Sa oled siin

Euroopa ei saa kunagi valmis

18. Detsember 2003 - 17:30
SL Õhtuleht 18.12.2003

Juhan Parts, peaminister

Eelmisel nädalavahetusel proovisid Euroopa Liidu tänaste ja tulevaste liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid Euroopa põhiseadusliku lepingu osas kokku leppida, kuid seekord jäi poliitilisest tahtest, ajast ning valmisolekust kõiki osapooli rahuldavaid kompromisse teha natuke väheseks. Kas Euroopa on kriisis, nagu mõned tahavad arvata? Vastan lühidalt: mitte mingil juhul, see nädalavahetus näitas taas kord, et selleks, et Euroopa saab edasi minna, on vaja kõikide liikmesriikide ühist heakskiitu, ning neil läbirääkimistel arvestatakse kõikide riikide seisukohtadega.


Euroopa vajab uut aluslepingut

Ütlesin kohe pärast põhiseadusliku lepingu mustandi valmimist Tulevikukonvendi poolt, et Eestile on oluline selle lepingu sisu ja kvaliteet ning tasakaalustatus suurte ja väikeste liikmesriikide vahel, mitte see, kas leping kiidetakse heaks käesoleval või tulevasel aastal.

Algusest peale oli selge, et 25 riigi poolt peetavad läbirääkimised ei saa olla kerged ning kompromisside ja konsensuse leidmine on keerukas. Tähtis on, et kõik riigid selle lepinguga rahul on ning Euroopa selle alusel tugevneks. Leping, mis on saavutatud mõne riigi olulisi rahvuslikke huve eirates, ei saa olla aluseks tugevale, ühtsele ja teovõimelisele Euroopale. Euroopa ühishuvi saab olla ainult see, mille suhtes on kõik liikmesriigid kokku leppinud, ning ühelgi ELi liikmesriigil ei saa olla õigust mõistet Euroopa huvi monopoliseerida.

Meile on tähtis, et lepingu üle käivate läbirääkimiste jätkumine ei mõjutaks kuidagi ELi laienemist. Ei mõjuta! ELi laienemiseks vajalikud muudatused tehti juba Nice'i tippkohtumisel 1999 ja me oleme need rahvahääletusel heaks kiitnud. Kõik tingimused laienenud Euroopa toimimiseks on tagatud.

Mis saab siis põhiseaduslikust lepingust edasi? Arvan, et leping tuleb igal juhul, sest Euroopa vajab uut ja ühtset aluslepingut, mis muudaks ta lihtsamaks, tõhusamaks, läbipaistvamaks ning vastaks üleilmastumisest tulenevatele väljakutsetele. Need on põhjused, miks Euroopa ei saa kunagi valmis ja miks me vajame ikka ja jälle lepingute muudatusi.

Tihtipeale öeldakse, et me liitume hoopis teise Euroopaga, kui meil on olnud. See on loomulik, sest paigalseisev ja stagneeruv Euroopa ei ole Eesti ega ühegi teise Euroopa riigi huvides. Euroopa on ja jääb pidevasse muutusesse, aga lõpuks on meil võimalus seda ka ise mõjutada. Mõjutada nii, et uus leping arvestaks kõikide liikmesriikide võrdsuse printsiipi ning suudaks saavutada tasakaalu otsustusprotsessis.

Valitsustevaheline konverents ei ole lõppenud, vaid jätkab tööd Iirimaa eesistumisel. Minu Iiri kolleeg Bertie Ahern peab olukorda analüüsima ja esitama ettepanekud selle kohta, kuidas edasi minna, järgmiseks Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumiseks märtsis 2004.

Siin tuleb tunnustada ka Itaaliat kui eesistujat, kes viimase hetkeni üritas kõiki rahuldavat kokkulepet saavutada. Selles väga keerulises olukorras püüdis ta leida parima lahenduse, kuid kahjuks liikmesriikide häälte kaalu küsimuses see ei õnnestunud. Samas suudeti Itaalia juhtimisel rohkem kui 80 küsimuses konsensus saavutada, nende hulgas sellistes, nagu ELi kaitsepoliitika tulevik ja ELi eesistumise korraldamine. Leian, et läbirääkimiste jätkumiseks on väga head eeldused igal juhul olemas.


Avatud uutele koostöödele

Eestile oli see protsess suur väljakutse ja hea õppetund ELi sisemistest läbirääkimistest ning toimimisest. Me saime sellega hästi hakkama, sest käitusime kindlameelse, kuid konstruktiivse partnerina. Meil olid selged seisukohad, milleni olime jõudnud koostöös valitsuse ja riigikoguga ning mida me kaitsesime üsna edukalt koos meiega sarnaselt mõtlevate partneritega. Veendusime veel kord, et Euroopas saab ka väikeriik olla tugev, eriti kui tal on palju partnereid ja hästi argumenteeritud seisukohad. Tuleb olla koostöövalmis ja nupukas, siis on võimalik Euroopat mõjutada.

Kas see kõik loob aluse nn. kahe kiirusega Euroopa tekkeks, nagu mõned arvavad? Ma kahtlen selles. Euroopa toimimisel on oma aluspõhimõtted ja reeglid, mida tuleb austada. Tihendatud koostöö riikide vahel on vorm, mis tuleneb ELi aluslepingutest. Näited sellisest tihedamast koostööst on ühtne viisaruum, nn.

Schengeni leping, ja ühisraha euro, mille mõlema poole ka Eesti kiiresti pürib. Vaatame väga avatult uutele võimalikele tihendatud koostöö vormidele, kuid need peavad lähtuma ühest põhimõttest - muuta EL veelgi tugevamaks ja ühtsemaks.

Eesti on astumas esimesi samme ELi tulevase liikmesriigina ja me peame leidma enda jaoks kõige parema ja meie huvidele vastava tee. Seda saame teha vaid koos mõeldes ning tegutsedes. Selles küsimuses ei saa olla koalitsiooni ja opositsiooni, vaid on üks Eesti huvi. Kutsun kõiki üles sellele koostööle, sest ainult nii saab Eesti kõige kõlavamalt öelda oma nõudliku jah-sõna Euroopa arengus.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.