Sa oled siin

Harri Tiido: "Eesmärgi püsivus olude muutumisel"

4. Detsember 2001 - 13:33
Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido artikkel Eesti Päevalehes 04.12.2001


Globaalne terrorismivastane võitlus, sõjategevus Afganistanis, NATO ja Venemaa suhete ning NATO enese areng on tõstatanud küsimuse: kas muutunud oludes on Eesti eesmärk Põhja Atlandi alliansiga liituda enam ajakohane või mitte?

Ühed arvamused viitavad vajadusele kasutada kaitsekulutusi hoopis sotsiaalprobleemide lahendamiseks; teised leiavad, et kui Venemaa NATO-ga ühe laua taha istub, tuleb meil sellest lauast eemale hoida; kolmandad peavad kogu julgeolekuolukorda nii muutunuks, et leiavad vajaliku olevat üldse “karpi tõmbuda” ja julgeolekupoliitika tervikuna ümber hinnata.

Lühivastus esitatud küsimusele on, et meie liitumiseesmärk on muutunud veelgi ajakohasemaks. Vaatame aspekte eraldi.

NATO kui kollektiivse julgeoleku ja kaitse tagaja roll ei ole sisuliselt muutunud, suurenenud on rõhuasetus vahetult sõjalistelt aspektidelt julgeolekule ja poliitilistele aspektidele. Iga elav organism areneb, kohanedes muudatustele keskkonnas. Kohanemisvõime puudumine tähendaks selle organismi hukkumisele määratust. Selles mõttes on ka NATO elav ja arenev organism. Muudatused algasid tegelikult juba varem, kui allianss asus osalema rahutagamisoperatsioonides ja otsustas laiendada oma tegevussfääri väljapoole liikmesmaade territooriume. Terrorismivastane võitlus toob sisse uued aspektid, eelkõige mitmete varem “pehme” julgeoleku kilda liigitatud nähtuste käsitlemise võrdselt sõjaliste ohtudega.

Eesti ja NATO.

Eesti eesmärk on tagada riigi tulevane julgeolek kõigi võimalike vahenditega. Kunagi ei saavuta ükski riik 100%-list julgeolekut, kuid kõigi eesmärk on liikuda julgeoleku suurenemise suunas. Euroopa Liit annab ühe killu ka Eesti julgeolekumosaiiki, riigi kaitsevõime suurendamine annab teise olulise killu, seniste valikute hulgast suurima osa annaks aga liikmelisus kollektiivses julgeolekustruktuuris. Individuaalne julgeoleku tagamine on reeglina alati kallim kui kollektiivne.

Kui Eesti püüaks oma jõududega saavutada NATO antava julgeolekuga võrdväärset turvalisust, võiksime selleks kulutada mitmekordselt kogu oma rahvusliku kogutoodangu, kuid tulemus jääks ikka nõrgemaks. NATO turvalisuse tagatis seisneb mitte tankide arvus ega isegi tuumarelvades, vaid eelkõige teadmises, et ühe liikmesriigi ähvardamine või ründamine tooks vastulöögi kõigi poolt. See vastulöök ei ole automaatselt kõigi liikmesmaade armeede mobiliseerimine ega teelesaatmine, vaid poliitiliste, sõjaliste ja majanduslike kollektiivsete meetmete kogum, mida individuaalselt ei ole kunagi võimalik saavutada.

NATO ja Venemaa suhete arengut tasub vaadelda pikemas plaanis kui praegune ajahetk. Suhete positiivsus on praegu suund, mida on mõtet igati toetada. Milliseks need suhted aga pikemas plaanis kujunevad, seda on veel vara ennustada. Hetkel käib arutelu Venemaa ja NATO-maade partnerluse struktureerimisest viisil, mis võimaldab mõningaid küsimusi käsitleda n-ö võrdsel tasandil ja võrdse sõnaõigusega. Võimalike valdkondadena märgitakse eelkõige terrorismivastast võitlust, raketitõrjet ja päästeoperatsioone. Konkreetselt NATO-t puudutavad laienemisprobleemid ning sõjalised küsimused jäävad aga kõigi eelduste kohaselt endiselt alliansi sisetemaatikaks. Venemaa saab alliansiga ühisteemasid arutades hääleõiguse, mitte vetoõigust NATO poliitika suhtes.

Kuidas Eesti sellesse peaks suhtuma? Kas muudab Vene-NATO lähenemine meie liikumise alliansi suunas mõttetuks? Pigem vastupidi – kui NATO ja Venemaa hakkavad ühe laua taga Euroopa ja laiemat julgeolekut arutama, siis puudutab see otseselt või kaudselt ka meid. Järelikult on meie huvides igal juhul selle arutelu juures olla ja NATO liikmena on meie võimalused kindlasti suuremad kui kõrvalseisjana.

Venemaa ja NATO suhete areng annab tuleviku plaanis võimaluse ka Eesti ning Venemaa suhete positiivsemaks arenguks. Venemaa peab sellisel juhul arvestama Eestiga kui ühe partneriga NATO-s. Meid ei saa siis enam võtta pelgalt kui ühte väikest naaberriiki, kelle suhtes aetavat poliitikat saab “suurte” (loe: NATO-maade) laua juures vastavalt vajadusele põhjendada.

Mäng riigi tulevikuga.

Eesti kui väikeriigi seisukohast on alati kasulik olla võimalikult lähedal nende otsuste kujundamisele, mis meid nii või teisiti mõjutavad. Kõrvalseisja positsioon või idasuunalise orientatsiooni valik võivad anda lühiajalist kasu mõnede piimaautode üle piiri aitamise ja vähenõudliku turunishi avamise näol, kuid pikemas plaanis oleks see mäng riigi tulevikuga.

Seetõttu on Eesti kaitsekulutused ja NATO liikmeks pürgimisel tehtavad pingutused investeering, mis tulevikus annab konkreetset tulu turvalisema investeerimiskeskkonna ja selgelt välja kujundatud rahvusvahelisest kuuluvusest tuleneva täiendava julgeoleku näol. Kui Eesti on vormistanud oma julgeolekualase kuuluvuse läbi liitumise Lääne struktuuridega, kaob ka mõte proovida meie arengut mingis teises suunas mõjutada. Järelikult tekib ka senisest suurem võimalus normaalsete konstruktiivsete suhete rahulikuks arendamiseks kõigi naabritega ilmakaarest sõltumata.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.