Sa oled siin

Arengutest riigi välispoliitika põhisuundadel

12. Oktoober 2000 - 14:02
Välisminister Toomas Hendrik Ilvese ettekanne Riigikogus 12. oktoobril 2000


Austatud proua juhataja, lugupeetud Riigikogu liikmed.

Käesolev aruanne Vabariigi Valitsuse tegevusest välispoliitika tähtsamatel suundadel leiab aset vaid neli kuud pärast minu eelmist samateemalist ettekannet siin saalis. Vaatamata suvele ja puhkuste perioodile on see aeg rahvusvahelises poliitikas olnud rikas sündmuste ja arengute poolest, mis suuremal või vähemal määral ka Eesti tulevikku kujundavad. Ka kõige kuumematel puhkusekuudel olime me tunnistajateks intensiivsetele teoreetilist laadi debattidele Euroopa tuleviku üle. Nende tegelikud tulemused selguvad vahest alles kuude või aastate pärast, kuid samas on aasta lõpuni jäänud veel vaid napilt kolm kuud, mille sisse peavad mahtuma eurointegratsiooni tulevikku mõjutavad kaalukad sündmused ja otsused. Seepärast lubage mul täna alustada ülevaatega sellest, milline on asjade seis meie liitumisprotsessis Euroopa Liiduga.


I

Eestil ei ole põhjust saavutatu üle nuriseda.

1. juulist jõustus Eesti ja Euroopa Liidu vahel uus, senisest tunduvalt soodsam kaubandusrezhiim põllumajandussaaduste osas. Ühelt poolt võimaldati Eesti kaupadele tunduvalt vabam ligipääs EL turule, kusjuures kaotati näiteks senine 20%-line tollitariif kvoodi piires Eestist Euroopa Liitu eksporditavatele piimatoodetele. Teiselt poolt tühistati EL poolt eksporditoetused tervele reale toodetele, sealhulgas sealihale.

Tegemist on olulise sammuga Eesti ja Euroopa Liidu suhetes, mille tähtsust on raske üle hinnata. Uus kaubandusrezhiim suurendab meie ekspordivõimalusi ja parandab Eesti toodete konkurentsivõimet siseturul ning on seega tähtis samm Eesti põllumajandustootjate toetamisel. Võin ainult nõustuda kolleeg Ivari Padari hinnanguga, et tegemist on suure läbimurdega Eesti põllumajanduse jaoks. Uue, soodsama kaubandusrezhiimi kehtestamine peegeldab ühtlasi Euroopa Liidu suhtumist Eestisse kui tulevasse liikmesriiki, kiirendades Eesti ja Euroopa Liidu majanduse integreerumist.

Ka tuleb märkida, et hoolimata läbirääkivate kandidaatriikide arvu kahekordistumisest seoses nn Helsingi grupi moodustumisega ning Euroopa Komisjonis toimunud suurtest ümberkorraldustest ei ole läbirääkimiste tempo märgatavalt aeglustunud. Juunikuuga jõudis lõpule Portugali eesistumise poolaasta, mille jooksul saavutasime mitu olulist eesmärki: kõik peatükid, välja arvatud institutsioonid, on nüüd kõnelusteks avatud ning mitmes peatükis on toimunud oluline edasiminek. Portugali eesistumise lõpuks saavutasime ajutise sulgemise viie peatüki osas. Need on kalandus, välissuhted, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, äriühinguõigus ning kapitali vaba liikumine.

Kõikide peatükkide avamisega Luksemburgi grupi kandidaatriikidega jõudis läbirääkimiste esimene etapp seega lõpule. Prantsusmaa eesistumise perioodilt ootame, et läbirääkimiste protsess nende riikidega jõuaks kvalitatiivselt uude faasi. See tähendab eelkõige läbirääkimiste alustamist üleminekutaotluste üle. Kuigi kompromisside leidmine võib olla aeganõudev, ei tarvitse läbirääkimiste tempo seejuures langeda. Prantsusmaad peetakse üldiselt tugevaks eesistujaks ning me loodame, et ta viib ka liitumiskõneluste protsessi jõuliselt edasi.

Prantsusmaa eesistumise lõpuks peaks kujunema konkreetne pilt laienemise seisust: kõik probleemid ja ülesanded peaksid selleks ajaks olema defineeritud ning seega peaks olema võimalik objektiivselt paika panna ka laienemise edasine ajaraamistik eriti Luksemburgi grupi riikide jaoks. Sellise raamistiku määratlemine on ühelt poolt küll keerukas, kuid teisalt soodustaks see töö paremat korraldamist ning motiveeriks mõlemaid läbirääkivaid osapooli. Oleme arvamusel, et poliitilise tahte olemasolu korral peaks olema võimalik lõpetada läbirääkimised edukaimate kandidaatriikidega 2001 aasta jooksul.

Läbirääkimistega seotud olulisemate küsimuste käsitlemiseks kavatseb Prantsusmaa 20. novembril korraldada poliitilise arutelu. See peaks ühtlasi ette valmistama Nizza tippkohtumise kokkulepet läbirääkimiste edasise kulgemise osas. On üldiselt teada, et liikmesriigid ei ole valmis Nizza tippkohtumisel vastu võtma läbirääkimiste edasise kulgemise ajaraamistikku ega määrama liitumiskõneluste kuupäeva. Võib arvata, et nimetatud küsimustes jääb otsuste tegemine järgmisesse, s.t. Rootsi eesistumisperioodi. Rootsi eesistumise programmis on samuti fikseeritud eesmärk: poliitiline läbimurre Liidu laienemise osas. Seega on alust uskuda, et murdelised arengud Euroopa Liidu laienemise osas langevad just Rootsi eesistumise aega.

Eesti eesmärgiks käimasoleva eesistumise jooksul on jõuda veel võimalikult mitme peatüki sulgemiseni. Lisaks neil päevil suletud sotsiaalpoliitikale võiksid need olla kultuuri- ja audiovisuaalpoliitika, konkurents, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, transport ning finantskontroll. Eesmärgid on küll ambitsioonikad, kuid soodsate asjaolude korral saavutatavad.

Peatükkide sulgemist Prantsusmaa eesistumise ajal mõjutab paljuski ka ühe või teise valdkonna positiivne või negatiivne kajastamine Euroopa Komisjoni poolt 8. novembril avaldatavas eduaruandes, mis meile seni kättesaadava info põhjal peaks Eesti jaoks üldjoontes tulema positiivne. Probleemid, millele seal tõenäoliselt viidatakse, ei ole meile üllatuseks: intellektuaalse omandi kaitse, loomsete jäätmete käitlemine, kalanduse administreerimine, maareform, tolliseadusandlus.

Üleminekuperioodidega peatükkide sulgemine sõltub eelkõige liikmesriikide valmisolekust teha vastavaid põhimõttelisi otsuseid. Komisjon ja Prantsusmaa kui eesistuja on näidanud üles põhimõttelist valmisolekut kandidaatriikidega tehnilisemate üleminekuperioodide osas esimeste lahendusteni jõuda.

Keerukamad peatükid, mis jäävad ilmselt avatuks läbirääkimiste lõpuni, on põllumajandus, keskkond, isikute vaba liikumine, sise- ja justiitsküsimused ning regionaalpoliitika.

Detsembris toimuvalt Nizza tippkohtumiselt ootame, et EL liikmesriigid jõuaksid vajalike kokkulepeteni EL sisereforme puudutavates küsimustes, mille lahendamine on laienemise eelduseks. Käesoleva aasta lõpp ja järgmise algus saavad seega, nagu juba eespool märkisin, olema meie jaoks nii mõneski mõttes otsustava tähtsusega.

Lugupeetud rahvaesindajad! Lubage mul toonitada, et eriti tähtis roll Eesti integreerumisel Euroopa Liiduga on täita Riigikogul. Eesti seadusandluse ühtlustamine Euroopa Liidu omaga on aeganõudev ja komplitseeritud protsess, mis saab olla tulemusrikas ainult juhul, kui kõik osapooled - riigikogu, ministeeriumid, valitsus tervikuna - tajuvad oma vastutust selles. Positiivseks näiteks meie suutlikkusest oli keeleseaduse muudatuste vastuvõtmine 14. juunil, mida märkis ära ka Euroopa Liit oma mõni päev hiljem tehtud avalduses (19.06), kinnitades, et seadus on nüüd täielikult kooskõlas nii Euroopa lepingu kui ka rahvusvaheliste normidega. Samas on ka mõningaid vajakajäämisi. Taas kord tuleb mainida ikka veel vastu võtmata võlaõigusseadust. Eriti pakiliselt vastuvõtmist ootavatena nimetaksin turismiseadust ja töölepinguseadust ning tollikoodeksit.

Tahaksin teid siinkohal õnnitleda kalapüügiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmise puhul. Selle vastuvõtmata jätmine veel oktoobrikuu jooksul oleks võinud põhjustada kalanduse peatüki taasavamise selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. See oleks Euroopa Liiduga peetavate liitumisläbirääkimiste ajaloos pretsedenditu ja oleks halvendanud meie positsioone ning seadnud kahtluse alla meie suutlikkuse täita teistes peatükkides võetud kohustusi ja antud lubadusi.

Teemat lõpetades tahaksin kokkuvõtvalt toonitada, et meie liitumine Euroopa Liiduga sõltub ühelt poolt protsessidest, mida me ilmselgelt mõjutada ei suuda, nagu näiteks EL valitsustevahelise konverentsi kulg või poliitilise konsensuse saavutamine liikmesriikide vahel. Teisest küljest on aga väga palju ka meie endi kätes. Just liitumiseelsete ülesannete täitmine ehk kodutöö tegemine on see võimas hoob, mis loob eeldused Eesti liitumisläbirääkimiste edukaks lõpetamiseks, mõjutades kõige tõhusamalt Euroopa Liitu soodsate seisukohtade kujunemisel laienemise küsimuses.



II

Lubage mul nüüd jätkata rahvusliku julgeoleku teemal.

Eesti on möödunud kuudel jätkanud kodutööd oma peamise julgeolekupoliitilise eesmärgi nimel: teha omalt poolt kõik selleks, et järgmise NATO tippkohtumise ajaks aastal 2002 olla valmis Alliansiga liitumiseks. Oma eelmises ettekandes 8. juunil kõnelesin ma sellest, et sügiseks valmistab erinevaid ametkondi kaasav NATO asjatundjate komisjon ette uue Aastase riikliku tegevuskava ehk ANP perioodiks 2000/2001. Võin nüüd ette kanda, et see Liikmelisuse tegevusplaani ehk MAP-i protsessi raames valminud arvult teine ANP esitati NATO-le septembri lõpus. Seega on alanud MAP-i teine tsükkel. Uus Aastane riiklik tegevuskava annab ülevaate eelmisel aastal esitatud kavade täitmisest, samuti täiendustest ja täpsustustest pikaajalistes plaanides.

Praeguseks juba lõppenud esimese tsükli vahekokkuvõtted tehti välisministrite osalusel toimunud NATO Nõukogu istungil Firenzes, kus vaadati läbi NATO poolt koostatud MAP-i eduaruanne ja väljendati rahulolu saavutatud progressiga MAP-i rakendamisel. Lähtudes sellest, et MAP-i esimene tsükkel oli sisuliselt alles poole peal, hoiduti sellel etapil kandidaatide järjestamisest. Kuid on selge, et 2002. aasta tippkohtumise lähenedes muutuvad aruanded konkreetsemaks ja nende põhjal antakse hinnangud igale kandidaatriigile.

Meie poolt esitatud ANP-st hõlmavad põhiosa sõjalised küsimused, kuid olulisel kohal on ka poliitilised ja majandusküsimused ning peatükid, mis käsitlevad eelarvet ja ressursse, informatsiooni julgeolekut ning meie seadusandluse vastavust NATO juriidilistele dokumentidele. Dokumendi ettevalmistamise käigus toimusid konsultatsioonid ka Läti ja Leeduga, samuti oleme arvestanud NATO liikmesriikide esindajate soovitusi ja nõuandeid ning varasemast enam oleme tähelepanu pööranud ressurssidele, personalipoliitikale ning ka muulaste integratsioonile. ANP rakendamise küsimustes on planeeritud töökohtumised Alliansi liikmesriikide spetsialistidega.

Iga NATO liikmelisust taotleva riigi edukuse hindamise oluliseks kriteeriumiks on heade plaanide koostamise kõrval ka suutlikkus püstitatud plaanid ellu viia. Just see on praegu meie kõige nõrgem koht. Loomulikult eeldab sellest ülesaamine suurt tööd meie kaitsejõudude arendamisel puhtmilitaarsel tasandil, kuid edu selles valdkonnas sõltub suuresti ka Riigikogu toetusest ja tööst vajaliku seadusandliku baasi rajamisel.

Uute liikmete valimisel võrdleb ja hindab NATO kandidaate mitte ainult nende sisemise arengu alusel. Üheks oluliseks kriteeriumiks on iga riigi, niisiis ka meie konkreetne panus tegevusse ühise julgeoleku kindlustamisel. See tähendab Eesti jaoks vääramatut vajadust jätkata osalemist rahutagamismissioonidel Kosovos ja Bosnia-Hertsegovinas. Osalemine rahuvalves demonstreerib ühelt poolt meie head tahet ning annab teiselt poolt meie sõjaväelastele hea kogemuse tegutsemiseks multinatsionaalses keskkonnas edendades meie kaitsejõudude koostegutsemisvõimelisust alliansi liikmesriikide vägedega.

Eestilt kui on suhteliselt piiratud ressurssidega riigilt ei oodata ega saagi oodata suuri väekoondisi, vaid võimelisust olla tipptasemel ühel või teisel kitsamal alal, mis täiendaks alliansi liikmesriikide suutlikkust. NATO poolt on leidnud tunnustust Balti riikide koostöös edukalt käivitunud staabiohvitseride koolitamine Tartus BALTDEFCOLis, mille kinnituseks on suvel Eestis läbiviidud NATO ja partnerriikide kaitsekolledzite kollokvium.

Käesoleval aastal on toimunud mitmed kõrgetasemeliste NATO esindajate visiidid kandidaatriikidesse, s.h. Eestisse (aprillis oli lahkumisvisiidil NATO vägede ülemjuhataja Euroopas kindral Wesley Clark, mais peasekretär George Robertson, juunis sõjalise komitee ülem admiral Venturoni ja septembris Parlamentaarse Assamblee aseesimeeste poolt juhitud delegatsioon). Visiitide käigus ei ole meile jagatud katteta lubadusi, eesmärgiks on olnud adekvaatse pildi saamine meie olukorrast.

Nagu me kõik oleme võinud täheldada, on NATO laienemise teema viimasel ajal rahvusvahelises pressis täielikult Euroopa Liidu laienemise problemaatika varju jäänud ning ilmselt ei ole selles osas uusi tõsiseid arenguid oodata enne järgmise aasta märtsikuud, kui USA uus administratsioon on tõsiselt tööle rakendunud. Siiski võime me olla kindlad selles, et NATO laienemine jätkub sõltumata sellest, kas võidab demokraatide kandidaat Al Gore või vabariiklaste George W.Bush - mõlemad on kinnitanud oma truudust NATO laienemisele.

Oma eelmises ettekandes märkisin, et töö Eesti Vabariigi julgeolekukontseptsiooniga on jõudnud lõppfaasi. Täna võin öelda, et juba lähiajal soovib Valitsus esitada nimetatud dokumendi, mis on valminud mitmete ametkondade koostöös, Riigikogule heakskiitmiseks. Valmiva julgeolekukontseptsiooni eesmärk on esitada Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika eesmärgid ja põhisuunad ning näidata ära vajalikud abinõud seatud eesmärkide saavutamiseks. Julgeolekukontseptsiooniga saab taasiseseisvunud Eesti esmakordselt dokumendi, mis on mõeldud kõikehõlmavaks aluseks tegevuse planeerimisel kõigis neis valdkondades, mis mõjutavad Eesti Vabariigi julgeolekut.

Julgeolekupoliitikat käsitletakse kontseptsioonis laias tähenduses, lähtuvalt tänapäevasest arusaamast, et traditsiooniliste sõjalis-poliitiliste küsimuste kõrval kuuluvad julgeoleku mõiste alla ka majandus- ja sotsiaalprobleemid, samuti sellised piireületavad julgeolekuprobleemid nagu keskkonnariskid, illegaalne migratsioon, rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus jne. Rahvusvaheline koostöö on julgeolekuprobleemide lahendamise võtmesõna, ja julgeolekukontseptsioonis tõuseb esile Eesti lähiaastate prioriteetne eesmärk – liitumine Euro-Atlandi struktuuridega.

Julgeolekukontseptsioon ei ole dokument, mis on loodud kehtimaks nüüd ja igavesti. Seda täiendatakse ja arendatakse tulevikus edasi lähtuvalt sellest, kuidas muutub Eesti julgeolekukeskkond ning täpsustuvad võimalused ja vajadused Eesti julgeoleku tagamiseks ja kindlustamiseks muutuvas maailmas.



III

Austatud proua juhataja, lugupeetud Riigikogu. Lubage mul järgnevalt anda ülevaade sellisel Eesti riigi julgeoleku ja rahvusvahelise prestiizhi jaoks olulisel teemal nagu arengukoostöö.

Kolmeaastane arengukoostöö praktika on toonud Eesti järk-järgult maailma doonorriikide hulka, mis on leidnud tunnustust ka rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ÜRO ja OECD poolt. Käesoleva aasta arengutest võib eriti esile tuua edukate kolmepoolsete projektide käivitamise, mis hõlmavad kahe doonorriigi – üheks neist Eesti - ühist tegevust kolmandates riikides. Niimoodi vastutust jagades ja võimalusi ühildades oleme suutelised efektiivsemalt oma eesmärke saavutama. Eesti on käivitanud kolmepoolseid projekte Kanada ja Suurbritannia Ukraina suunal sellistel aladel nagu sertifitseerimine ja veterinaaria, erastamine ja rahandusreform, pangandus, majanduse juhtimiskoolitus ning integratsioon ja keelepoliitika.

Eesti arengukoostöö lähtub Riigikogu 20.01.1999 otsusest “Arengukoostöö põhimõtted aastateks 1999-2000”, mille alusel on humanitaar- ja arenguabi Eesti välispoliitika üheks oluliseks osaks. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus on aeg uuendada arengukoostöö alusdokumente lähtuvalt omandatud kogemusest ja tehtud edusammudest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevuskavale liitumiseks Euroopa Liiduga töötab välisministeerium selle aasta neljandaks kvartaliks välja arengukoostöö elluviimise rakendusliku korra, mis hakkaks kehtima 2001.a jaanuarist.

Arengukoostöö põhidokumentide koostamise osas tahaksin rõhutada nelja olulist printsiipi.

Esiteks, ka praktikas peab välja kujunema arusaam, et arengukoostöö ja arenguabi on välispoliitika lahutamatu osa. Arengukoostöö peab lähtuma Eesti välispoliitilistest eesmärkidest ning aitama neid saavutada. (Võiks isegi öelda, et arengukoostöö peab olema Eestile kasulik, arengukoostööd ja abi ei saa vaadelda lahus laiematest protsessidest, arengukoostöö ei ole asi iseeneses).

Teiseks, riigi maine seisukohast rahvusvahelisel tasandil on oluline, et abi andmise otsustamise ja elluviimise protsess oleks selge ja kaalutletud, kuid kiire. Eriti puudutab see humanitaarabi osutamist katastroofide ja suurõnnetuste korral.

Kolmandaks, arengukoostöö põhimõtete elluviimiseks on riigieelarves ettenähtud rahalised vahendid, sel aastal juba kolmandat aastat järjest seitse miljonit krooni, mis moodustab 0,009% sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Liidu keskmine on 0,33%, seega on meil veel pikk maa käia. Otstarbekas on arengukoostöö finantseerimist suurendada järk-järgult, kuid järjepidevalt.

Neljandaks, ja see moment on mulle isiklikult eriti südamelähedane. Arengukoostöö teostamise üheks kõige efektiivsemaks vahendiks võib pidada valitsusväliste organisatsioonide kasutamist abiprojektide läbiviimiseks. Kolmanda sektori tugevnedes peab selline koostöö mõlemapoolselt tihenema. Selleks on vaja nii riigipoolset toetust kui ka valitsusvälise sektori initsiatiivi.



IV

Viimase teemana käsitleksin lühidalt tööd väliskaubanduse suunal. Nagu me kõik hästi teame, nõuab edasiminek selles valdkonnas eriti pikaajalist ja põhjalikku ettevalmistavat tööd. Seega ei saa me pärast lühikest aruandeperioodi rääkida mingist erilisest läbimurdest, küll aga võime nentida, et Valitsus jätkas oma tööd Eesti turu ja eesti ettevõtjate huvide kaitsmisel ja toetamisel.

See tähendab, et Valitsus toetab jätkuvalt Eesti ettevõtjate püüdlusi laiendada oma kaupade ekspordigeograafiat. Pean silmas eeskätt Kesk-Euroopa riikide turgu, mille osa Eesti üldises väliskaubanduses on esialgu vaid ca 2%. Arvestades Kesk-Euroopa riikide suhtelist lähedust, rahvaarvu ning ostujõudu ja Eesti ettevõtjatel seni veel olevaid konkurentsieeliseid – tootmiskulude suhteliselt madalat taset – peaks nende riikide osakaal meie väliskaubanduses ja eriti ekspordis olema mitmeid kordi suurem. Selle piirkonna riigid on ka meie tulevased partnerid Euroopa Liidus ja seega koos meiega EL siseturu osad.

Oleme jätkanud tööd Kesk-Euroopa riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingute edasise liberaliseerimise osas. Jõustumas on Eesti-Poola vabakaubanduslepingu ühiskomitee otsus, millega Eesti põllumajandustoodetele saavutatakse varasemaga võrreldes mitmeid kordi soodsam pääs Poola turule. Loodan, et Eesti ettevõtjad laienenud ekspordivõimalusi aktiivselt kasutavad. Läbirääkimised liberaalsema rezhiimi saavutamiseks Eesti põllumajandustoodete ekspordile jätkuvad ka teiste Kesk-Euroopa riikidega.

Lõpetuseks soovin tänada lugupeetud Riigikogu ja eriti väliskomisjoni hea koostöö eest ning kutsuda Teid üles jätkama tõhusat ühistööd meie ühiselt püstitatud eesmärkide saavutamiseks.



Tänan teid tähelepanu eest!

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.