Sa oled siin

HARRI TIIDO: Klimbid ja lusikad

12. Mai 2004 - 13:30
EESTI PÄEVALEHT 12.05.2004
Harri Tiido, Eesti suursaadik NATO juures


Harri Tiido uurib, kas Euroopa Liidu üha kasvavad militaaralgatused hakkavad NATO positsioone nõrgestama.

NATO välissuhtejuht Jamie Shea meenutas hiljuti ühe USA NATO-suursaadiku ütlust, et NATO-l ja Euroopa Liidul on peakorter samas linnas, kuid kumbki elab eri planeedil. Peamajade vahemaa on umbes 3,5 km, kuid aastakümneid ei olnud kellelgi ühest hoonest teise asja. Maailm aga muutub ja nüüd on kaks ühendust jõudnud tiheda suhtluseni, kuid ka küsimusteni selle suhtluse tulemi kohta.

Külma sõja aastail oli tööjaotus lihtne ja selge – NATO hooleks oli kollektiivne kaitse ning julgeolek, EL tegeles majanduslike ja poliitiliste teemadega. Euroopa suure vastasseisu lagunemise järel on mõlemad struktuurid nihkunud osaliselt teineteise tegevussfääri – NATO on omandanud varasemast rohkem poliitilist mõõdet, EL on aga arendamas ka julgeoleku- ja kaitsepoliitilist mõõdet. Lisaks on mõlemad oma tegevusala laiendanud liikmesmaadest väljapoole.

Kui piirduda kaitse- ja julgeolekualaste algatustega, siis tekib küsimus vahenditest ning nende jagamisest, kuna EL ja NATO liikmeskond on kasvavalt kattuv. Probleem on olemuselt lihtne, kuid põhimõtteline – kas liikmesmaade vahendite kollektiivses supis on eraldi klimbikesed NATO-lusika ja EL-lusika jaoks või mitte. Argimõistus annab vastuse ka eraldi kulinaarset eksperimenti korraldamata – klimpide hulk supis ei sõltu lusikale graveeritud kirjast. Sellest tõsiasjast ei saa üle ega ümber, ükskõik kui suur poliitiline tahe ka oleks.

NATO puhul on seis lihtsam – eelkõige on endiselt jõus alliansi kollektiivse kaitse põhimõtted, mis laienevad kõigile liikmesriikidele. Lisaks on viimase kümnendi arengud ja NATO otsus väljuda oma huvide kaitsel liikmesriikide territooriumi raamest toonud kaasa ka kollektiivsete kiirreageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) moodustamise. NRF esimene nn prototüüpüksus käivitati mullu oktoobris, esialgne operatsioonivõimekus on plaanis saavutada tänavu sügiseks ja täisvalmidus 21 000 sõjaväelasega 2006. a oktoobriks.

Need üksused peavad olema valmis operatsioonile suunduma 5 päeva jooksul ja suutma tegutseda ilma lisaabita 30 päeva. NRF koosneb liikmesmaade panustest, mis ühise treeningperioodi järel on täisvalmiduses kuue kuu vältel, seejärel üksused roteeruvad. Kiirreageerimisjõud on mõeldud nii iseseisvate operatsioonide läbiviimiseks ja suuremate jõudude "eelsalgaks" kui ka tegutsemiseks põhijõudude osana. Üksused on kasutatavad nii kollektiivse kaitsekohustuse (Washingtoni lepingu art 5 alusel) kui ka kriisihaldusoperatsioonide korral.

Euroopa Liidu puhul on algatuste arv viimasel ajal kasvamas. Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames 1999. a välja kuulutatud kaitsepoliitilised peaeesmärgid (Headline Goal) näevad ette EL-i kiirreageerimisüksusi suurusega 60 000 sõjaväelast ning 60-päevast valmisolekuaega.

Mullu kevadel järgnes nelja EL-i liikmesriigi algatus rajada ühenduse üksuste juhtimiseks ka oma sõltumatu peakorter, kuid pikkade vaidluste järel taandus see plaan iseseisva juhtimiskeskuse algele ja tugevamale koostööle NATO-ga.

Tänavu veebruaris tulid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa välja veel ühe algatusega – luua EL-i lahinguüksused (battlegroups). Tegemist oleks kuni 1500-meheliste jõududega, mis võivad olla ühe riigi välja pandud või koosneda eri riikide nišipanuste liitmisest. Põhjenduseks märgiti, et EL-i plaanitavate kiirreageerimisjõudude reageerimisaeg (60 päeva) on liiga pikk, vaja oleks 15-päevalist valmisolekut. Need üksused oleksid ette nähtud tegutsemiseks kõrbes, dĻunglis, mägedes – seega on tegemist eeskätt näiteks Aafrikas või sellesarnastes piirkondades kasutamiseks mõeldud jõududega. EL-i lahinguüksused oleksid kasutatavad näiteks ÜRO palve korral ja nende loomise mõte näikse seostuvat mulluse EL-i operatsiooniga Kongos. Algatus on seni veel kinnitamata.

Nagu alguses märgitud, ei sõltu klimpide arv supis paraku sellest, kas lusikale on graveeritud lühend "NATO" või "EL". Ükski riik ei saa jagada oma kaitsejõude sihtotstarbeliselt EL-i või NATO vägedeks. Järelikult on vajalik tööjaotus, mille kallal praegu töötataksegi. Viimati mainitud lahinguüksuste ellukutsujad kinnitavad, et vastuolu NATO NRF-iga ei ole. NATO jõude kasutatakse vaid erandjuhtudel ja pärast konsultatsioone alliansis. EL-i üksused moodustaksid aga nn võimekuste kogumi, kust saaks võtta seda, mis hetkel enim vajalik.

Seni on lähtutud põhimõttest, et eri kooslustesse üles antud üksused on samad ja kui need ühes koosluses on operatsioonil, siis teine neid kasutada ei saa. Asi on veel lõplikult paika loksumata, kuid võimalikke vägede kasutamise eesmärke vaadates näikse kõigile tegemist olevat. NATO saab oma jõude kasutada eelkõige konkreetselt sõjalisteks ja turvalisuse tagamise operatsioonideks. Euroopa Liit saab oma üksusi välja saata juhul, kui NATO mingil põhjusel ei saa või ei soovi sekkuda ning EL-i üksused oleksid esmajärjekorras humanitaaroperatsioonide, rahuvalve ja kriisihaldamise tagamiseks.

Kuna mõlema ühenduse julgeolekut tõlgendatakse praegu kui kaugel liikmesmaade piiridest algavat, on ka tulevane tööjaotus laiema olemusega. Euroopa Liidul (koos ÜRO ja mõnel juhul OSCE-ga) on võimekust konfliktijärgseks ülesehitustööks, NATO-l aga konfliktide "kuuma" faasi lahendamiseks. Mõlemad rollid on võrdse tähtsusega, nagu näitavad ilmekalt sündmused Afganistanis ja Iraagis. Vaja on vaid kokkulepet ja tegevuse kooskõlastamist, et mõlemal lusikal supikatla juurde asja oleks.

Esimene samm sel teel on astutud – NATO ja EL jõudsid mullu kokkuleppele NATO vahendite kasutamiseks EL-i operatsioonides (nn Berliin+ lepe). Lõplik tööjaotus alles ootab kokkulepet ja üks proovikivi võib olla arutuselolev võimalik ühistegevus nn laiemas Lähis-Idas (Greater Middle East).

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.