Sa oled siin

Eesti sõnavõtt kõrgetasemelisel kohtumisel „75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal: õppetunnid hirmutegude ennetamiseks tulevikus, Julgeolekunõukogul lasuv vastutus“

8. Mai 2020 - 16:06

Välisminister Urmas Reinsalu

Lubage mul esineda oma riigi nimel avaldusega.

Teine maailmasõda oli tragöödia, mis tõi inimkonnale enneolematuid kannatusi – eriti Euroopas, aga ka Aasias, Aafrikas, Vaikse ookeani piirkonnas ja mujalgi – ning see põhjustas enam kui 40 miljoni tsiviilisiku ja 20 miljoni sõduri surma. Mälestame kõiki hukkunuid. 

Nendest ajaloosündmustest teeksin kolm järeldust.

Esimene õppetund on seotud vabadusega. 23. augustil 1939 sõlmisid kommunistlik Nõukogude Liit ja Natsi-Saksamaa mittekallaletungilepingu, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi paktina, ja selle salaprotokolli, millega kaks totalitaarset režiimi jagasid Euroopa oma mõjusfäärideks, sillutades nii teed Teise maailmasõja puhkemisele. Ida-Euroopa riikide jaoks ei tähendanud Teise maailmasõja lõpp sugugi diktatuuri lõppu ja vabaduseni jõudsid nad alles mitme aastakümne pärast. Eile tegime koos Bulgaaria, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ameerika Ühendriikide välisministriga ka sellesisulise avalduse.

Hindame liitlasvägede ajaloolist rolli ja ohvreid natsismi alistamisel ja holokaustile lõpu tegemisel. Samal ajal mõistame hukka hiljutised katsed manipuleerida ajaloosündmustega ja õigustada Molotovi-Ribbentropi pakti, nagu oleme näinud tegemas Vene Föderatsiooni. Peaksime kõik meeles pidama, et pärast sõda jäid paljud Euroopa riigid pooleks sajandiks Nõukogude Liidu otsese rõhumise alla ning neilt võeti vabadus, sõltumatus, väärikus, inimõigused ja vaba arengu võimalus. Samuti vastab tõele, et kuigi natsikuritegude üle mõisteti Nürnbergis kohut, on endiselt tungiv vajadus anda moraalne hinnang ja viia läbi juriidiline uurimine Nõukogude totalitaarse kommunismi ja teiste Euroopas võidutsenud diktatuuride kuritegude kohta.

Seda silmas pidades soovin rõhutada, et me ei tohiks enam kunagi lasta totalitaarsetel ideoloogiatel esile kerkida, rahvaste elu määrata ja rahvusvahelisi suhteid kujundada. Nii natsism kui ka kommunism nõudsid miljoneid ohvreid, kelle mälestust ei unustata.

Sõja teine õppetund on ühehäälne ja selge vastuseis ebaseaduslikule jõu kasutamisele. Euroopa julgeoleku vaim, mida väljendatakse Helsingi lõppaktis ja Pariisi hartas, taunib kõiki katseid luua uuesti mõjusfääre, sest see põhjustab paratamatult konflikte. Igal riigil peaks olema võimalik oma julgeolekukorraldust vabalt valida. Ent kahjuks tundub, et kõik ei ole seda õppetundi selgeks saanud. Mõistame hukka sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtte jätkuva rikkumise Euroopas – Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu Donbassis, Krimmi ebaseadusliku annekteerimise ja Gruusia alade okupeerimise. Taunime sellist ebaseaduslikku jõu kasutamist. Meil on kohus jätkata mittetunnustamispoliitikat. 

Kolmas järeldus on tungiv vajadus rahvusvahelise koostöö järele. Praeguse COVID-19 kriisi ajal on tõhus mitmepoolne diplomaatia tähtsam kui kunagi varem.

Praegune kriis ajendab meid veelgi enam rahu poole püüdlema ja toetama peasekretäri ülemaailmse relvarahu üleskutset. COVID-19 pandeemia on toonud välja ka pakilise vajaduse tegeleda küberohtudega ja vähendada võimalikult kiiresti digilõhet.

Lõpetuseks soovin taas rõhutada, et Teine maailmasõda õpetas meid kaitsma meie vabadust, tõrjuma ja taunima ebaseaduslikku jõu kasutamist ning tegema koostööd, et saavutada ja hoida rahu. Nüüd on aeg vaadata tulevikku. Julgeolekunõukogu peaks selles maailmale eeskuju näitama.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.