Sa oled siin

ÜRO globaalne pagulasraamistik - KKK

  1. Mis on ÜRO globaalne pagulasraamistik?
  2. Mida globaalne pagulasraamistik taotleb ja miks on seda vaja?
  3. Kuidas erineb pagulasraamistik ränderaamistikust ja kus on nad sarnased?
  4. Mida tähendab globaalse pagulasraamistiku toetamine Eesti jaoks?
  5. Raamistikus on punkt, mis kutsub veel ühinemata riike liituma mittekodanike (statelessness) staatuse kaotamise konventsioonidega. Eesti pole sellega ühinenud, kas nüüd peab?
  6. Eesti on koos enamuse riikidega selle dokumendi 13. novembril ÜRO-s 3. komitees meie esindaja poolt heaks kiitnud nagu ka kõik teised Euroopa riigid. Kas valitsus oleks pidanud arutama seda istungil veel pärast märtsikuud?
  7. Kas tõesti kaaluvad mitmed Euroopa Liidu riigid sellele vastu olemist?
  8. Kui Eesti nõustub pagulasraamistikuga, siis kui palju pagulasi me vastu peame võtma?
  9. Kas me anname ära oma otsustusõiguse?
  10. Kas see sunnib Eestit piire avama?

Tutvu raamleppe täispika tekstiga:

Eestikeelse tõlkega tutvumisel tuleks lähtuda inglisekeelsest originaaldokumendist. Ka kõikide ÜRO ametlike keelte puhul, olgugi et need on võrdses staatuses, lähtutakse küsimuste tekkimisel versioonist selles keeles, milles toimusid läbirääkimised ja milles koostati lõpptekst. Eestikeelne tõlge lähtub raamistiku iseloomust ja senisest tõlkepraktikast.

 

1. Mis on ÜRO globaalne pagulasraamistik?

See on koostööraamistik, milles riigid väljendavad head soovi ja vaba tahet koos otsida lahendusi põgenikekriisidele ehk kriisidele, mille keskmes on surma ja piinamise eest põgenevad inimesed. Nagu ka ÜRO globaalne ränderaamistik, ei ole see õiguslikult siduv dokument ega too kaasa uusi kohustusi.

2. Mida globaalne pagulasraamistik taotleb ja miks on seda vaja?

Vajadus globaalse pagulasraamistiku järele on tulenenud soovist ühiselt vastata ja otsida lahendusi sõja ja tagakiusamise ehk sisuliselt surma ja piinamise eest põgenevate inimeste liikumisega seotud väljakutsetele. Kriisikoldeid tuleb üha juurde, paljud kriisid, sealhulgas Süüria, on kestnud juba aastaid.

Oluline on võtta arvesse, et enamik pagulasi maailmas paikneb oma lähtekoha naaberriikides. Näiteks Türgis ja Liibanonis asuvates laagrites elab miljoneid Süüria sõjapõgenikke. Ühelt poolt on globaalse pagulasraamistiku eesmärk toetada suuri pagulaskogukondi vastuvõtvate riikide  pingutusi  ning  parandada sinna põgenenud inimeste iseseisvat võimet endaga toime tulla. Samas paneb raamistik just nendele vastuvõtvatele riikidele suurema vastutuse põgenikega tegelemisel, mis omakorda lihtsustab doonoritel selgitada oma tegevust kodus.

Raamistik pöörab tähelepanu ka kõige haavatavamate isikute ja gruppide, sealhulgas naiste ja laste, kaitsele.

Meie jaoks on samuti oluline tegeleda konfliktide ennetamisega ehk põhjustega, miks inimesed üldse on sunnitud ellujäämiseks oma kodusid hülgama. Võrdväärselt tähtis on suunata pingutused konfliktide lõpetamisele. Me tahame, et inimestel oleks võimalik oma koduriiki turvaliselt ja väärikalt tagasi pöörduda.

3. Kuidas erineb pagulasraamistik ränderaamistikust ja kus on nad sarnased?

Globaalne pagulasraamistik ja globaalne ränderaamistik tegelevad erinevate küsimustega. Need ei dubleeri teineteist, kuid on omavahel kooskõlas.

Ränderaamistik keskendub nii seaduslikule liikumisele nagu töö- või õpiränne. Samuti ka  ebaseadusliku rände vähendamisele ning sellest tulenevate probleemide lahendamisele, sealhulgas võitlus inimkaubandusega ja ebaseaduslike migrantide tagasisaatmine.

Pagulasraamistik aga keskendub inimestele, kes vajavad kaitset ehk põgenevad olukordadest (nt sõjad, konfliktid), kus neid ähvardab surm, piinamine, vägistamine või muu inimkannatus. Sellised inimesed vajavad meie kõigi kaitset. Rahvusvahelist kaitset vajavaid inimesi ehk põgenikke ei tohiks seostada ebaseadusliku rändega ja muudel põhjustel rändajatega (nt majandusmigrantidega).

Kumbki raamistik ei ole õiguslikult siduv. Küll on erinev see, et pagulasi puudutavate küsimuste reguleerimiseks on olemas selged ja ühtsed rahvusvahelised reeglid, millega Eesti on ammu liitunud ja millest pagulasraamistik ka lähtub (1951. aasta pagulasseisundi konventsioon ning 1967. aasta protokoll).

Pagulasraamistik aitab kaasa koostööle ÜRO agentuuride ja liikmesriikide vahel: kuidas tulla toime kriisidest põhjustatud suurte põgenike arvuga ja kuidas panna vastutus riikidele, kust inimesed on sunnitud põgenema.

4. Mida tähendab globaalse pagulasraamistiku toetamine Eesti jaoks?

ÜRO globaalne pagulasraamistik sisaldab põhimõtteid, millest Eesti on alati lähtunud. Eesti peab oluliseks toetada kodust põgenema sunnitud inimeste turvalist ja väärikat tagasipöördumist nende koduriikidesse. Samuti peame oluliseks tagada inimväärsed elamistingimused ja inimõigused põgenikele väljaspool Euroopat asuvates riikides ning aidata neid inimesi, kes on olnud sunnitud hülgama oma kodud ja lähedased, sest nende elu on ohus.

Eesti on alati kohelnud surma ja tagakiusamise eest põgenevaid inimesi kõigist inimõiguste austamise ja muudest rahvusvahelise õiguse põhimõtetest lähtuvalt. Raamistik kinnitab üle neid põhimõtteid. Samuti on need põhimõtted kooskõlas ka EL varjupaigaõigusega, mida me liikmesriigina juba rakendame. Ka eestlased on ajaloo jooksul olude sunnil põgenenud välisriikidesse ning saanud seal inimväärset kohtlemist ja tuge. Soovime samasugust suhtumist ka teistele oma peresid ja kodusid hülgama sunnitud inimestele.

Riikide panused pagulasraamistiku tegevustesse on vabatahtlikud. Riigid saavad panustada näiteks humanitaarabi ja arengukoostöö raames, milles Eesti juba aastaid osaleb. Näiteks oleme eraldanud vahendeid Süüria pagulaste olukorra leevendamiseks Jordaanias, Liibanonis ja Türgis ja panustanud rahvusvahelistesse fondidesse (Süüria pagulasfond Madad, EL-Türgi pagulasrahastu, ELi Aafrika usaldusrahastu). Kellelgi ei ole kohustus panustada viisil, mida nad peavad vastuvõetamatuks.

Samas rõhutatakse tekstis ka läbivalt, et riigid tegutsevad oma riiklikest poliitikatest lähtuvalt ning oma võimekuste piires. Dokument ei riiva mingil viisil Eesti kindlat põhimõtet, et me ise otsustame, kui palju sisserändajaid ja keda me riiki lubame. Samuti otsustame ise, kuidas oma piire kaitseme.

5. Raamistikus on punkt, mis kutsub veel ühinemata riike liituma mittekodanike (statelessness) staatuse kaotamise konventsioonidega. Eesti pole sellega ühinenud, kas nüüd peab?

Eestil pole kunagi olnud plaanis nende konventsioonidega ühineda ning raamistik ei kohusta meid selleks. Riikide panused pagulasraamistiku tegevustesse on vabatahtlikud. Kellelgi ei ole kohustus panustada viisil, mida nad peavad vastuvõetamatuks.

6. Eesti on koos enamuse riikidega selle dokumendi 13. novembril 3. komitees ÜRO-s meie esindaja poolt heaks kiitnud nagu ka kõik teised Euroopa riigid. Kas valitsus oleks pidanud arutama seda istungil veel pärast märtsikuud?

22. märtsil 2018 kiitis Vabariigi Valitsus heaks välisministri esitatud seisukohad  ÜRO globaalse  pagulasraamistiku kohta. Kuna tegemist on poliitilise deklaratsiooniga, mis arvestab varem Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud Eesti seisukohtadega, ei olnud vajadust lõppdokumenti Vabariigi Valitsusele uuesti heakskiitmiseks esitada. See oleks olnud vajalik, kui pagulasraamistiku toetamine oleks eeldanud varasemate Vabariigi Valitsuse seisukohtade muutmist.

Valitsuse seisukohad on leitavad:

7. Kas tõesti kaaluvad mitmed Euroopa Liidu riigid sellele vastu olemist?

Pagulasraamistikku toetavad kõik Euroopa Liidu riigid peale Ungari, kes küll läbirääkimistel ja selle järel toetas raamistikku, kuid viimasel hetkel on otsustanud ennast toetajate hulgast taandada. ELi riikidest ei väljendanud hääletusel oma seisukohta Poola. Pagulasraamistik aitab teha paremat ülemaailmset koostööd pagulaskriiside mõjude vähendamisel ning toetab ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tegevust pagulaste abistamisel.

Pagulasraamistiku sisu läbirääkimised toimusid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) veetud konsultatsioonidel, kus olid juures kõik ÜRO liikmesriigid ja teised osapooled. Need lõppesid selle aasta juulis. Seejärel rääkisid liikmesriigid oktoobris Genfis läbi iga-aastast resolutsiooni, mis käsitleb kõiki põgenikega seonduvaid küsimusi. Selle resolutsiooniga kinnitati pagulaste raamistik, nii nagu see on esitatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku raportis.

8. Kui Eesti nõustub pagulasraamistikuga, siis kui palju pagulasi me vastu peame võtma?

Eesti ei pea pagulasraamistikuga nõustumise tulemusena pagulasi vastu võtma. Sellega nõustumine ei too ühelegi riigile kohustust isikuid ümber asustada või paigutada. Pigem on raamistikus hulgaliselt neid põhimõtteid, mida me juba nagunii alates 1997. aastast (mil Eestis võeti pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga) ja EL-iga liitumisest rakendame. 

9. Kas me anname ära oma otsustusõiguse?

Ei. Eestile jääb õigus suveräänselt ka edaspidi otsustada oma rände- ja varjupaigapoliitika üle nagu ka kõikidel teistel riikidel. Iga maa saab aidata vastavalt oma võimalustele ja põhimõtetest lähtuvalt. Probleemi lahendamisesse saab panustada eri viisidel näiteks tehnilise või materiaalse abiga jne.

10. Kas see sunnib Eestit piire avama?

Loomulikult mitte. Dokument ei riiva Eesti kindlat põhimõtet, et me ise otsustame, kui palju sisserändajaid ja keda me riiki lubame. Samuti otsustame ise, kuidas oma piire kaitseme.

Viimati uuendatud: 18. Detsember 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.