Sa oled siin

HARRI TIIDO: Küsimärgi kahvatumine NATO-suunal

12. Aprill 2002 - 13:33
Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido artikkel Eesti Päevalehes 12.04.2002


Eesti NATO-sse kutsumise väljavaated on tublisti kosunud, kuid soliidsesse klubisse kuulumine esitab ka suuri nõudeid, tunnistab välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido.

Viimane aasta on toonud Eesti, Läti ja Leedu NATO-pürgimuste suunal kaasa tohutu ja positiivse arengu.

Selle kiire arenguetapi algtähiseks võib lugeda Tšehhi presidendi Vaclav Haveli kõnet mullu mais Bratislavas, Vilniuse rühma peaministrite kohtumisel. Tõeline pööre toimus aga tõenäoliselt mullu suvel Brüsselis toimunud NATO mini-tippkohtumise ja sellele järgnenud USA presidendi George Bushi kõnega Varssavis.

Nende sündmuste järel toimunud muutused võib esitada kolme punktina:

  1. Laienemisotsuse langetamine Praha tippkohtumisel tänavu novembris muutus kindlaks;
  2. Arutelu teemal "kas üks või kolm balti" asendus ühese arusaamaga "kolm balti";
  3. Balti riikide liikmekssaamist hakati võtma kui täiesti loomulikku nähtust.
Järgnes ka Venemaa seisukoha muutumine ja otsese vastuseisu asendumine tunnustusega iga riigi õigusele ise valida oma julgeoleku tagamiseks sobivad struktuurid. Kõik need mõjurid koostöös on nii Eesti kui ka Läti ja Leedu väljavaated NATO-ga liitumiseks muutnud täiesti reaalseks. Vahepeal tekkinud kahtlused seoses mullu 11.septembril toimunud terroriaktidega New Yorgis ja Washingtonis hajusid kiirelt ja näib, et need sündmused pigem tugevdasid laienemiskavasid kui et nõrgendasid neid.


Milline on NATO huvi Baltikumi laieneda?

NATO laienemiskavatsuste püsivus tuleneb mitmest tegurist, neist üks kaalukamaid on soov vältida nn hallide tsoonide teket Euroopas. Igal taoliselt julgeolekulise kuuluvuse plaanis määratlemata tsoonil on nimelt sisseprogrammeeritud oht hakata tulevikus põhjustama hõõrumisi või isegi kriise ja konflikte selle ümbruses olevate jõudude vahel. Teiseks on alliansi laienemine praegu selgelt tähelduva Euroopa arenguprotsessi üks osa. Võib eeldada, et tulevikus hakkab Euroopa Liidu ja NATO liikmelisus üha enam kattuma. Kujuneb välja ühtsetel väärtushinnangutel põhinev piirkond, millesse kuuluvate riikide vahelised relvakonfliktid on vähetõenäolised ja millede vahelisi võimalikke pingeid saab lahendada eri struktuuride siseselt.

Eesti vaatevinklist kasvab võimalus olla kaasarääkija selle laua ääres, kus arutatakse ja otsustatakse Euroopa ja trans-atlantilist julgeolekut mõjutavaid küsimusi. Väikeriigi üks peamisi eesmärke on mitte lubada selle riigi saatust mõjutavate otsuste langetamist tema selja taga. Ajalugu on meile juba tõestanud pelgalt teiste poolt langetatud otsuste ohtlikkust. Lisaks omab NATO-liikmelisus Eesti jaoks ka majanduslikku mõõdet, kuna parandab riigi riskireitingut ja loob seeläbi välisinvesteeringutele stabiilsema ning turvalisema keskkonna.

Tihti viidatakse Ida-Lääne suhete positiivsele arengule kui mõjurile, mis peaks NATO olemasolu mõttetuks muutma. Kui vaadata ajaloos tagasi möödunud sajandi esimese kümnendi lõpule, siis valitses Euroopas samuti roosa ja positiivne meeleolu. Globaliseerumine ehk majandus-kaubandussidemete ulatus olid vaata et suurem kui praegu, kõik näis olevat pikaks ajaks paigas ja rahu tundus vankumatu. Paraku järgnes maailmasõda ja seejärel teinegi ...


Kollektiivne kaitse on väikeriigile ainuvõimalik ning odavaim viis oma julgeoleku tagamiseks.

Julgeoleku vallas ei saa kunagi loota hetkeolukorra püsimisele, targem on alati olla valmis kõigiks võimalikeks arenguteks. Kui midagi ei juhtu, on väga hea. Kuid nagu näitasid mullu septembri terrorirünnakud, on tänapäeva maailm vägagi ettearvamatu ja riigi ning rahva julgeolekut püütakse alati tagada pikaks ajaks, mitte vaid ühe valitsuse võimuperioodiks ega pelgalt konkreetse hetkeohu vastu.

NATO arenemine ei muuda tema põhiolemust. Vaadates NATO arengut viimase 10 aasta jooksul näeme, et tegelikult on see struktuur olnud pidevas arengus ja praeguse seisuga võib ennustada muudatuste jätkumist. Paindlikkus on ka ainus võimalus muutuvas keskkonnas edasi eksisteerida. Mõni aasta tagasi vastu võetud NATO strateegilises kontseptsioonis sisaldub ohtude loetelus ka terrorism, kuid ilmselt arenesid sündmused kiiremini, kui nende ohtude reaalsuse tajumine.

Enam ei nähta ette ka suurte statsionaarsete kaitseüksuste ülalpidamist ja baasidevõrgu laiendamist, rõhk on asetatud mobiilsete, tipptehnoloogiliselt relvastatud ja suhteliselt väikeste kiirreageerimisüksuste arendamisele. Nagu kinnitas mõni päev tagasi Washingtonis NATO peasekretär George Robertson, on kavas muidki uusi ja suuri muudatusi. Need arengud ei muuda aga NATO põhiolemust – allianss oli ja jääb kollektiivse kaitse ja julgeoleku struktuuriks. Kollektiivne kaitse on aga väikeriigi seisukohalt ainuvõimalik ning odavaim viis oma julgeoleku tagamiseks.

Rahulolevaks üminaks pole veel põhjust. Nagu teada, ei kavatse NATO seni veel teatada, millised riigid Praha tippkohtumisel liitumiskutse saavad. Eesti mätta otsast vaadates ei ole headele väljavaadetele vaatamata rahulolevaks üminaks põhjust. Kaitsejõudude arendamisel on teha veel tohutult palju. Praegu hindab NATO eriti positiivselt Eesti plaanide tagasihoidlikumaks muutumist, kuna see tähendab alliansi jaoks ka meie suhtumise realistlikumaks muutumist. Need plaanid vajavad aga elluviimist.

Isegi kui Prahas meile tõesti kutse tuleb, tähistab see tegelikult kergema etapi lõppu ja raskema algust. Kõigepealt järgnevad läbirääkimised Washingtoni Lepinguga liitumiseks, seejärel laienemisotsuse ratifitseerimine liikmesmaade parlamentides ja seejärel juba vahetu osalemine NATO struktuurides. Alliansi liikmeks olek toob aga kaasa tohutu uue infotulva, mis vajab äraseedimist. Lisaks on vaja leida pädevaid sõjaväelasi NATO struktuurides Eesti huve esindama, kusjuures parematest ajutine lähetamine rahvusvahelistesse struktuuridesse ei tohi nõrgendada kaitsejõudude juhtimist Eestis eneses.

Eesti NATO-sse kutsumise väljavaated on tublisti kosunud, kuid soliidsesse klubisse kuulumine esitab ka suuri nõudeid.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.