Sa oled siin

Eesti positsioonid liitumisläbiräkimistel Euroopa Liiduga

28. Mai 1999 - 15:58
TAUSTAINFO


Reedel, 28. mail andis Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Priit Kolbre Euroopa Liidu eesistujariigi Saksamaa esindajale üle neli järgmist positsioonipaberit, mis kajastavad Eesti seisukohti liitumisläbirääkimistel Energia, Kapitali vaba liikumise, Majandus- ja rahaliidu ning Sotsiaal- ja tööpoliitika peatükkides.

Energia peatüki osas on Eesti valmis kogu vastava acquis üle võtma ja rakendama ELiga ühinemise päevast alates, väljaarvatud ELi direktiivid, mille osas Eesti taotleb üleminekuperioode.

Energeetika valdkonna acquis'st tulenevate nõuete osas luua vedelkütuste 90 päevane kohustuslik miinimumvaru taotleb Eesti üleminekuperioodi aastani 2010. Hetkel Eestis vastavad varud ja nende hoiustamiseks vajalikud mahutid puuduvad ning nende rajamine liitumishetkeks kujuneks Eestile rahaliselt üle jõu käivaks.

Läbirääkimiste teemaks antud peatükis kujuneb põlevkivi kui energiaallika staatus Euroopa Liidus. Valdav osa Eesti tänasest elektrienergiast toodetakse põlevkivi baasil, kusjuures võrreldes muude energiakandjate suhtelise odavusega ei ole Eesti elekter ilma riigipoolse abita ühisturul konkurentsivõimeline. Samuti kaasneksid põlevkivitööstuse restruktureerimise ja tootmismahtude võimaliku vähendamisega põlevkivi kaevanduspiirkonnas teravad sotsiaalsed probleemid. Viimaste leevendamiseks ja uute töökohtade loomiseks soovib Eesti läbi rääkida Euroopa Liidu abi võimalikkusest struktuurfondide raames.

Kapitali vaba liikumise peatüki acquis' on Eesti suuteline täielikult üle võtma ja rakendama alates ELiga ühinemise päevast. Eesti soovib alalise erandina piirata maa müüki piiriäärsetel aladel, tegemata siin vahet liikmesriigi või kolmandate riikide kodanike vahel.

Niinimetatud peatumistähtajana, s.o kuupäevana, millele eelnenud kapitali vaba liikumise piirangud kolmandate riikide suhtes on võimalik säilitada, soovib Eesti erinevalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu järgsest kuupäevast (31. detsember 1993) fikseerida liitumistähtaja ELiga. Eesti ei säilita olemasolevaid piiranguid Euroopa Liidu kodanikele Eestis kinnisvara ostmisel.

Majandus- ja rahaliidu peatükis ei taotle Eesti erandeid ega üleminekuperioode. Eesti on liitumishetkeks võimeline kogu vastava acquis üle võtma ning majandus- ja rahaliiduga ühinema. Euroopa ühisraha kasutuselevõtt saab toimuda alles siis, kui Eesti on liitumisjärgselt osalenud vähemalt kaks aastat Euroopa vahetuskursi mehhanismis ja täitnud vastavad lähenemiskriteeriumid. Johtuvalt Eesti krooni seotusest Saksa margaga ja viimase käibelt kõrvaldamisega alates 1. jaanuarist 2002 on vajalikud muudatused Eesti krooni tagamise seadusse ja Eesti Panga õigusaktidesse.

Sotsiaal- ja tööpoliitika acquis' on Eesti võimeline täies mahus üle võtma liitumishetkeks. Tööandjate ja -võtjate vahelisi suhteid reguleeriva tööseadustiku vastuvõtmine on kavandatud kolmes etapis, harmoneerimist vajavad ka töötervishoidu ja -ohutust, meeste ja naiste võrdset kohtlemist, sotsiaalkindlustussüsteemi ning puuetega inimeste võrdsete võimaluste tagamist, samuti rahvatervist käsitlevad valdkonnad. Suur osa meetmeid puudutab valitsusvälist ja erasektorit, viimaseid mõjutavad eriti tööohutust käsitlevad meetmed. Käesoleval aastal on vajalik vastu võtta ametiühinguseadus. Erilist tähelepanu on Eesti oma positsioonipaberis osutanud administratiivse suutlikkuse ja järelvalvesüsteemi tagamiseks ettevõetavatele sammudele.

Koos nimetatud positsioonipaberitega on Eesti laienemisläbirääkimiste raames esitanud oma ametlikud seisukohad 19 peatüki kohta. Järgmised neli positsiooni on Eestil kavas üle anda hiljemalt juuli lõpuks.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.