Sa oled siin

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi sai 20 aastaseks

2. Jaanuar 2019 - 20:11

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi andmise alguseks võib lugeda aastat 1998, mil valitsuse otsusega eraldati 484 644 krooni (31 000 eurot) toiduabi saatmiseks Ukrainasse. Sealt alates on Eesti panus tasapisi kasvanud, moodustades 2017. aastal 37,9 miljoni eurot.

„Rahvusvaheline keskkond muutub pidevalt ja toob kaasa uusi väljakutseid arengukoostöös ja humanitaarabi andmises,“ ütles välisminister Sven Mikser. „Eesti arengukoostöö eesmärk on kaasa aidata üleilmsete kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Maailmas suurenev majanduslik ebavõrdsus, kliimamuutused ja neist põhjustatud toidunappus ning pikaajalised humanitaarkriisid mõjutavad ka Eestit. “ lisas minister.

„Viimastel aastakümnetel on Eesti majanduslik areng olnud kiire ning oleme riigina astunud suure sammu edasi. Sellest tulenevalt on Eestil moraalne kohustus, aga ka huvi anda oma panus üleilmse heaolu saavutamisse ning teiste riikide kaasa aitamisele. Muutumine abisaajast abiandjaks on tõstnud Eesti osakaalu, sõnaõigust ja positiivset nähtavust erinevates rahvusvahelistes formaatides,“ lisas välisminister Mikser.

Arengukoostöö eelarve suurenemise aastatel on Eestil olnud võimalik kasvatada prioriteetsetes riikides projektitegevuste mahtusid ning laiendada tegevusi ka teistesse arenguriikidesse. Eestist on saanud valdkondlikult hinnatud ja nõutud kaasarääkija ning praktilisel tasandil projektide elluviija. Seda suuresti tänu arengukoostööd ellu viivatele organisatsioonidele, keda ühendab Eesti Arengukoostöö Ümarlaud. Näiteks 2018. aastal rahastati Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest üle 100 projektitegevuse.

Marje Luup, kes oli välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo direktor aastatel 2003 kuni 2010 meenutab Eesti päästemeeskonna esmakordset väljasaatmist „2004. aasta jõulude ajal oli Kagu-Aasiat tabanud tsunami. Koostöö Päästeametiga oli väga hea, ühiselt üritasime rahvusvaheliselt olla humanitaarabi vallas nähtavad ja aktiivsed kaasarääkijad nii ÜRO liinis New Yorgis ja Genfis ning Euroopa Liidus Brüsselis. Selle tubli töö tulemusena tehti Eestile ettepanek juhtida 2009 kuni 2010 koos Iirimaaga rahvusvahelist humanitaarpartnerluse võrgustikku,“ meenutas Luup.

Eesti arengukoostöö prioriteetseteks partnerriikideks on Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan.  Riikide valikus on lähtutud Eesti välispoliitilistest eesmärkidest ning sellest, et Eesti panusest ja kogemusest oleks partnerriigil õppida ning kasu. Ukraina, Gruusia ja Moldova puhul on tähelepanu Euroopa Liidu suunaliste reformide toetamisel. Valgevenega on esmatähtis koostöö kodanikuühendustega, nende tegevuse toetamine ja võimekamaks muutmine. Eesti arengukoostöö Afganistanis on keskendunud julgeolekule, haridusele ning naiste ja tüdrukute olukorra parandamisele.

Humanitaarabis pööratakse tähelepanu pikaajalistele kriisidele, looduskatastroofidele ja kriisiennetusele. Näiteks viimased kaks aastat on Eesti humanitaarabist panustatud 2,2 miljonit eurot Ukraina ja 1,3 miljonit eurot Süüria kriiside tagajärgede leevendamiseks.

Aastatel 2013 kuni 2017 oli välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo direktor Kaili Terras, kellele kõige eredamalt on meelde jäänud Ukraina sõjalise konflikti algus 2014. aastal. „Ukraina konfliktiga käivitus eraisikutel, MTÜ-del ja poliitikutes emotsionaalne abistamise soov ning ootused lahendustele olid suured. Kõik eestlased leidsid endas ukrainlaste geenid ning inimeste abipakkumised ning solidaarsustunne olid liigutavad. Tuli leida vastuseid ning lahendusi kõikidele ideedele ja seda päris pikka aega lisatundide arvelt,“ ütles Terras. „Väga liigutav oli koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstidega Ukraina haavatute ravile toomiseks. Sellistes olukordades õpid ka omaenda riigi ja inimeste kohta väga palju,“ meenutas Kaili Terras.

Pikaajalistest kriisidest jätkati ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni (UNRWA) kaudu Gaza sektori elanike humanitaarolukorra leevendamiseks. Veel rahastati innovatsiooni toetavaid tegevusi Rahvusvahelise Punase Risti, Start Network ja Global Humanitarian Lab (GHL) vahendusel, toetasime loodukatastroofide tagajärgedega toimetulekut maailma eri piirkondades, näiteks Bangladeshis, Indias, Nepaalis, Sierra Leones ja Kariibi mere saartel. Lisaks toetasime ka Eesti päästemeeskonna võimekuse tõstmist.

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi andmebaasist on leitavad nii käimasolevad kui ka lõppenud projektid: https://rakendused.vm.ee/akta/index.php

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.