Sa oled siin

Eesti eestvedamisel arutas Teise maailmasõja õppetunde ja praegust julgeolekuolukorda ligi 80 riiki

9. Mai 2020 - 14:41

Eile, 8. mail aset leidnud pidulik kohtumine Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise raames oli suurim kõrgetasemeline ÜRO liikmesriikide kogunemine alates koroonakriisi puhkemisest.

Kuus tundi väldanud kohtumisel vahetas mõtteid Teise maailmasõja õppetundide teemal ligi 80 riiki, neist pea 50 välisministri või aseministri tasemel. Esindatud olid kõik Julgeolekunõukogu liikmed – kõrgetasemeliselt Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Vietnam, USA ja Ühendkuningriik.

„Eilne kohtumine oli suurim rahvusvaheline Teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeva tähistamise üritus maailmas. See üritus tõkestas maailma ees Venemaa katsed kasutada 9. maid ajaloo moonutamiseks. Maailma riikide ees jäid selgelt kõlama seisukohad, et Teine maailmasõda algas MRP salaprotokolliga ning sõjategevuse lõpp ei toonud vabadust paljudele Euroopa rahvastele. Lisaks tuletasime maailma avalikkusele meelde, et paraku leiavad ka tänases Euroopas aset Venemaa jätkuvad agressioonid naaberriikide vastu,“ sõnas välisminister Urmas Reinsalu. Reinsalu rõhutas, et eilne üritus täitis täielikult kõik seatud eesmärgid. „Eesti juhtimisel andsid ÜRO liikmesriigid signaali rahvusvahelise tipptasemel suhtlemise olulisusest, me kaitsesime ajaloolist tõde moonutamise eest ning tuletasime maailmale selgelt meelde Euroopas toimuvat julgeolekukriisi,“ tõi minister esile.

Ta lisas, et Eesti tegi ajalugu tuues esmakordselt videokohtumisele sedavõrd arvukalt ministreid ja riike üle kogu maailma. Seda kinnitas Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson. „Mina ja mu kolleegid oleme saanud arvukalt tunnustus- ja õnnitlussõnumeid. Jätsime oma digijälje, viisime kõrgetasemelise kohtumise korraldamise ÜROs sootuks uuele tasemele,“ ütles suursaadik. Eesti näitas, et ka Julgeolekunõukogu valitud liikmetel on mõju: seada eeskuju ja kohaneda kriisi tingimustes.

Reinsalu avaldas tänu kõigile, kes aitasid eilset aastapäeva väärikalt meenutada. „Tänan südamest meie avakõnelejaid: Euroopa Liidu kõrget esindajat Josep Borrelli, ÜRO asepeasekretäri Rosemary DiCarlot ja professor Timothy Snyderit. Samuti tänan kõiki osalejaid sõnavõttude eest ning Eesti diplomaate, kes aitasid tagada nii suure osalusega suurejoonelise kohtumise,“ ütles minister. Välisminister tõi eraldi välja Eestis loodud turvalist virtuaalürituste platvormi Hybridity, kes aitasid tehniliselt keeruka ürituse teoks teha. Kõigi ligi 80 riigiga viidi eelnevalt läbi tehniline proov ning sujuvaks tervikuks aitas ürituse teha meeskond tehnikuid ja režissööre, et kohtumist nii-öelda telesaate vormis mitmesuunalise videovoona Kultuurikatlast üle maailma üle kanda.

Läbivalt rõhutati kohtumisel toetust pärast Teist maailmasõda kehtestatud reeglitel põhinevale maailmakorrale ning vajadusele praeguse kriisi seljatamiseks mitte korrata mineviku vigu.

Yale’i ülikooli ajalooprofessor Timothy Snyder tõdes oma sõnavõtu alguses, et mälestamisaktid ei saa muuta küll minevikku, kuid võivad mõjutada tulevikku. Snyderi sõnul panevad ajaloolased südamele vajadust pidada Teise maailmasõja lõpu mälestamisel silmas ka sõja algust. „See kuupäev [8. mai] tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Teise maailmasõja lõpus võttis Nõukogude Liit taas üle alad, mis olid talle Hitleri poolt 1939. aastal lubatud. See tähendab, et suveräänsed riigid nagu Leedu, Läti ja Eesti kaotasid Teise maailmasõja lõpus taas oma iseseisvuse,“ selgitas Snyder.

Professor Snyder lisas, et koroonakriis põhjustab nii tehnilisi kui moraalseid katsumusi, mistõttu on eriti oluline leida keel, mis räägiks nii suure osaga maailmast kui võimalik. 

Euroopa Liitu esindanud Josep Borrelli sõnul on oluline, et inimõigusi austataks võrdselt kõikjal ning et tagataks humanitaarabi ligipääs. Euroopa Liit on olnud üks häälekamaid toetajaid ÜRO peasekretäri üleskutsele kehtestada kogu maailmas relvarahu ja keskenduda koroonaviirusega võitlemisele. Ta lisas, et vaja on tõhusat üleilmset tegevust uute, sealhulgas kübertehnoloogiaid kasutavate ohtudega rinda pistmiseks. „Praegune olukord on test inimkonnale ja mitmepoolsele diplomaatiale,“ ütles Borrell.

Ka ÜRO asepeasekretär Rosemary DiCarlo rõhutas oma sõnavõtus, et see, kuidas me reageerime meie ees olevale uuele katsumusele võib olla sama määrav kui ajal, mil maailma pärast fašismi alistamist taas üles ehitati. Ta lisas, et kahjuks pole Euroopa pinnal saavutatud rahu täiel määral, seda näitlikustavad näiteks konfliktid Gruusias ja Ukrainas.
 
Kohtumist saab järele vaadata välisministeeriumi Youtube’i ja Facebooki kanalitest. Riikide sõnavõttudega saab tutvuda siin.

Fotod: https://flic.kr/s/aHsmN3WDia
Video välisministri sõnavõtust: https://we.tl/t-e6qsgnrs7C

Lisainfo:

Britta Tarvis
välisministeerium
avalike suhete osakond
637 7627 / 5194 7045
britta.tarvis@mfa.ee
 

Veel uudiseid samal teemal

06.08.2020|Välisministeerium

Eesti tõstatas ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa agressiooni Gruusias

Eile, 5. augustil tõstatas Eesti üheskoos Ameerika Ühendriikide, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigiga Julgeolekunõukogu ametlikul kohtumisel Venemaa Gruusia-vastase tegevuse.

02.07.2020|Välisministeerium

Reinsalu nõudis tänasel ÜRO Julgeolekunõukogu pandeemia arutelul vastuvõetud COVID-19 resolutsiooni järgimist

Välisminister Urmas Reinsalu osales täna, 2. juulil ÜRO Julgeolekunõukogu avatud kohtumisel pandeemiate ja julgeoleku teemal.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.