Sa oled siin

Aastatel 1996 kuni 1999 olid Tallinna Keskvangla ja Jõgeva arestimaja kinnipidamistingimused ebapiisavad

8. November 2005 - 13:18

8. novembril 2005 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse kohtuasjas Alver vs. Eesti (kaebus nr 64812/01), milles leidis, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artiklit 3 (piinamise ja ebainimlikult või alandavalt kohtlemise keelamine) on rikutud.

Kaebaja vahistati 22. mail 1996 aastal ning tema eelvangistus kestis 3 aastat ja 7 kuud. Peamiselt (38 kuud) viibis kaebaja Tallinna Keskvanglas, sealhulgas mitmel korral (kokku umbes 10 kuud) ka Keskvangla haiglas. Kaebaja väitis, et keskvangla kambrid olid ülerahvastatud ning ebapiisavate sanitaartingimustega, puudusid valgustus ja värske õhk. Lisaks viibis kaebaja lühikeste perioodide kaupa kokku umbes 5 kuud ka Jõgeva arestimajas, mille olustik oli kaebaja väitel sarnane Tallinna Keskvanglaga, lisaks oli toitlustus ebapiisav. Ka pidi kaebaja kolm päeva jagama kambrit isikuga, kes põdes lahtist tuberkuloosi. Kaebaja leidis, et selline kinnipidamine kujutab endast kohtlemisviisi, mis on vastuolus konventsiooni artikliga 3.

Valitsus leidis, et mainitud kinnipidamisasutuste tingimusi ei saa käsitada kui ebainimlikku ja alandavat kohtlemist. Kuigi olud olid majanduslikult problemaatilised, ei olnud eesmärgiks kaebajale füüsiliste ega vaimsete kannatuste põhjustamine. Mainitud ajavahemikus toimus vanglate reformimine, mille kestuse ajal remonditi ka Tallinna Keskvanglat. Kaebajale oli igal ajal tagatud seaduses sel ajal ette nähtud suurusega ruum (2 m²), kambri aknad käisid lahti ning toitlustus oli piisav. Kuna kaebajal olid maksaprobleemid juba enne kinnipidamist ning vanglas hoiti tuberkuloosihaigeid teistest eraldi, puudus põhjuslik seos tema kinnipidamise ja tervisliku seisundi vahel. Lisaks oli kaebajal ligipääs professionaalsele arstiabile ning ta paranes arstide abiga edukalt.

EIK tunnistas kaebuse vastuvõetavaks ning märkis, et artikkel 3 rõhutab üht demokraatliku ühiskonna kõige põhilisemat väärtust. Viidates muuhulgas otsusele asjas Kudła v. Poland (suurkoja 20. oktoobri 2010 otsus, punktid 92-94) selgitas EIK, et rikkumise olemasolu tuvastamiseks tuleb hinnata kohtuasja asjaolusid, kõnealuse kohtlemise kestust ning selle füüsilist ja vaimset mõju isikule. Isikule tekkinud kannatused ja alandus peavad ületama selle kannatuste ja alanduse astme, mis seondub seadusliku kohtlemise või karistusega. Kõnealust artiklit ei saa tõlgendada kui kohustust vabastada kinnipeetav tervislikel põhjustel või kohustust paigutada ta tsiviilhaiglasse. Arvestades valitsuse võimetust anda mõningate asjaolude kohta täpsemat informatsiooni, leidis EIK, et kaebaja kinnipidamine ülerahvastatud ruumides oli väljaspool kahtlust. Lisaks, erinevalt kohtuasjast Valašinas vs. Leedu (EIKi 24. juuli 2001 otsus, punkt 107) ei kompenseeritud kinnipeetavatele ruumipuudust liikumisvõimalusega magamisruumidest väljaspool. Koosmõjus ajavahemikuga, mille vältel kinnipeetavat halbades tingimustes hoiti, tuli seda arvestada kui tõsist faktorit alandamise tuvastamisel artikli 3 mõttes. EIK võttis Keskvangla ja Jõgeva arestimaja tingimuste hindamisel arvesse ka CPT (piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee) 1997. aasta aruannet. EIK märkis veel, et kaebaja tuberkuloos diagnoositi rohkem kui 2 aastat pärast vahi alla võtmist ning seetõttu oli väga tõenäoline, et ta nakatus kinnipidamise vältel. Kuigi see iseenesest ei tähenda artikli 3 rikkumist, siis antud juhul oli see üheks kaebaja kinnipidamistingimusi iseloomustavaks tunnuseks. EIK leidis, et valitsuse väide kannatanu häbistamise või alandamise soovi puudumise kohta ei välista artikli 3 rikkumist.

EIK jõudis järeldusele, et kaebaja kinnipidamise asjaolud, eelkõige kambrite ülerahvastatus, ebapiisav valgustus ja ventilatsioon, üldine kehv olukord, halvad sanitaartingimused ja kambrite renoveerimise pooleliolek, koosmõjus kaebaja terviseseisundi ja sellistes tingimustes kinnipidamise kestusega, olid piisavad põhjustamaks kannatusi ja raskusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasneva vältimatu raskusastme ning tuvastas artikli 3 rikkumise.

Kohus mõistis kaebajale 3000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Veel uudiseid samal teemal

17.06.2021|Välisministeerium

Inimõiguste kohtu suurkoda selgitas esmakordselt põhimõtteid, mida tuleb isiku õiguste kaitseks järgida koduvägivalla juhtumite korral

15.6.2021 avaldas EIK 17-liikmeline suurkoda otsuse kohtuasjas Kurt vs.

01.06.2021|Välisministeerium

Inimõiguste kohus selgitas sideandmete massjälgimisele signaalluure kontekstis kohalduvaid kriteeriume ja tagatisi

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 17-liikmeline suurkoda tegi 25.05.2021 otsuse kohtuasjas Centrum för rättvisa (CFR) vs. Rootsi (35252/08), mis puudutas sideandmete massjälgimist signaalluure kontekstis.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.