Sa oled siin

9.07.2014 kuulas Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda ära osapooled kohtuasjas Delfi vs Eesti

9. Juuli 2014 - 12:45

9.07.2014 kohtuistungil Strasbourgis kuulas Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda ära osapooled kohtuasjas Delfi vs Eesti (kaebus nr 64569/09). 17-liikmeline suurkoda vaatas uuesti läbi kaebuse, milles Euroopa Inimõiguste Kohtu seitsmeliikmeline koda oli teinud ühehäälse otsuse 10. oktoobril 2013.

2013. aasta otsuses asus Euroopa Inimõiguste Kohus seisukohale, et Eesti riik ei ole rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 10 (sõnavabadus) sellega, et leidis, et AS Delfi peab vastutama oma internetiportaalis avaldatud au teotavate kommentaaride eest. Nimelt oli Riigikohus 10. juuni 2009 otsuses (tsiviilasi 3-2-1-43-09) leidnud, et AS Delfi vastutab võlaõigusseaduse alusel au teotavate kommentaaride eest solidaarselt nende postitajatega, sest ta on loonud kommenteerimisvõimaluse ja kutsub oma internetilehel ise inimesi üles aktiivselt kommenteerima.

Eesti riik väljendas istungil seisukohta, et Euroopa Inimõiguste Kohtu 10. oktoobri 2013 otsus oli põhjalik, põhjendatud ja õiglane. Esiteks rõhutas Eesti riik, et tegemist ei ole kõikide internetiportaalide suhtes tehtava pretsedendiga, nagu väidab Delfi. Tuleb vahet teha informatsiooniühiskonna teenustel, mille suhtes kehtivad infoühiskonnateenuse seaduses ette nähtud vastutuse piirangud, ning muudel teenustel, mille suhtes kohaldatakse tsiviilõigust. Juhul, kui teenusepakkuja ei ole pelgalt neutraalne ja passiivne, vaid aktiivne, nagu Delfi käesolevas asjas, vastutuse piirangud ei kohaldu ning ajakirjandusväljaanne vastutab üldalustel kolmandate isikute isikuõiguste rikkumise eest. Nimetatud kohtuasi ei puuduta seega sotsiaalvõrgustikke ega blogisid või mis tahes muid platvorme, mille tegevusele võib sõltuvalt asjaoludest kohalduda ka vastutust piirav eriregulatsioon.

Riigil ei ole alust kirjutada uudisteportaalidele ette, milliseid meetmeid viimased peavad võtma, et tagada erinevate õiguste – st nii sõnavabaduse kui ka eraelu kaitse. Kohaldatavate meetmete otsustamine on iga portaali otsustada, ent kui meetmed jäetakse üldse võtmata või ei võeta piisavaid meetmeid, peab  arvestama kaasneva vastutusega. Nii Eesti kohtud kui Euroopa Inimõiguste Kohtu seitsmeliikmeline koda leidsid, et kahjustatud isikule interneti 24/7 monitoorimise kohustuse panemine oleks ebaproportsionaalne. Seega pidi uudisteportaal, kes oli suurema majandusliku kasu huvides loonud kommenteerimissüsteemi, mis ei nõudnud kasutajate identifitseerimist ning tegi seega sisuliselt võimatuks tegelike kommentaatorite tuvastamise, võtma muid meetmeid isikuõiguste kaitseks. Sõltumata sellest, millises vormis ajakirjandust tehakse, kaasneb sõnavabadusega igal juhul sellega samaväärne põhiseadusest tulenev kohustus austada teiste isikute õigusi. Au teotavad ja solvavad kommentaarid on ühtviisi keelatud nii trükiajakirjanduses kui internetis. Samas ei ole kohtuasja raames räägitud ei kommentaariumide sulgemisest ega anonüümsete kommentaaride keelamisest.

Eesti riik palus Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkojal nõustuda riigisiseste kohtute ja koja otsusega.

Kohtuotsuse kuulutamise aeg antakse pooltele teada hiljem.

10. oktoobri 2013 otsus eesti keeles (PDF).


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND
637 7618
5695 2252
press@mfa.ee
www.vm.ee

Veel uudiseid samal teemal

20.02.2020|Välisministeerium

Vabariigi Valitsuse 20.2.2020 istungil anti ülevaade 2019. aastal Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti riigi vastu esitatud kaebuste ja Eesti suhtes tehtud otsuste kohta

2019. aastal lahendas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 142 Eesti vastu esitatud kaebust. Valdava osa kaebustest tunnistas vastuvõetamatuks ainuisikuliselt asju lahendav kohtunik. Neid kaebusi riigile ei edastata. Pärast valitsuse seisukohtade saamist tegi EIK seitse avaldamisele kuuluvat otsust, mis hõlmavad 18 kaebust.

06.02.2020|Välisministeerium

Inimõiguste kohus kinnitas riigi ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped ja lõpetas kaebuste menetlemise

Kohtuasjas Sagadi ja veel seitse kaebajat vs. Eesti (51278/17 jt) kinnitas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma 16.1.2020 otsusega, mis avaldati 6.2.2020, valitsuse ja kaebajate vahel sõlmitud sõbralikud kokkulepped.

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.