Sa oled siin

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) suurkoda tegi 17.10.2019 otsuse asjas López Ribalda ja teised vs. Hispaania (1874/13 jt), kus hindas varjatud videojälgimise õigust töökohal.

22. Oktoober 2019 - 15:47

Kaebajateks olid supermarketis töötanud müüjad. 2009. aastal märkas kaupluse juhataja ebatäpsusi laojäägi ja müügi vahel ning paigaldas seetõttu kauplusesse nii nähtaval olevad kui ka varjatud kaamerad. Üsna pea pärast kaamerate paigaldamist jäi lindile kaupade varastamine töötajate poolt. 14 töötajat, sh kaebajad, vabastati töölt. Kaebajad vaidlustasid enda vallandamise, leides, et kasutatud videomaterjal on saadud nende privaatsusõigust rikkudes, ega ei tohiks olla tõendina kasutatav. Hispaania kohtud kaebajatega ei nõustunud.

EIK viitas oma otsuses esmalt 5.9.2017 SK otsusele asjas Bărbulescu vs. Rumeenia (61496/08), mis puudutas tööandja poolt töötaja elektroonilise suhtluse jälgimist. EIK leidis, et samad põhimõtted kuuluvad kohaldamisele ka videojälgimise õigustatuse ja proportsionaalsuse hindamisel. Bărbulescu kohtuotsuses oli EIK kinnitanud, et riik peab tagama, et tööandja poolt sõnumite jälgimisel oleks võimalike kuritarvituste vastu piisavad tagatised ning peab seega arvesse võtma: (i) kas töötajat on selgelt teavitatud võimalikust jälgimisest; (ii) tööandjapoolse jälgimise ulatust, sh tuleb vahet teha sõnumitevool ja nende sisuga tutvumisel, ja töötaja privaatsusesse sekkumise astet; (iii) kas ja kuidas on tööandja jälgimist põhistanud; (iv) kas oleks olnud võimalik kehtestada vähem sekkuv jälgimismehhanism; (v) jälgimise tagajärjed töötajale; (vi) kas töötajal olid piisavad tagatised liigse sekkumise vastu.

Hispaania vastu arutatud kohtuasjas tõi EIK välja, et Hispaania kohtud olid kohaselt hinnanud kahte kaalul olevat õigust: kaebajate õigust eraelu austamisele ning tööandja õigust kaitsta oma vara ja ajada probleemideta äri. Seejuures oli võetud arvesse, et videojälgimist teostati konkreetselt varguste kahtluse tõttu ning et turvakaamerad olid paigaldatud vaid kassa ümbrusesse (check-out area). EIK meenutas, et tuleb vahet teha erineva privaatsusvajadusega aladel. Privaatsusõigus on väga suur sellistes kohtades nagu tualetid ja riietusruumid (kus võib põhjendatud olla ka täielik videokeeld) ning kõrge sellistes töökohtades nagu kontorid. See-eest on see õigus väiksem kohtades, mis on nähtavad kolleegidele või avalikkusele. Antud juhul oli kassa-ala filmitud 10 päeva ning videoid oli vaadanud vaid piiratud arv inimesi. Seetõttu ei olnud sekkumine kaebajate õigusesse eraelu austamisele EIK arvates saavutanud kõrget raskusastet. Kaebajad olid küll videojärelevalve tulemusel kaotanud oma töökohad, kuid EIK pidas oluliseks, et videojärelevalve eesmärk oli üksnes kahju tekitamises süüdlaste leidmine ning muid vahendeid selleks ei olnud. Samas olid kaebajatele kättesaadavad piisavad õiguskaitsevahendid – nad said toetuda andmekaitseseadusele ning pöörduda kohtusse (mida nad ka olid teinud).

Mis puudutab ühte peamist kriteeriumi, mille EIK tõi välja ka Bărbulescu otsuses, ehk eelneva teavitamise kohustust, siis rõhutas EIK, et laialt levinud rahvusvaheline konsensus nõuab, et sellistest meetmetest tuleb puudutatud isikuid eelnevalt teavitada, isegi kui ainult üldisel moel. Ainult väga oluline avalik või erahuvi saab kaaluda üles selle nõude kõrvalejätmise. Siiski pidas EIK Hispaania kohtuasjas eelnevat mitteteavitamist kaamerate paigaldamisest põhjendatuks ja proportsionaalseks. EIK rõhutas samas, et ta ei saaks sellisel moel tööandja poolt kaamerate paigaldamisega nõustuda, kui seda tingiks vaid kaudne kahtlus, et töötaja võib panna toime rikkumise. Kuid kaalukas kahtlus, et toime pannakse tõsine rikkumine, võib olla piisav. Niisiis asus EIK SK seisukohale, et artiklit 8 (õigus eraelu austamisele) ei ole rikutud, kuna Hispaania ametivõimud olid jäänud lubatud kaalutlusõiguse piiridesse.

Kolm kohtunikku (UA, MT, BU) jäid eriarvamusele, leides, et artiklit 8 on rikutud sellise videojälgimisega. Nad rõhutasid, et see kohtuasi näitab tehnoloogia kasvavat mõju, sh isikuandmete kogumisel ja kasutamisel igapäevaelus. Seetõttu peaks EIK, kes tõlgendab inimõiguste konventsiooni kui „elavat instrumenti“, mitte üksnes võtma teadmiseks moodsate tehnoloogiate mõju, vaid ka arendama välja tõhusad õiguslikud tagatised isikute õiguste kaitseks uudses olukorras.

Veel uudiseid samal teemal

27.06.2019|Välisministeerium

Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus valiti Peeter Roosma

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) valis eile, 26. juuni hilisõhtul absoluutse häälteenamusega Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus Peeter Roosma. Peeter Roosma on Riigikohtu kohtunik.

06.06.2019|Välisministeerium

Inimõiguste kohus lõpetas M.A. vs. Eesti kohtuasja läbivaatamise, kuna kaebaja ei vastanud EIK kirjadele

6. juunil 2019 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 16.5.2019 tehtud otsuse asjas M.A. vs. Eesti (kaebus nr 4327/18), millega otsustas kustutada nimetatud kaebuse kohtuasjade nimistust.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.