Sa oled siin

Eesti vabakaubanduslepingutest Euroopa Liiduga ühinemise taustal

10. Juuli 2000 - 7:49
Tõnis Nirk - välisministeeriumi välismajanduspoliitika
osakonna peadirektor

Eesti Majanduse Teataja Nr 6/7/2000


Euroopa Liit (EL) loodi algselt kui tolliliit. Kuus asutajaliiget otsustasid 1958. a, et kõrvaldavad omavahelises kaubanduses kõik tollibarjäärid ning kehtestavad kõigile liikmesriikidele ühtse väliskaubandusrežiimi, rakendades identseid tollimakse ja koguselisi piiranguid kolmandate riikide suhtes. Tollimaksude ja muude kaubanduspiirangute ühtlustamine lõpetati 1968. aastaks ning sellest ajast rakendavad kõik ELi liikmesmaad ühtset tollipoliitikat. Algselt säilis siiski tollikontroll ka ELi sisepiiridel (kuigi tollimakse ega muid piiranguid ei rakendatud), mis kaotati 1993. a ühisturu loomisega. Viimase seitsme aasta jooksul on liikunud nii kaubad kui ka teenused, kapital ja tööjõud seega ELi sees vabalt, ilma tolli- ja piirikontrollita.

See tähendab, et ELi liikmesriikidel pole iseseisvat väliskaubandusrežiimi ega iseseisvaid kaubanduslepinguid, rakendatakse ELi ühist kaubanduspoliitikat (Common Commercial Policy). Ilma selleta oleks sisuliselt võimatu ka kaupade vaba liikumine ELi piires. Ka Eesti peab ELiga liitudes üle võtma ühise kaubanduspoliitika ja seda rakendama, et tagada oma kaupadele piirangutevaba ligipääs teiste ELi liikmesriikide turule.


Eesti väliskaubandusrežiim

Samas on Eesti praegune väliskaubandusrežiim oluliselt erinev ELi omast. Ainsa väliskaubandust reguleeriva vahendina rakendame põllumajandussaaduste tollimakse. EL kasutab oma siseturu kaitseks hulka muid meetmeid: impordikvoote (eelkõige põllumajandussaaduste, aga ka tööstuskaupade, nt metall- ja tekstiiltoodete puhul), tariifikvoote (mille alusel on teatud riikidel õigus kindla kvoodi piires importida teatud kaupu alandatud tollimaksuga), ekspordisubsiidiume, varieeruvaid tollimakse (eelkõige mitmete põllumajandussaaduste sesoonsed tollimaksud) jne. Eesti on teinud palju jõupingutusi, liberaliseerimaks kaubandust riigiti, sõlmides vabakaubanduslepingud meile olulisemate kaubanduspartneritega (EL, Kesk-Euroopa riigid, Läti-Leedu, Ukraina, EFTA riigid). EL on aga oma peamised jõupingutused suunanud kaubanduse liberaliseerimiseks globaalselt, Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, mistõttu kahepoolseid vabakaubanduslepinguid on sõlmitud suhteliselt vähe – peale Kesk- ja Ida-Euroopa maade veel ainult mõne üksiku riigiga, nt Mehhiko ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

Eesti otsustas liitumisläbirääkimistel ELiga esialgselt (1998. a lõpul) paluda säilitada Läti, Leedu ja Ukrainaga sõlmitud vabakaubanduslepingutes sätestatud soodus-tingimused nii, et ei kahjustuks Eesti kaubavahetus ja väljakujunenud poliitilised suhted nende riikidega.

Teised vabakaubanduslepingud nõustus Eesti lõpetama liitumise hetkest.


Kaubavahetus pärast vabakaubanduslepingute lõpetamist

Hilisem analüüs aga näitas, et esialgses läbirääkimistepositsioonis välja öeldud eesmärke on võimalik saavutada ka siis, kui nende riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingud lõpetatakse.

Poliitilistes suhetes on olukord võrreldes 1998. a lõpuga tunduvalt muutunud. EL on heaks kiitnud strateegia suhete kohta Ukrainaga, mis tunnustab selle riigi strateegilist tähtsust kogu Euroopa arengus. Läti ja Leedu aga kutsuti Helsingi tippkohtumisel 1999. a detsembris ELi liitumis-läbirääkimistele.

Analüüs näitab, et lepingute lõpetamisel on mõju nii Eesti ekspordile kui ka impordile, kuid see mõju on piiratud.

Seetõttu muutis Eesti oma positsiooni ning deklareeris k.a algul, et on valmis lõpetama kõik ELi liikmelisusest tulenevate kohustustega vastuolus olevad välislepingud ja võtma täiel määral üle ELi seadusandluse ja välislepingud, mis tegi võimalikuks välissuhete peatüki (mille raames välislepinguid käsitletakse) esialgse sulgemise 6. aprillil pealäbirääkijate kohtumisel.

Et uurida muudatusi kaubavahetuses Läti, Leedu ja Ukrainaga pärast vabakaubanduslepingute võimalikku lõpetamist, tellis välisministeerium põhjaliku analüüsi Tartu Ülikoolilt.


Ekspordist Lätti ja Leetu

Ekspordi osas Lätti ja Leetu (1999. a vastavalt 8,7% ja 3,9% Eesti koguekspordist) on muudatused kaubandusrežiimis väikesed. ELi ja Läti-Leedu vahel rakendatakse vabakaubandusrežiimi tööstuskaupade puhul (Eesti ekspordist Lätti moodustasid tööstuskaubad 1999. a 83,5% ja Leetu 76,8%), mis laieneb ka Eestile, muidugi juhul, kui Eesti liitub ELiga enne Lätit ja Leedut. ELi põllumajandussaaduste suhtes on Läti ja Leedu impordirežiim üsna liberaalne, ka süveneb vastastikune liberaliseerimine lähiaastatel järk-järgult. Uus, soodsam kaubandusrežiim peaks nende riikide vahel rakenduma juba 1. juulist k.a. Praegu kehtiva kaubandusrežiimi analüüs näitab, et kõige rohkem mõjutaks Eesti-Läti-Leedu põllumajandussaaduste vabakaubanduslepingu lõpetamine ja Läti-ELi ning Leedu-ELi lepingute rakendamine Eesti liha-, kakao- ja piimatoodete ning jahu, linnaste ja tärklise eksporti neisse riikidesse.

Läti rakendab ELi suhtes tollimakse, mis ulatuvad piima ja piimatoodete puhul 26,48%ni, kakaotoodete puhul 27,01%ni ja lihatoodete puhul 30,58%ni (kaalutud keskmine, üksikute kaubagruppide kaupa võivad tolli-maksud ulatuda kuni 80%ni). Eesti piimatoodete eksport Lätti oli 1998. a 242,84 mln krooni, lihatoodete eksport 90,93 mln krooni ja kakaotoodete eksport 23,36 mln krooni. Teiste Eestile oluliste eksporttoodete – jookide, alkoholi, liha- ja kalatoodete, köögi- ja puuviljatoodete ning kondiitritoodete tollimaksud on Lätis üsna madalad.

Leedu puhul on kaubagrupp, mille eksporti vaba-kaubanduslepingu kaotamine kõige rohkem mõjutaks, jahu, tangud, kruubid, tärklis ja linnased, mille kaalutud keskmine tollimaks ulatub 46,9%ni (nende toodete eksport Eestist oli 1998. a 44,61 mln krooni). Suhteliselt suur on ka piima ja piimatoodete kaalutud keskmine tollimaks (39,89%, Eesti eksport suhteliselt väike, vaid 5,98 mln krooni). Teiste Eestile oluliste kaubagruppide osas ei rakenda Leedu väga kõrgeid tollimakse, enamasti jäävad need 8% ja 16% vahele.

Oluline on ka asjaolu, et Läti ja Leeduga on n-ö vabakaubandusvaba periood tõenäoliselt suhteliselt lühike, kuna mõlemad riigid on alustanud liitumiskõnelusi ELiga. Samuti rakendataks Eesti varasemal liitumisel tollimaksud Lätist ja Leedust imporditavatele kaupadele, mis annaks Eesti tootjatele eelise siseturul.
Kaubandustingimused Ukrainaga

Ukraina puhul on olukord teisem. Eesti-Ukraina vaba-kaubanduslepingu lõpetamine ning ELi-Ukraina vahelise partnerlus- ja koostöölepingu kaubandussätete raken-damine mõjutab nii tööstuskaupade kui ka põllumajan-dussaaduste kaubandust.

Eesti eksport Ukrainasse moodustas 1999. a 2,9% meie koguekspordist, seega oli Ukraina eksporditurg tähtsuselt kümnes. Olulisemad eksportkaubad olid alumiinium ja alumiiniumtooted (363,5 mln krooni), liha- ja kalatooted, eelkõige kalakonservid (186,4 mln krooni), kala (152,8 mln krooni), kakaotooted (149,3 mln krooni) ning paber- ja papptooted (104 mln krooni). Mitmed Eestile tähtsad kaubagrupid on Ukrainas maksustatud üsna kõrgete tollimaksudega – kala ja kalatoodete kaalutud keskmine tollimaks on 20%, kakaotoodetel 30%, lihatoodetel 30%. Kõige raskemalt mõjubki vabakaubanduslepingute lõpeta-mine ilmselt Eesti kalatööstusele, mille ekspordist üle 40% läheb Ukrainasse.

Ukraina kaupade impordi puhul tuleb märkida, et Eesti toob praegu Ukrainast sisse mitmeid olulisi tootmis-sisendeid, mille impordile EL rakendab piiranguid. Eelkõige puudutab see metalli ja metalltooteid, mille tollimaksud ELis pole küll kõrged (vahemikus 0–6%, kaovad hoopis aastaks 2004), kuid millele rakendatakse impordikvoote. Praegu on Venemaalt, Ukrainast ja Kasahstanist kokku lubatud ELi importida 905 000 tonni metalltooteid. See kvoot küll suureneb aasta-aastalt, kuid ainuüksi Eesti importis 1999. a Venemaalt 247 600 ja Ukrainast 14 200 tonni metalli ja metalltooteid. Teine märkimist vääriv kaubagrupp on lõhkeained, mida impordivad küll vaid üksikud ettevõtted Kirde-Eestis, kuid millele EL rakendab 6,5% tollimaksu.

Seega toob vabakaubanduslepingu lõpetamine Ukraina-ga kaasa muudatused selle riigiga kauplevate tööstusharude kaubandustingimustes. See tõdemus tingis ühtlasi ka vajaduse teha lepingute lõpetamise otsus juba praegu, mitte jättes seda läbirääkimiste lõppvaatusse. Kehtivad ju olemasolevad vabakaubanduslepingud kuni selle hetkeni, mil Eesti liitub ELiga, seega veel mitu aastat. Mitmeaastane etteteavitamine võimaldab ettevõtetel muuta oma ekspordistrateegiaid järk-järgult, rahulikult ja ilma järskude šokkideta.

Pärast liitumist ELiga laienevad Eesti tootjatele Ukrainaga kauplemisel ELi ekspordi subsideerimise abinõud. EL subsideerib üsna paljude kaupade eksporti (nt või, piimapulber, juust, loomaliha, sealiha, linnuliha, munad, alkohol, puu- ja juurviljad). Vahemärkusena olgu öeldud, et Eesti ja EL on jõudnud omavahel kokkuleppele, et viimane ei rakenda paljude Eestisse eksporditavate toodete (sealiha, kanaliha, vorst, juust, kohupiim, õunad) puhul ekspordisubsiidiume kuni Eesti liitumiseni. Vastav kokkulepe peaks jõustuma k.a 1. juulil.


Turulepääsu tingimused muutuvad

Ülaltoodule vaatamata peavad Läti, Leedu ja Ukrainaga kauplevad ettevõtted arvestama, et nende kaupade turule-pääsu tingimused mõne aasta pärast muutuvad. Täpsemat infot tingimuste kohta, mida Ukraina, Läti ja Leedu ELi kaupade puhul (ja vastupidi) rakendavad, on võimalik hankida välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonnast.

Samal ajal aga avaneb Eesti ettevõtjatele ELiga liitudes ligipääs Ühisturule, mille piires kauplemine on vaba nii impordipiirangutest kui ka tolli- ja piiriformaalsustest. Eesti eksport ELi moodustas 1999. a 62,9% meie kogu-ekspordist (vrdl Ukrainasse läks 2,9% koguekspordist). Eritingimuste saavutamine kaubavahetuses Ukrainaga, samuti Läti ja Leeduga oleks tõenäoliselt tähendanud, et Eesti kaupade Ühisturule pääsemisel oleks jäänud kehtima teatud piirangud, kuna Ühisturg saab toimida ainult tingimusel, et kõik liikmed rakendavad identset väliskaubandusrežiimi kolmandate riikide suhtes. Seega võinuksid ohtu sattuda tunduvalt suurema hulga Eesti eksportööride huvid.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.