Sa oled siin

Eesti kuulumist NATOsse toetab harvaesinev üksmeel

20. Aprill 2010 - 9:38

Õhtuleht

Urmas Paet, välisminister


Neil päevil on kinnitust saanud, et loodusjõud on NATOstki võimsamad ning kauge põhjamaise vulkaani purse võib pikaks ajaks Euroopas lennud peatada ja tekitada suure kaose.

Täna nende ridade kirjutamise ajal loodan väga, et tuhapilved siiski enne neljapäeval algama pidavat NATO välisministrite kohtumist hajuvad ja kõik oodatud külalised saavad Tallinna NATO välisministrite kohtumisele tulla.

Märgiline kohtumine

On ju NATO ja tema areng Eestile meie julgeoleku kindlustamisel äärmiselt olulised. Eesti kuulumine NATOsse on Eesti inimeste seas pälvinud nii harvaesineva üksmeele. Ja põhjus selleks on ju nii inimlik – NATOt nähakse Eesti peamise julgeolekutagatisena ning nii see ongi.

Nüüd, kuus aastat pärast Eesti NATOga liitumist tulevad meie liitlased siia Tallinna nõu pidama NATO tuleviku üle.

NATO välisministrite kohtumine toob kokku 28 NATO riigi välispoliitikajuhid ning lisaks veel 17 koos NATOga Afganistani missioonil osaleva riigi esindajad. Jah, loomulikult on NATO kõrge kohtumise toimumine Tallinnas ka väga olulise märgilise tähendusega ning seda eriti neile, kes NATO liikmeksoleku tõsiseltvõetavuses kahtlevad, kuid veelgi olulisem on kohtumise sisu. Ehk need küsimused, millele NATO välisministrid kevadises Tallinnas keskenduvad. Kohtumise teemad puudutavad kõik NATO, see tähendab meie kõigi turvalisuse tulevikku.

Nii on kohtumisel olulisel kohal NATO strateegilise kontseptsiooni ettevalmistus ehk see, milline saab olema NATO areng ja tulevik. Strateegiline kontseptsioon on kavas otsustada novembris Lissabonis NATO tippkohtumisel.

Meie seisukohalt on tähtis, et nii kontseptsiooni koostamise protsess kui ka tulemus peavad NATOt ning atlandiülest ühtsust ja solidaarsust tugevdama, et kõik liikmesriigid tunnetaksid oma panust nii protsessis kui ka lõpptulemuses.

Eestile on NATO toimimise aluseks kollektiivkaitse ja usutav heidutus ning loomulikult artikkel viis ja selle töökindlus. Seega ka kõik muud võimalikud arengud peavad lähtuma sellest põhimõttest. Nagu näiteks sünergia leidmine väljaspool NATO riikide territooriume toimuvate missioonide ja kollektiivkaitse võime tagamise vahel. Strateegiline kontseptsioon peaks andma selge arusaama, kuidas väljaspool NATOt toimuvad missioonid aitavad kaasa alliansi põhiülesande täitmisele.

Teine oluline NATO tulevikku käsitlev teema on avatud uste poliitika ja edasine laienemine. Täpsemalt liikmelisuse tegevuskava ehk MAPi andmine Bosniale ja Hertsegoviinale.

Eesti on selle otsuse poolt, sest näeme, et MAP aitaks Bosnial ja Hertsegoviinal reforme kiirendada. Printsiibina toetame NATO avatud uste poliitika jätkumist, sest see tugevdab Euroopa julgeolekut.
Eeloleval kohtumisel on vajalik arutada ka NATO ja Venemaa edasisi suhteid ehk mida soovime saavutada ja mis oleks reaalne kontekstis, kus Venemaa ei käsitle NATOt partnerina, vaid pigem ohuna.

Uksed jäägu avatuks

Euroopa julgeolekut mõjutavatest teemadest on kõne all ka raketitõrje ja tuumaheidutus. Raketitõrje puhul on ennekõike oluline, et rajataks NATO raketikaitsesüsteem eesmärgiga kaitsta kogu alliansi elanikkonda ja territooriumi.

 

Samas on väga oluline, et kavandatav NATO raketikaitsesüsteem oleks kooskõlas ja -toimes USA omaga.

Tuumarelvade osas on paraku tuumaheidutus jätkuvalt vajalik ja NATO koostöö oluline komponent. Maailma julgeolekukeskkond on vähem etteaimatav ning habras ja seetõttu on vajadus usutava heidutuse järele endiselt suur. Arvestades ka seda, et hoolimata rahvusvaheliste kogukonna vastuseisule jätkavad ka näiteks Iraan ja Põhja-Korea oma tuumaprojekte. Tuumarelvade roll NATO heidutusvõimes on jätkuvalt unikaalne ja seda ei saa asendada konventsionaalsete võimetega.

Ja muidugi olukord Afganistanis on teema, millest ei pääse ka sel kohtumisel. Seekord on võtmekoht nende võimaluste ja tingimuste määratlemine, mis võimaldaksid alustada julgeolekuvastutuse järk-järgulise üleandmisega Afganistani enda võimudele. Tallinnas tuleb käsitlemisele uuendatud laiapindne Afganistani strateegiline sõjalis-poliitiline plaan.

Loomulikult on ka Eesti kui Afganistani julgeolekusse panustaja huvides, et julgeoleku tagamise üleandmist afgaanidele saaks alustada võimalikult kiiresti, kuid selleks tuleb kokku leppida kriteeriumid.

Loodetavasti on aga tuhapilved asunud hajumise teele.

 

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=375222

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.