Sa oled siin

Euroopa Liidu laienemine ja Eesti identiteet rahvusvahelisel areenil

5. November 1999 - 0:00
Eesti Vabariigi välisministri Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt rahvusvahelisel konverentsil "Eesti ja Euroopa Liit", 5. novembril 1999
Rahvusraamatukogus, Tallinnas



Alustuseks lubage mul väljendada oma heameelt võimaluse üle osaleda sellel, arvult juba kuuendal konverentsil teemal “Eesti ja Euroopa Liit”.

Täna piirduksin oma ettekandes Euroopa Liidu integratsiooniprotsessi välise küljega. Ma alustaksin mõne sõnaga Eesti osalemisest Euroopa Liidu ühises välis-ja julgeolekupoliitikas (CFSP). Edasi räägiksin lühidalt muutustest Euroopa Liidu teises sambas. Ning lõpetuseks väljendaksin ma paari mõtet meie välise identiteedi kohta.

Alates sellest, kui Eesti kaks aastat tagasi alustas ühinemisläbirääkimisi Euroopa Liiduga, on ta saavutanud olulist edu nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Praeguses Euroopa Liiduga integreerumise kaugele ulatuvas faasis käib töö igas ministeeriumis ja igas valdkonnas, kaasaarvatud välissuhtlemises. Välisministeeriumis töötame me käesoleval ajal tõhusalt selleks, et lähendada Eesti välispoliitikat Euroopa Liidu omale.

Meie tööd selles valdkonnas on hõlbustanud tõsiasi, et Eesti on juba osa Euroopa ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast. Tegelikult juba mitmeid aastaid on meie välisteenistus olnud osa välispoliitilise koostöö ja koordineerimise tihedas võrgustikus. Me osaleme CFSP töögruppides, ühineme Euroopa Liidu avaldustega ning regulaarselt toimub informatsioonivahetus liikmesriikidega.

Veelgi tähtsam on, et me planeerime oma välispoliitikat lähtudes samadest põhimõtetest, millest lähtuvad Euroopa Liidu liikmesriigid. Meie ühisteks eesmärkideks on julgeoleku tugevdamine, püsiv rahu, rahvusvahelise koostöö edendamine ja demokraatia areng. Peale ühinemist, võtame me need põhimõtted omaks. Juba praegu jagame me neid.

Tihe side Euroopa Liiduga aitab meid omaks võtta ja rakendada teise samba aquis’d ning valmistuda osalema CFSP raamistikus. Need põhimõtted, millele toetub Eesti välispoliitika, ei muutu meie ühinemisel Euroopa Liiduga. Samas peame me meeles oma erihuve ja jätkame nende järgimist.

Ma usun, et täies mahus CFSP-s osalemine tugevdab meie rahvuslikku välispoliitikat. Omades enda seljataga Euroopa Liitu tema kaalukusega, oleme võimelised tegema enamat järgimaks Eesti eluliselt tähtsaid huve.

Mõned skeptikud süüdistavad, et Euroopa Liidu liikmelisus sunnib meid loobuma oma rahvuslikust välispoliitikast. Suured liikmesriigid hakkavat tegema välispoliitikat ja meie oleme sunnitud seda elluviima. Mina ei ole sellega päri.

Kui ka suurte liikmesriikide välispoliitika on pro-aktiivsem, läbib see Euroopa Liidu kontrolliva ja tasakaalustava otsustusmehanismi, mis välistab suurte liikmete domineerimise väikeste üle. Erinevalt Euroopa Liidu esimesest sambast eksisteerib ühine välis- ja julgeolekupoliitika vaid nendel aladel, kus liikmesriikidel on ühishuvid. Igal riigil - nii suurel kui väikesel - on üks hääl. Iga riigi seisukoht loeb. Selline “valitsustevahelisus” ("inter- govermentalism") ei muutu planeeritud institutsionaalsete reformidega. Pigem paraneb CFSP rakendumine.

Kuid liikmelisus laiendab meie välispoliitika mahtu. Ühinedes ühe kõige edukama multilateraalse organisatsiooniga maailmas avardub meie vaatenurk rahvusvahelistele sündmustele. Meie välispoliitika muutub globaalsemaks. Saame automaatselt osaks sellest, mis toimub mitte ainult meie lähinaabruses, vaid ka kõikjal mujal maailmas. Jätkuvalt globaliseeruvas maailmas on laiem rahvusvaheline perspektiiv kõigiti meie huvides.

Meie kahepoolsed suhted intensiivistuvad samuti. Euroopa Liidul on majandus- ja koostöölepingud peaaegu kõigi riikide gruppidega kogu maailmas.

Ühinemisega kanduvad need lepingud automaatselt üle ka meile.

Ja lisaks eelnevale kaasatakse meid ka Euroopa Liidu konsulaar- ja diplomaatilisse koostöösse, mis sisaldub Amsterdami Lepingus. Väikese riigina ei saa meil kunagi olema piisavalt suutlikkust ja ressursse laiaulatusliku diplomaatilise võrgustiku väljaarendamiseks. Aga kui kord oleme saanud Euroopa Liidu liikmeks, võib Eesti kodanik pöörduda Euroopa Liidu liikmesriigi esinduse poole neis riikides, kus Eestil puudub oma saatkond. Minu arvates on see üks kõige käegakatsutavam eelis, mida CFSP ja tegelik liikmelisus pakuvad.

Kuid olles ära maininud mõningad hüved, mida CFSP-ga ühinemine endaga kaasa toob, pean ma rõhutama, et iga organisatsiooniga ühinemine toob endaga kaasa ka kohustused. Euroopa Liidu liikmelisusega peab kasvama meie arusaam rahvusvahelistest kohustustest. Meilt oodatakse osalemist selliste probleemide lahendamises, mis sünnivad kaugel meie kodulävest. Me oleme juba teinud mõningad sammud selles suunas osaledes rahuvalves Kagu-Euroopas ning tagastamatu arengu- ja humanitaarabi missioonides. Kuid me peame valmistuma enamaks eelolevatel aastatel.

Üks ülesannetest, mis Eestil kui Euroopa Liidu kanditaatriigil välissuhtluse vallas ees seisab, on seotud Euroopa Liidu sisemise arenguga.

Nagu teada, soovib Liit tugevdada oma rahvusvahelist identiteeti kujundades tegusamat välis- ja julgeolekupoliitikat. Tulevase liikmena toetame sellised püüdlusi igati. Tugevam CFSP võimaldab Euroopa Liidul tegutseda kiiresti ja otsustavalt keerulistes situatsioonides, püüdes lahendada selliseid külma sõja järgseid rahvusvahelisi ohte nagu terrorism, korruptsioon, majanduslik kollaps, massiline migratsioon ja etnilised kokkupõrked. Tugevam CFSP aitab Euroopa Liidul mängida aktiivsemat rolli Euroopas, stabiilsuse ja julgeoleku tagamises kogu kontinendil. Tugevam CFSP tõstab Euroopa Liidu, järelikult ka meie endi, staatust rahvusvahelisel areenil. Kõik see on Euroopa ja Eesti huvides.

Muidugi, idee tugevdada julgeoleku- ja kaitsealast koostööd Euroopas ei ole midagi uut. Euroopa Kaitseühenduse loomise idee esitati juba 1954 aastal. Kuid tõeline Euroopa välispoliitika ja tegus kaitsevõime seiskusid aastateks, varjutatuna enam ambitsioonikatest plaanidest majandusliku ja poliitilise integratsiooni vallas.

Tänaseks on kunagi vaid akadeemiliste vaidluste põhjuseks olnud Euroopa julgeoleku-ja kaitseidentiteedi loomine saanud uue hoo, eriti Kagu- Euroopas toimunu valguses. "Uus ja tugevdatud" sõjalise võimsusega tagatud CFSP näib tekkivat lähemas tulevikus. Amsterdami Lepingu rakendamine on juba teoksil. Uus ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana on juba ametisse asunud. Brüsselis on asutud moodustama planeerimis- ja ennetusüksust. Ning aasta 2000 lõpuks inkorporeeritakse Lääne-Euroopa Liit (WEU) Euroopa Liitu ja muudetakse viimase uueks kaitsestruktuuriks.

Kuidas puudutavad need muutused Eestit? Praegusel hetkel on veel vara öelda.

Me jälgime arenguid selles valdkonnas tähelepanelikult ja oleme rõõmuga täheldanud, et mõned riigid, näiteks nagu Suurbritannia, on mõistnud hästi vajadust kaasata ka aspirantriigid käimasolevasse diskussiooni. Euroopa olemasolevasse kaitseraamistikku tehakse muudatusi ning me usume, et need muudatused peavad suurendama meie julgeolekut, mitte seda kahandama. Olemasoleva koostöö struktuuri ei tohi reformide käigus lammutada. Meie staatus mistahes uues struktuuris või institutsioonis peab säilima endisena.

Lõpetuseks mõni sõna identiteedist.

On selge, et Euroopa Liidule kuulub võtmeroll meie välispoliitikas. Kuid ühtlasi on sel ka võtmeroll meie välises identiteedis. Euroopa Liidul on ja saab ka tulevikus olema tugev mõju sellele, kuidas näeme end suhetes välisilmaga, ja kuidas tajuvad meid teised.

Meie Euroopa Liidu perspektiiv on parandanud meie staatust rahvusvahelisel tasandil tervikuna. Pärast N. Liidu lagunemist valitses laialtlevinud tendents kohelda Eestit ja tegelikult ka kõiki teisi endise N. Liidu osasid nagu teisejärgulisi post-kommunistlike riike. Selle eelarvamuse ületamine oli üheks raskemaks ülesandeks, millega meil tuli põrkuda kaks-kolm aastat tagasi, kui seadsime eesmärgiks saavutada kutse liitumiskõnelustele Euroopa Liiduga.

Täna näevad liikmesriigid meid läbi 5+1 prisma. Tänu tihedatele sidemetele Euroopa Liiduga, on meie staatus rahvusvahelisel areenil tõusnud Euroopa Liidu kanditaatriigist tulevase liikmesriigi tasemele. Meil on õnnestunud ka vabaneda sellest absurdsest kõnekujundist "endine nõukogude vabariik".

Need muutused on omakorda aidanud meil tugevdada oma rahvusvahelist positsiooni. Ma arvan, et tänu oma suurusele, ajaloole ja geograafilisele asendile oleme pidanud rohkem muretsema oma välise identiteedi üle, kui enamus maid. Ja peame ka edaspidi. Väikese riigina peame pidevalt arendama oma rahvusvahelist mainet.

Seni oleme küllalt edukalt suutnud arendada oma positiivset välist imagot. Me oleme laialdaselt tuntud kui kiirelt arenev väike riik, ja seetõttu võetakse meid rahvusvahelisel areenil tõsiselt. Lähiaastail on meie kõige pakilisemaks eesmärgiks selle positiivse imago kindlustamine. Minu veendumuse kohaselt on kõige loogilisem ja lihtsam tee selleks ühinemine Euroopa Liiduga.


Tänan Teid.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.