Sa oled siin

EIK pidas 7 aasta ja 7 kuu pikkust abielulahutamise ja varajagamise menetlust ebamõistlikult pikaks

2. Detsember 2003 - 10:44

2. detsembril 2003 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse kohtuasjas Treial vs. Eesti (kaebus nr 48129/99), milles leidis, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 6 lõiget 1 (mõistlik menetlusaeg) on rikutud.

3. veebruaril 1994 esitas kaebaja abikaasa kohtule hagi abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Kaebaja esitas seejärel hagi pärandvara jagamiseks. Hagid liideti ühte menetlusse. Paralleelselt algatati kaebaja abikaasa avalduse alusel kaebaja suhtes kriminaalmenetlus; samuti algatas kaebaja erinevaid kahjunõudemenetlusi. Abielulahutuse kohta tegi kohus osaotsuse 1. detsembril 1999 ning aasta hiljem ka otsuse vara jagamise kohta. Pärandvara jagamise kohta ei olnud riigisisesed kohtud asja EIKis arutamise ajaks veel otsust teinud. Kaebaja leidis, et selleks hetkeks üheksa aastat ja üheksa kuud kestnud menetlus rikub artikli 6 lõikega 1 tagatud õigust õiglasele kohtumenetlusele.

Valitsus väitis, et kohtuasi tervikuna oli keerukas, eriti mitmete erinevate menetluste ja nõuete tõttu erinevates kohtutes, ning pooled aitasid menetluse pikkusele oluliselt kaasa. Valitsus möönis, et Valga Maakohtus menetlus tõepoolest viibis kohtunike taandamise tõttu, kuid pärast asja Viljandi Maakohtule üleandmist ei saa kohtuid enam viivituste põhjustajaks lugeda. Valitsus leidis, et menetluse kogukestus jäi mõistlikkuse piiridesse, kuna põhilised viivitused menetluses olid tingitud poolte tegevusest.

EIK nõustus esmalt, et kuigi menetlus algas 3. veebruaril 1994, kuulub ratione temporis põhimõtte alusel EIKi pädevusse ajavahemik alates 16. aprillist 1996, mil konventsioon Eesti suhtes jõustus. Seega vaatles EIK seitsme aasta ja seitsme kuu pikkust ajavahemikku, kuigi võttis arvesse ka seda, millisesse järku menetlus oli eelnevalt jõudnud.

Menetluse pikkuse mõistlikkuse hindamisel sedastas EIK, et arvestada tuleb nii kohtuasja keerukust kui kaebaja ja pädevate ametivõimude käitumist (Kudla vs. Poola, suurkoja 26. oktoobri 2000 otsus, p 124). EIK nõustus, et kohtuasi oli teataval määral keerukas, sest esines ilmseid raskusi asjaolude kindlakstegemisel ja tõendite kogumisel. Lisaks muutsid ja täiendasid pooled nõudeid menetluse käigus ning erinevaid menetlusi ühendati. EIK märkis, et menetluse algusperioodil viibis menetlus mitmel korral, kuna kaebaja taotles kohtunike taandamist, ka viibis menetlus hilisemal perioodil, mil poolte tõttu lükati edasi vähemalt seitse istungit. Kuigi poolte tegevus aitas oluliselt kaasa menetluse kestusele, leidis EIK, et selline suhtumine ei vabasta kohtuid kohustusest tagada asja kiire arutamine isegi siis, kui menetluslik algatusõigus on menetlusosalistel. EIK rõhutas, et lisaks tuleb perekonnaseisu puudutavates kohtuasjades arvestada, mis on poole jaoks kaalul, ning võtta arvesse pika kohtumenetluse mõju isiku õigusele perekonnaelu austamisele. EIK leidis, et pärast osaotsuse tegemist abielulahutuse kohta toimusid istungid pikkade vaheaegade tagant ja ringkonnakohtu poolsest maakohtu otsuse tühistamisest möödus 11 kuud, enne kui asja uuesti läbi vaatama hakati. EIK leidis ka, et muude menetluste olemasolu või lahendamine ei olnud seotud käesoleva asja menetlemise kiirusega. EIK jõudis järeldusele, et ametiasutused mitte ainult ei jätnud võtmata meetmeid menetluse kiirendamiseks, vaid ka vastutasid pärast konventsiooni jõustumist tekkinud märkimisväärsete viivituste eest. EIK leidis, et tema hindamispädevusse jäänud aja jooksul ei toimunud menetlus mõistliku aja jooksul ning konventsiooni artikli 6 lõiget 1 on rikutud.

EIK mõistis kaebajale hüvitisena 3000 eurot mittevaralise kahju eest ning 300 eurot kohtukulude katteks.

Lisaks oli EIK juba 28. novembril 2000 tunnistanud vastuvõetamatuks kaebaja kaebused konventsiooni artikli 3 (piinamise keeld) ning artikli 5 lõike 1  ja lõike 3 (õigus isikuvabadusele ja –puutumatusele; viivitamata kohtuniku ette toimetamine) alusel. 3. detsembril 2002 oli EIK tunnistanud samas kohtuasjas vastuvõetamatuks kaebaja kaebused konventsiooni artikli 5 lõike 5 (hüvitis ebaseadusliku kinnipidamise eest) ja 1. protokolli artikli 1 (vara kaitse) osas vastuvõetamatuks.

Veel uudiseid samal teemal

20.05.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus tunnistas vastuvõetamatuks isiku Eestist väljasaatmise otsuse peale esitatud kaebuse

19.5.2020 avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kolmeliikmeline komitee 28.4.2020 tehtud vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Scherbakov vs. Eesti (44047/19), mis puudutas kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist ja tema väljasaatmist Eestist.

09.04.2020|Välisministeerium

Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas pikendada COVID-19 pandeemiaga seoses vastu võetud erakorralisi meetmeid

9.4.2020 otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) pikendada COVID-19 pandeemiaga seoses 16.3.2020 võetud erakorralisi meetmeid.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.