Sa oled siin

Harri Tiido: "NATO laienemise sobing pole usustav"

23. Oktoober 2001 - 13:02
Postimees 23.10.2001
Toomas Sildami intervjuu välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiidoga


Välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido ei pea tõenäoliseks lääneriikide salalepet Venemaaga, mis lööks Balti riikide ees NATO ukse kinni.

Kui tõenäoline on, et Osama bin Ladeni, Talibani ja al-Quaida vastases võitluses praegu käed löönud suurriigid - USA, Venemaa ja Inglismaa - sõlmivad tulevikus väikeriikide arvelt ainult oma huve arvestava tehingu, nn uue Jalta?

See on väga vähe tõenäoline, sest mõelgem loogiliselt. Minu arvates on asi vastupidine ehk mitmete väikeste riikide, pean silmas konkreetselt Baltimaid, võimalused kasvavad.

Kui järgmine kord neid riike NATOsse ei kutsuta, tulevad süüdistused: ilmselt te tegite deal’i. Järelikult võib kõik olla vastupidi ja surve suurem ning vältimaks sääraseid süüdistusi ei ole mõtet meid kõrvale jätta.

Teine pool on see, et laienemisprotsess on käima lükatud ja Balti riikide osalus kandidaatide rivis üsna kindlate kandidaatidena on nii enesestmõistetav, et ekspertide tasandil selle üle enam ei arutleta.

Eksperdid ekspertideks, aga mis saaks siis, kui NATO-l oleks ühel poliitilisel kaalukausil Venemaa väga vajalik toetus Afganistani sõjas ja teisel kaalukausil Balti riikide liikmestaatus?

Spekulatiivne küsimus. Ma olen üsna veendunud, et Venemaa seda niisuguses vormis ei esita. Sest, kui vaadata Venemaa viimase aja seisukohavõtte, siis oleks neil väga raske põhjendada oma vastuseisu Balti riikide astumisele NATOsse, samal ajal kui NATO lennukid maanduvad SRÜ maades ja Venemaa ise on tihedas koostöös NATO liikmesriikidega.

Seega on ta iseenda senised põhjendused alt ära võtnud ja küsimuses kirjeldatud deal oleks ainult poliitilise mängu pakkumine, millega omakorda NATO-l oleks väga raske kaasa minna.

Kas oleksite 10. septembril - päev enne Osama bin Ladeni terrorirünnakut New Yorgile ja Washingtonile - uskunud, et paari-kolme nädala pärast maanduvad NATO lennukid SRÜ riikides?

10. septembril oleksin öelnud, et kujutan selgelt ette olukorda, kus Venemaa president Putin on sellega nõus.

Ma ei oleks siis mõelnud Afganistanile ja Osama bin Ladenile, küll aga võimalusele, kus keegi Kesk-Aasia riikidest - näiteks Usbekistan või Türkmenistan, kes ei ole SRÜ kollektiivse kaitselepingu liikmed - taotleb NATO-lt abi ning Venemaa leiab, et oma lõunapiiride turvalisena hoidmiseks võib see neile kasulik olla.

See ei ole sündinud üleöö, sest Venemaa käitumine on muutunud üsna pragmaatiliseks. Praegu sõltub palju Venemaa enda eri jõudude vahekorrast - kui palju on seal Putini väga pragmaatilise kursi toetajaid ja kui palju on neid, kes hakkavad vastu töötama.

Aga ma juhin tähelepanu mõningatele avaliku arvamuse küsitlustele, kui Moskvas ja Peterburis küsiti inimeste suhtumist Venemaa astumisse NATOsse.

Kui ma ei eksi, siis 34% vastanutest toetas seda. Kas teie oleksite kujutanud seda ette enne 11. septembrit? Mina ka mitte.

Jah, aga välispoliitiliselt on Venemaa saanud vastu selle, et vähemalt Põhja-Ameerika ajakirjandusest ja CNNi teleuudistest on kadunud Tšetšeenia sõja kriitika.

Endise ajakirjanikuna on mul natuke raske seda rääkida, aga meedia üldreeglina võimendab teatud asju ja «katab ära» osa asju, mis ei ole hetkel esiplaanil.

Ametlikel tasanditel siiski märgitakse Tshetsheeniat, kuid võibolla teatud rõhuasetuse muutusega. On jäänud ülemäärase vägivalla kasutamine tsiviilelanikkonna vastu ja seda on [lääneriikide poolt] öeldud Venemaale korduvalt ka pärast 11. septembrit.

Ka pärast Ameerika Ühendriikide õhulöökide algust Afganistanis?

Nii palju kui meil on olnud [lääneriikidega] kahepoolseid kontakte, on kõikide riikide seisukoht jäänud samaks, kuigi praegu seda nii ei toonitata.

Aga tehakse selgelt vahet, et [Tshetsheenias] on inimesi, kes on tõenäoliselt terroristid ja nendega seotud, kuid nad ei pruugi alati olla tshetsheenid, ning on tsiviilelanikkond, kellevastast vägivalda ei saa õigustada ka põhjendustega, et see on võitlus terrorismiga.

Kas nõustute Eesti suursaadikuga USAs Sven Jürgensoniga, kes andis Postimehes mõista: 11. septembri järgselt on suurriikide huvid sedavõrd mujal, et NATO laienemisest ei ole praegu paslik rääkida?

Need on kaks eraldi protsessi, sellega olen nõus. Prioriteet on praegu terrorismivastane võitlus.

Ent see kõik (11. septembri terrorirünnak ja USA-Briti sõjaline operatsioon Afganistanis, toim) juhtus ajal, mil NATO laienemisprotsess oli juba käivitunud ja liigub ise edasi. See ei peatu enam, aeglustub ehk küll.

Näiteks Kanada tahab järgmises riigieelarves tõsta kümme aastat aina vähendatud kaitsekulutusi ja rahastada senisest rohkem siseriiklikku julgeolekut, sama teevad ilmselt USA, Inglismaa, ehk mõned Euroopa riigid. Kas neil NATO laienemiseks jätkub raha?

Laienemise maksumus on natukene fetisheeritud teema. Eelmise laienemise eel räägiti 27 ja isegi 150 miljardist dollarist. Kõik osutus valeks, selliseid kulusid ei tekkinud.

Arvestades lääneriikide kaitse-eelarveid, on NATO laienemise tegelik maksumus marginaalne, mis pealegi jaguneb pika aja peale. Sest ega NATO kutse aastal 2002 ei ole veel meile liikme staatus.

Järgnevad läbirääkimised, mis eelmine kord kestsid kaks aastat, kuid seekord ennustan ma vähemalt kolmeaastast perioodi. Seega räägime me aastast 2005, kui alles reaalselt toimub laienemine.

Kuivõrd on maailm meie jaoks ikkagi muutunud pärast 11. septembrit, kui Ameerikat tabanud terrorirünnakus varisesid kokku Maailmakaubanduskeskuse (WTC) kaks torni ja Pentagoni üks portaal?

Usutavasti saab enamik inimesi praegu aru, et terrorism puudutab meid kõiki, sõltumata sellest, kus me oleme. Ka eestlasi võinuks olla WTC pilvelõhkujates, neid võinuks olla ka [suit-siiditerroristide kaaperdatud] neljas lennukis.

Me ei saa kapselduda, minna sohu ja loota, et midagi pähe ei kuku. Järelikult, kui tahame selles maailmas elada, siis me peame osalema.

Siin ei saa öelda, et meie oleme neutraalsed terrorismivastase võitluse suhtes ja ei taha sekkuda. Nii sattuksime vastuollu kõigi ülejäänutega. Seega, meil ei õnnestu kuidagi kõrvale jääda. Loodetavasti inimesed tajuvad seda.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.