igapäevaselt ei pea mõtlema.

Liitumise tähendus Eestile

Laiemas plaanis on aga muutus põhimõtteline. Kõigepealt tagab meie liikmelisus NATOs, et Euroopa julgeolekuküsimusi ei arutata enam ilma meie kohaloleku ja kaasarääkimisvõimaluseta. Veelgi enam – kuna NATO on konsensusorganisatsioon, on Eestil võrdselt teiste liikmetega ka vetoõigus. Järelikult ei ole alliansis võimalik langetada otsuseid, mis oleksid risti vastu Eesti huvidele.

Teiseks on meil nüüd rahvusvahelises suhtluses täiendav kaal – tegemist ei ole enam Soome lahe kaldal oleva üksildase väikeriigiga, vaid transatlantilise ühenduse osaga (ja ka ELi liikmega). Kui keegi nüüd Eestit ähvardab, kandub see ähvardus üle kogu alliansile.

Tõenäoliselt annab see asjaolu uut värvi ka meie suhetele idanaabriga. Paraku ei ole põhjust arvata, et süüdistused ida suunalt lõpeksid – viimase aja arengud ei anna selleks erilist lootust –, kuid nüüdsest on nende süüdistuste võimalik materialiseerumine palju väiksema tõenäosusega. Moskval kulub ilmselt veel aega, et harjuda Vene ja Nõukogude impeeriumi endiste osade lõpliku lahkumisega euro-atlantilisse leeri, kuid tegemist on sündinud faktiga ja eitada seda ei ole Venemaal võimalik.

Hea näide on siinkohal Eesti õhuturve, mis lahendub praegu NATO abiga. Eesti õhuruum on osa ühtsest alliansi õhuruumist ja Moskva puhuti ägedad reageeringud näitavad, et seda tõika on valus tunnistada.

Liikmelisus NATOs tähendab Eesti jaoks ka seda, et nüüdsest valdame teavet, mis ei kuulu mitte ainult meile, vaid kogu alliansile. See omakorda tähendab vajadust kaitsta seda teavet uudishimulike välissilmade eest. Teisisõnu tähendab see vajadust tugevdada infoturvet, kuna meie juurest püütakse nüüd tõenäoliselt saada teavet senisest laiemate küsimuste kohta.

Liikmelisus NATOs annab meile parima võimaluse selleks, et edaspidi vältida sõjategevust Eesti territooriumil – allianss on eelkõige vahend ohtude materialiseerumise vältimiseks. Praegusel ajahetkel võib jutt sellistest ohtudest tunduda ehk kohatuna, kuid julgeolekut ei tagata paariks aastaks ja seda ei ole kunagi liiga palju – eriti väikeriikide puhul. Ütleb ju kõnekäändki – parem karta, kui kahetseda.

Laienemise tähendus NATO-le

Koht NATO peakorteri ümmarguse laua taga tähendab meile ka seda, et vajame teadmisi asjadest ning regioonidest, mis seni tundusid Maarjamaa probleemidega võrreldes väga kauged – olgu siis tegemist geograafiliselt kaugete piirkondadega või väikeriigi tasandist näiliselt kaugele jäävate julgeolekupoliitiliste küsimustega.

NATO laua taga on võimalik ka Eestil üldiste seisukohtade kujundamisele kaasa aidata, oma nägemust kaitsta ja liitlaste kogemustest osa saada. Seda kogemust saab muu hulgas rakendada ka Eesti kaitsejõudude arendamisel kaasaegsemaks, mobiilsemaks ja koostöövõimelisemaks. Koostöö ja osalemine ühisoperatsioonides on aga üks neid sambaid, millele NATO tugineb.

Mida toob laienemine kaasa NATO-le? Arvuliselt muidugi liikmete arvu kasvu. Sisuliselt kaasneb aga määramata julgeolekupoliitilise kuuluvusega riikide hulga vähenemine Euroopas. See omakorda vähendab võimalusi hõõrumisteks ja kriisideks, mis võiksid ebasoodsate olude kokkulangemisel tulevikus konflikte põhjustada.

Uued liikmed toovad allianssi kaasa ka oma kogemuse ja teadmised suhtlemisest ümbruskonna riikidega. Kui näiteks mõnede Lääne-Euroopa riikide jaoks on Venemaa kauge probleem, siis Eesti jaoks on see piiritagune reaalsus koos sellest tuleneva parema tunnetusega idanaabri arengute osas.

Uued liikmed lisavad NATO kollektiivsele kaitsele erinevaid nišivõimekusi, mis erinevate operatsioonide puhul väga vajalikud. Alati ei ole küsimus sõjaväelaste arvus, vaid hoopis nende erialastes oskustes. Kuna seitsmest liitujast viis saavad samaaegselt ka ELi liikmeiks ja ülejäänud kaks on teel samas suunas, siis toovad nad kaasa kahe struktuuri kasvava kattuvuse. Vajadus ELi ja NATO tegevuse tihedaks koordineerimiseks on jätkuvalt kasvanud ja praegune laienemine kindlasti soodustab seda protsessi.

NATO ja Venemaa

Kuidas mõjuvad aga uued liikmed NATO ja Venemaa suhetele? Selle kohta on avaldatud erinevaid arvamusi ja ka kartusi, kuid eelkõige näikse see areng sõltuvat Moskvast. Nii näiteks on Venemaa suhtumine meie NATO-liikmelisusesse võetav lakmuspaberina, mis näitab, kas Moskva on lõplikult vabanenud impeeriumimeelsuse jäänustest või on see mentaliteet hoopis uuesti tõusuteel. Juhul kui Venemaa on tagasi pöördumas mõjusfääride taastamisele, siis mida varem see selgeks saab, seda parem. Ka negatiivne teave on kasulikum kui teadmatus ja ebamäärasus.

Nii NATO senistel kui uutel liikmetel on soov koostööks Venemaaga olemas. Kas ja millises ulatuses see soov leiab peegeldust Moskvas, on juba Venemaa otsustada.

Lõpetuseks – liitudes ELi ja NATOga, jõuab Eesti tagasi sinna, kuhu ta mõtteis alati on kuulunud – Euroopasse ja transatlantilisse ühendusse. Ehk pikk ja käänuline tee on meid piltlikult öeldes koju toonud.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.