Sa oled siin

Eesti aitab NATO parlamentaarse assamblee liikmetel valmistuda küberkriisidega toimetulekuks

19. Veebruar 2020 - 17:20

Täna, 19. veebruaril toimus Eesti eestvedamisel Brüsselis strateegiline küberõppus NATO parlamentaarse assamblee liikmetele. Õppuse eesmärk oli mängida läbi realistlik küberintsident ja leida võimalikke lahendusi.

„Eesti küberdiplomaatia üks eesmärke on kasvatada koos meie liitlaste ja partneritega oskusteavet küberruumist ning sellega seotud ohtudest. Küberintsidendid on tänapäeval üha sagedasemad ja õõnestavad stabiilsust ning seda enam on vaja, et oskaksime neid ohte tuvastada ja neile proportsionaalselt reageerida,“ selgitas õppuse tagamaid Eesti küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Heli Tiirmaa-Klaar.

NATO parlamentaarse assamblee liikmetele suunatud õppuse korraldasid välisministeeriumi küberdiplomaatia osakond ning Eesti alalised esindused Euroopa Liidu ja NATO juures.

Õppuse viis läbi Eesti ettevõte CybExer Technologies. Ettevõtte valitsussuhete juhi Merle Maigre sõnul on tähtis võimaldada poliitilistel otsuselangetajatel regulaarselt läbi teha küberkriisi õppusi, et nad mõistaksid, et kriisi lahendamiseks pole vaja IT-alaseid süvateadmisi, vaid oskust näha ja mõista suurt pilti kaotamata orientiiri tehnilistes detailides.

Õppusel osalenud NATO parlamentaarse assamblee teadus- ja tehnoloogiakomitee esimees ja Sloveenia parlamendiliige Matej Tonin jagas õppuse toimumise järel oma muljeid: „Parlamendiliikmetel on palju kogemust traditsiooniliste julgeolekukriiside haldamisel. Nüüd, kus küberruum on kujunenud võitlusväljaks ja konfliktide toimumiskohaks, on vaja paremini mõista, kuidas reageerida kriisidele ka küberruumis. Tänasest küberõppusest oli palju kasu, et meie mõtlemist sel teemal teravdada.“

Küberõppus toimus NATO parlamentaarse assamblee iga-aastase Brüsseli kohtumise raames, mis leidis aset 17.–19. veebruaril.

NATO parlamentaarse assamblee ajalugu ulatub 1955. aastasse, mil see asutati NATO juurde eesmärgiga kaitsta demokraatiat, inimõigusi ja transatlantilise ruumi julgeolekut. Assambleel on 29 liikmesriiki nagu NATO-lgi. Neile lisandub 16 assotsieerunud riiki ja kaheksal riigil on parlamentaarse vaatleja staatus kõigis assamblee tegevustes. Assamblee täiskogu, kus osaleb kokku 266 hääleõiguslikku saadikut, käib koos kaks korda aastas. Assamblees on viis komiteed, mis tegelevad NATO liikmesriikide jaoks aktuaalsete teemadega. NATO parlamentaarse assamblee peakorter asub Brüsselis.

Fotod: https://flic.kr/s/aHsmLuJMLt

Lisainfo:

Britta Tarvis
välisministeerium
avalike suhete osakond
637 7627 / 5194 7045
britta.tarvis@mfa.ee

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.