Sa oled siin

ÜRO globaalne ränderaamistik - KKK

  1. Mis on globaalne ÜRO ränderaamistik (Global Compact for Safe, Orderly and Regular Migration)?
  2. Mis on ränne?
  3. Kuidas erineb pagulasraamistik ränderaamistikust ja kus on nad sarnased?
  4. Lükkame ümber levinumad ÜRO ränderaamistiku kohta käivad müüdid – kinnitame, et:
  5. Õiguskantsleri hinnang ÜRO ränderaamistikule
  6. Kui see pole juriidiliselt siduv, mis tähtsus üldse on sellisel „raamistikul“?
  7. Kuidas toimus Eestis töö raamistikuga?
  8. Mida tehakse Marrakechis toimuval ÜRO konverentsil?
  9. Millisest keelest tuleb raamistiku tõlgendamisel lähtuda (nt venekeelne erineb ingliskeelsest)?

Tutvu raamleppe täispika tekstiga:

Eestikeelse tõlkega tutvumisel tuleks lähtuda inglisekeelsest originaaldokumendist. Ka kõikide ÜRO ametlike keelte puhul, olgugi et need on võrdses staatuses, lähtutakse küsimuste tekkimisel versioonist selles keeles, milles toimusid läbirääkimised ja milles koostati lõpptekst. Eestikeelne tõlge lähtub raamistiku iseloomust ja senisest tõlkepraktikast.

 

1. Mis on ÜRO globaalne ränderaamistik (Global Compact for Safe, Orderly and Regular Migration)?

Tegemist on poliitilise avaldusega, mis väljendab riikide head soovi ja vaba tahet leppida kokku rännet puudutavates üldistes põhimõtetes.

Ränderaamistik tõstab esile paljud Eesti rändepoliitikale olulised teemad, näiteks:

  • rände algpõhjused – tuleb ühiselt välja selgitada ja tegeleda põhjustega, miks inimesed koduriikidest ära liiguvad ning abistada haavatavaid riike, et inimestel ei oleks põhjust koduriikidest lahkuda;
  • inimõiguste tagamine – inimõigusi peab austama sõltumata sellest, kas tegu on Soomes töötava eestlasega või ebaseadusliku immigrandiga Põhja-Aafrikas;
  • ebaseadusliku rände vähendamine – peab tõhustama koostööd riikidega, kust on rohkesti ebaseaduslikku väljarännet, et nad aitaksid seda vähendada ning võtaksid tagasi näiteks Eestis ebaseaduslikult viibivad inimesed. Eesti on sellel eesmärgil panustanud Euroopa Liidu Aafrika usaldusrahastu ja teiste arengu- ja humanitaarabi projektide kaudu Aafrika arengusse ligikaudu 4,7 miljonit eurot;
  • inimkaubanduse ja smugeldamise ennetamine ning takistamine;
  • seaduslike rändevõimaluste avardamine oskustööjõu liikuvuse hõlbustamiseks – näiteks IT-spetsialistide leidmiseks;
  • andmevahetus – riikidel peab olema pädev info selle kohta, kust ja miks inimesed liiguvad;
  • piirihaldus ja -kaitse – näiteks EL-is on ka Eesti eesmärk ühtsed piiristandardid, sest tõhusa rändehalduse võti on see, et meie piirid peavad ning meil on kontroll selle üle, kes riiki siseneb ja sealt väljub.

Detailsemalt on dokumenti võimalik eesti keeles lugeda siit (517.79 KB, PDF)ja originaalis inglise keeles siit (PDF). Eestikeelse tõlkega tutvumisel tuleks lähtuda inglisekeelsest originaaldokumendist. Tõlge lähtub raamistiku iseloomust ja senisest tõlkepraktikast.

Eestile on oluline, et maailmas kehtiks ühtemoodi arusaam rändest, sest kontrollimatu ränne ja sellega kaasnev inimkaubandus on kõige kiiremini kasvav rahvusvaheline probleem. Seda ei suuda üksinda lahendada ükski riik – ei need riigid, kust inimesed lahkuvad ega need riigid, kuhu inimesed suunduvad.

Lisaks peegeldavad ÜRO rände üldpõhimõtted Eestile olulisi väärtusi, mis on kirjas ka meie põhiseaduses: inimõigused, väljendusvabadus, võrdsus seaduse ees.

Sundrändele ehk pagulastele antud dokument ei keskendu.

2. Mis on ränne?

Ränne hõlmab inimeste riikidevahelist liikumist nii perekondlikel põhjustel, paremate töövõimaluste otsingul, õppimiseks kui ka näiteks sõja eest põgenemiseks (viimasele küll antud ÜRO rändepõhimõtted ei keskendu). Valdav enamik inimesi rändabki maailmas seaduslikult just perekondlikel põhjustel, töötamiseks või õppimiseks.

Eestimaalased puutuvad praegu kõige sagedamini kokku seadusliku rändega, näiteks kui eestlane läheb Soome õppima, ukrainlane tuleb Eestisse tööle, abiellutakse sakslasega, kolitakse Saksamaale jne.

ÜRO mõisted rändest: http://www.unesco.org/new/en/social-and-human-sciences/themes/internatio...

3. Kuidas erineb pagulasraamistik ränderaamistikust ja kus on nad sarnased?

Globaalne pagulasraamistik ja globaalne ränderaamistik tegelevad erinevate küsimustega. Need ei dubleeri teineteist, kuid on omavahel kooskõlas.

Ränderaamistik keskendub nii seaduslikule liikumisele nagu töö- või õpiränne. Samuti ka  ebaseadusliku rände vähendamisele ning sellest tulenevate probleemide lahendamisele, sealhulgas võitlus inimkaubandusega ja ebaseaduslike migrantide tagasisaatmine.

Pagulasraamistik aga keskendub inimestele, kes vajavad kaitset ehk põgenevad olukordadest (nt sõjad, konfliktid), kus neid ähvardab surm, piinamine, vägistamine või muu inimkannatus. Sellised inimesed vajavad meie kõigi kaitset. Rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi ehk põgenikke ei tohiks seostada ebaseadusliku rändega ja muudel põhjustel rändajatega (nt majandusmigrantidega).

Kumbki raamistik ei ole õiguslikult siduv.

4. Lükkame ümber levinumad ÜRO ränderaamistiku kohta käivad müüdid – kinnitame, et: 

  • See pole leping, mida allkirjastatakse, vaid poliitiline avaldus, milles osalevad riigid väljendavad koostöötahet. Seetõttu ei toimu ka 11. detsembril 2018 Marrakechis ränderaamistiku allkirjastamist, vaid poliitilise toetuse avaldamine. Sellele järgnevalt toetavad riigid selle heakskiitmist ÜRO peaassambleel New Yorgis 2018 aasta detsembris.
  • See ei kirjuta riikidele ette, et ränne on inimõigus. Inimõigustega on ränderaamistikul kokkupuudet nii palju, et see rõhutab kõikide inimeste inimõiguste austamist – olgu see Eesti tööline Soomes või Läti tudeng Prantsusmaal. Seda, et riigid peavad kõikide inimeste kohtlemisel austama inimõigusi, on Eesti riik alates loomisest pidanud iseenesest mõistetavaks ning see on ka meie põhiseaduses kirjas.
  • See ei soodusta ebaseaduslikku rännet, vaid vastupidiselt toetab ühist võitlust ebaseadusliku rändega tihendades riikide koostööd ja vähendades ebaseadusliku rände algpõhjusi nagu näiteks töökohtade puudus, nälg, haridusvõimaluste vähesus jne.
  • See ei piira väljendusvabadust. Dokumendi punkt 17 rõhutab vajadust hoida ära diskrimineerimist ja rassismi vastavalt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklile 7. Sellest põhimõttest on Eesti alati lähtunud ning see on ka kirjas Eesti põhiseaduse paragrahvis 12: „Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.  Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.“
  • See ei keskendu pagulastele ega otsusta Eesti rändepoliitika üle. Dokument ei muuda senist Eesti varjupaigapoliitikat ega sea kohustusi pagulaste vastuvõtuks. Eesti kindel põhimõte rändeküsimustes on, et me otsustame ise, kui palju sisserändajaid ja keda me riiki lubame, samuti seda, kuidas oma piire kaitseme. Dokumendis on selgelt kirjas (punkt 15c), et rändepoliitika jääb iga riigi enda pädevusse.
  • See ei too kaasa kulusid. Küll on kõigil riikidel võimalik jätkuvalt vabatahtlikult toetada ÜRO ja tema agentuuride tegevust.

5. Õiguskantsleri hinnang ÜRO ränderaamistikule

Oma hinnangu ÜRO globaalsele ränderaamistikule on andnud õiguskantsler Ülle Madise. Hinnanguga saab tutvuda siin.

6. Kui see pole juriidiliselt siduv, mis tähtsus üldse on sellisel „raamistikul“?

Rändega seonduvate probleemide lahendamine üleilmselt ja üheskoos on oluline nii Eestile, meie liitlastele Euroopas kui ka riikidele, kust inimesed lahkuvad. ÜRO rände üldpõhimõtted peegeldavad meile oluliste riikide koostöösoovi, üleilmsete kokkulepete austamist, ühiseid väärtusi ning seda, et meid võib usaldada.

7. Kuidas toimus Eestis töö raamistikuga?

  • 19. september 2016 – ÜRO peaassamblee New Yorgis kiidab ühehäälselt heaks ülemaailmse ränderaamistiku väljatöötamise.
  • 29. september 2017 – siseministeeriumi ja välisministeeriumi esindajad tutvustavad raamistikku sotsiaalpartneritele, sealhulgas Eesti Pagulasabile, Inimõiguste Keskusele, Eesti Punasele Ristile ja Inimõiguste Instituudile.
  • veebruar 2018 – välis- ja siseministeerium koostavad Eesti seisukohad ning kooskõlastavad need justiitsministeeriumi ja teiste valitsusasutustega, kes kuuluvad pagulaspoliitika koordinatsioonikogusse (sh sotsiaal-, kultuuri-, haridus- ja teadusministeerium).
  • 13. märts 2018 - välisminister tutvustab seisukohti riigikogu väliskomisjonile. Protokoll.
  • 22. märts 2018 - välisministeerium esitab Eesti seisukohtade eelnõu valitsusele. Valitsus kiidab heaks välisministri esitatud ÜRO ülemaailmse ränderaamistiku seisukohad.
  • 6. aprill 2018 – välis- ja siseministeeriumi esindajad tutvustavad raamistikku sotsiaalpartneritele, sealhulgas Eesti Pagulasabile, Inimõiguste Keskusele, Eesti Punasele Ristile ja Inimõiguste Instituudile.
  • 12. november 2018 – välisminister Sven Mikser arutab väliskomisjoni kutsel taas riigikogu liikmetega raamistikku ja Eesti seisukohti.

8. Mida tehakse Marrakechis toimuval ÜRO konverentsil?

Riigid toetavad raamistiku vastuvõtmist nii nagu tavapäraselt ÜROs deklaratsioone ja resolutsioone vastu võetakse, st riigid annavad sellele poliitilise heakskiidu. Ränderaamistik ei ole leping rahvusvahelise õiguse mõttes, seega sellele ei kirjutata alla. Nii ei toimu ka Marrakechis ränderaamistiku allkirjastamist, vaid toimub poliitilise toetuse avaldamine.

9. Millisest keelest tuleb raamistiku tõlgendamisel lähtuda (nt venekeelne erineb ingliskeelsest)?

Kui ÜRO dokumentide tõlgetes tekib küsitavusi, tuleb lähtuda originaaldokumendist. Kuna ränderaamistiku läbirääkimised toimusid inglise keeles ja originaaldokument koostati inglise keeles, on mõistlik lähtuda ingliskeelsest dokumendist.

Viimati uuendatud: 27. November 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.