Sa oled siin

Euroläbirääkija Alar Streimann soovitab referendumil usaldada sisetunnet

1. Mai 2000 - 15:34
Imbi E. Kaljuste intervjuu Välisministeeriumi asekantsleri Alar Streimanniga ajakirjas Maksumaksja mais 2000


"Issand, kui nad sedamoodi jätkavad ja asja huvitavamalt edastada ei suuda, pole ime, kui inimesed varsti täielikult Euroopa Liidu teema vastu huvi kaotavad," ahastas Äripäeva välisuudiste toimetaja oma haigutavate kolleegide seas pressikonverentsil, kus välisministeeriumi asekantsler Euroopa integratsiooni küsimustes Alar Streimann andis ülevaadet läbirääkimiste käigust mullu oktoobris.

Kuigi press peab euroläbirääkimiste vahendamist ja -diskussiooni tekitamist oluliseks ning tunnistab samas oma võimetust kuivalt ja keeruliselt esitatud euromaterjale üldarusaadavaks teha, ei tee tippametnik Streimann endale sellest probleemi: "See on nii keeruline teema, et ega siin midagi väga lühidalt kokku võtta nii lihtne ei olegi."

Oma silm on kuningas

"Inimesed otsustavad referendumil selle järgi, et nad on näinud, kuidas elatakse Euroopa Liidus. Et liidust on kasu ja et kartused pole teostunud," peab Streimann referendumil hääletamist emotsionaalseks otsuseks. "Propagandal pole mõtet – inimese oma kogemus, kaemus otsustab paremini. Seda peab oma silmaga nägema, kuhu Eestil on kasulikum kuuluda."

Kuigi ühiskonnas jäävad üksikud hääled sageli kõlama, on europooldajate ja -vastaste massipsühhoos sumbunud laisaks suminaks. Aeg-ajalt lahvatav terav kriitika Streimanni sõnul Euroopa Liidu suhtumist Eestisse ei muuda ja läbirääkimiste kulgu ei mõjuta.

Streimanni arvates pole riiklikku europropagandat vaja aktiivselt teha, sest inimesed võivad sellest ära tüdineda. Tema teada käituvad samamoodi ka teised kandidaatriigid.

Euroinformatsiooni peaks Streimanni hinnangul infopunktides küllaldaselt olema, kuid inimesed ise ei tunne millegi vastu huvi. "Igat inimest pole võimalik kurssi viia, kui see teda ei huvita," on Streimann veendunud. "Nad ei tea isegi seda, mis toimub Eesti valituses või millega tegeleb parlament. Kuid kui inimene tahab teada saada ja teeb esimese sammu, siis tema jaoks on kättesaadavat infot palju: otsetelefon, raamatukogu jne."

Rahva ja riigi eurovõõrandumine

Streimanni ärritab müüt nagu poleks rahvas valitsusele ja parlamendile euroläbirääkimisteks mandaati andnud. "Inimesed võiksid aru saada, et nad on loonud riigi, mis nende ees vastutab," nendib ta. "Kui riik alustab läbirääkimisi teise riigi või organisatsiooniga – kas peaks rahvalt luba küsima!?" Ainuüksi rahvaküsitlus läheb Streimanni sõnul maksma 20 mln krooni.

Ka ei meeldi välisministeeriumi tippametnikule müüt nagu alustanuks ELiga ühinemisläbirääkimisi ametnikud, kes loodavad Brüsselis sooje kohti saada. “Ühinemisavaldust ei esitanud ametnikud omapäi, vaid nad said selleks korralduse rahva poolt valitud parlamendist,” märgib ta.

Eestlane ei usalda ametnikku

"Sügavale juurdunud sado-masohhistlik suhtumine ametnikesse on rahva probleem," leiab Streimann. "Eestlane ei taha seadust täita. Nõrk seadusekuulekus on ajalooliselt jäänud aegadest, mil see vastandus võõrvõimudele. Eestlasel on seaduste täitmist puhtpsühholoogiliselt raske aktsepteerida."

Streimanni sõnul peetakse pikaajaliste riiklike traditsioonidega Prantsusmaal ametnikest lugu – neil on suur otsustuspädevus ja kui neid on valitud ning neile on pandud vastutus, siis nende otsuseid täidetakse.

"Mida ma olen läbirääkimistel teinud, seda on hästi hinnatud. Kui tunnen, et mu töö on vajalik ja hästi tasustatud, olen ma selle tegemiseks hästi motiveeritud," kinnitab Streimann, kuid oma palganumbrit avaldama ei hakka.

Tema sõnul ei saa ta palka mitte kui euroametnik, vaid kui välisministeeriumi ametnik. "Olen seisukohal, et teadmiste eest tuleb maksta," viitab Streimann oma suurele teadmistepagasile ja kontaktidele, mis on kogunenud ainuüksi euroläbirääkimiste käigus. Erasektori poolt tehtud pakkumisi pole ta seni vastu võtnud, kuid on oma sõnul ettevõtluse tohutute tempode ja pingetega kursis.

Kandidaatriik või liikmesriik

Argitasandil kostab rahava seast palju hääli, mis nõuavad Eesti liitumise kahjude ja kasude kokkuarvutamist ja räägivad võimalikult pika liikmekandidaadi staatuse kasulikkusest, mis aitaks euroliidust võimalikult palju raha välja pumbata.

"Kõike ei saa rahas mõõta," kinnitab Streimann. "Küsimus ei ole, kas saame rohkem raha, kui liitume faasis, vaid selles on oluline vahe –liitumiseelset raha käsitleb Euroopa Liit välisabina. Need pole need rahad, mida saavad liikmesriigid – summad on oluliselt suuremad."

Tema sõnul pole Euroopa Liidu aastane liikmemaks Eestile probleem ja varasemaga saab eriti lihtsalt kõrvutada summasid, mida liitumisjärgselt hakkavad saama põllumehed.

Valik: Euroopa Liit või hall ala

Streimann on veendunud, et vastus liitu astumisele saab olla ainult positiivne, sest geograafia annab Eestile väga tugeva motiivi mahtuda Euroopa alale. ""Ei" oleks saatuslik viga ja tähendaks edasi eksisteerimist hallis tsoonis," märgib ta.

Hinnangu euroliitu astumisele saab Streimanni arvates anda vaid aeg, kuid ajalooline tõde selgub alles sadade aastate möödudes. Ta räägib ristiusust, mille rahumeelne vastuvõtmine 700 aastat tagasi oleks võib-olla säästnud Eestit võõrast riigikorrast ja võimaldanud tal Euroopast äralõikamise asemel saada selle osaks.

"Teist ajaloolist võimalust teistega võrdsena liitu astuda ei pruugi lähiajal tulla," hoiatab Streimann. “Kui jääme liidust välja, oleme üksi – Eesti pendeldaks rahvusvahelisel pinnal mitme suurjõu vahel.”

Suur maailm ja väike Eesti

"Euroopa Liit pole ammu enam majandusühendus, koostöö on sellest tasemest üle kasvanud. Kui Eesti selles koostöös ei osale, ei anna see teadmine rahvale ei leiba ega raha," märgib Streimann. "Oled tunnetanud, mis riigi jaoks on kaalul, mitte ei prognoosi tulevikku."

Euroopa Liit tähendab 15 riiki, kes saavad hästi läbi – liidu kvaliteedi määrab liikmete koostöötahe ja see on Streimanni sõnul seni olemas olnud.

Euroopa Liidu plusspoole pealt ei osata Streimanni arvates veel piisavalt hinnata tohutut infot, mis on euroliidu käsutuses ja võimalust teiste saavutustest ja vigadest õppida.

Negatiivne stsenaarium

Maailm pole perfektne ja ka Euroopa Liit pole enam see ühendus, mis ta oli siis, kui Eesti esitas liitumisavalduse. Streimanni sõnul peataks Eesti ühinemise Euroopa Liiduga juhul, kui Liidus ilmneks poliitiline riikidevaheline konflikt, mille tulemusel jääks väikeriikidele vähem sõnaõigust kui varem.

Ta ei idealiseeri Euroopa Liitu: "Ka Euroopas juhtub palju asju, kuid seejuures on väga oluline suurriikide omavaheline selge tasakaal ja kas läbirääkimistel väikeriikide hääl kostab."

"Eestil oleksid kõik võimalused oma asja ajamiseks teiste väikeriikide seast liitlasi otsida," rõhutab Streimann. "Praegu peab Eesti arvestama juba valmis seadustega, kuid liitu kuuludes oleks tal võimalik seadusandluse muutmiseks otsida liitlasi ja vastava kaaluga hääled kokku saada."

Põhilise erinevusena Euroopa Liidu ja kunagise NSV Liidu vahel nimetab Streimann ühe domineeriva riigi puudumist. "Teineteist tasakaalustavaid suurriike on ikka 3–4, mitte nagu Nõukogude Liidus, mis koosnes ühest suurriigist ja paljudest väikestest," juhib ta tähelepanu sisulisele tasakaalule ja ebavõrdsusele.

Eestlased vaevlevad kompleksides

Streimann ei taha leppida müüdiga, nagu oleks Eesti Euroopa Liitu astumiseks liialt vaene maa ja santidena pole meil sinna asja nagu on öelnud Võru maavanem Robert Lepikson.

"Mida siis peab tegema – kas ootama, kuni saame rikkaks oma käe peal või kasutama selleks ära kõik võimalused, mida pakub Euroopa Liit," küsib Streimann vastu. "Eestlastel on alaväärsuskompleks, et me oleme sellised ja sellised ega kuulu seetõttu sinna."

Euroopa Liit pole vaid piimajõed ja pudrumäed, kuid Eesti jaoks on see võimalus olla keegi, mitte kaduda ajalooareenilt, nendib Streimann. "Oleme praegu heas seisus. Eestil on läbirääkimistel kindel seljatagune –pole probleemi Eesti eest rääkida," kinnitab Streimann. "Olen veendunud, et asi, mille eest seisan, on hea, et kaup, mida müüme, on hea."

Euroläbirääkija Alar Streimanni sõnul on euronormide kehtestamine enne liitumist sisepoliitiliste valikute tulemus, kuid kohati liialdatakse sellega asjade läbisurumiseks teadlikult. "Mustvalge kohustus ei jäta mänguruumi, kuid tegelikult on võimalik igasuguses variantides kokku leppida," on ta veendunud.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.