Sa oled siin

Ülevaade Euroopa Liidu arengukoostööst

Valdkonnad ja eesmärgid

Euroopa Liit (EL) on suurim arenguriikide toetaja maailmas, andes üle poole kogu ametlikust arenguabist. ELi arengukoostöö kujundamisel lähtutakse ÜRO tegevuskavas 2030 loetletud kestliku arengu eesmärkidest, mis kiideti heaks 2015. aasta sügisel toimunud ÜRO tippkohtumisel. Need seitseteist üleilmset eesmärki koos neid toetava 169 konkreetsema alaeesmärgiga on väga mitmekesised, mistõttu on ka ELi arengukoostöö ampluaa väga lai, ulatudes näiteks inimõiguste kaitsest, keskkonnaprobleemide lahendamisest ja toiduga kindlustatusest kuni majandusarengu toetamise, hariduse kvaliteedi ja digitaalsete oskuste parandamiseni välja.  

Peamiseks ELi arengukoostöö tegevuste aluseks on 2017. aastal vastu võetud uus Euroopa arengukonsensus „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“, mille eesmärk on koordineerida Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide arengukoostööpoliitikat. Arengukonsensus keskendub sarnaselt ÜRO tegevuskavale viiele erinevale ulatuslikule valdkonnale, milleks on inimesed, planeet, heaolu, rahu ja partnerlus. Lisaks on uues arengukonsensuses eraldi rõhutatud järgmisi arengukoostöö jaoks olulisi teemasid: noored; sooline võrdõiguslikkus; liikuvus ja ränne; säästev energia ja kliimamuutused; investeeringud ja kaubandus; hea valitsemistava, demokraatia, õigusriik ja inimõigused; uuenduslik koostöö arenenumate arengumaadega ning riiklike vahendite kasutamine. Lisaks lähtutakse ka Euroopa Liidu globaalstrateegiast (PDF) ning teistest rahvusvahelistest kokkulepetest.  

Tegijad ja rahastamine

Euroopa arengukoostööd kujundab ja viib ellu Euroopa Komisjoni Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (DEVCO), mis kasutab ELi arengupoliitika elluviimiseks mitmeid finantsinstrumente. Alates 2014. aastast on Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu volinikuks Neven Mimica. DEVCO peadirektoriks on alates 2016. aastast Stefano Manservisi.

EL rakendab erinevaid programme ja projekte üle kogu maailma vastavalt iga piirkonna või riigi vajadustele ja võimekusele. Projektide elluviimiseks saadakse raha nii ELi üldeelarvest kui ka liikmesriikide vabatahtlikest panustest. Lisaks kasutatakse üha enam mitmesuguseid segarahastamise võimalusi, tihendades seejuures koostööd ka erasektoriga. 

Üheks viimase aja uuenduslikumaks rahastamisvahendiks on 2017. aastal käivitunud Euroopa välisinvesteeringute kava, mille eesmärgiks on terviklikul moel ühendada segarahastamine, tehniline abi ning poliitiline dialoog, et lisaks kestliku arengu edendamisele aidata kaasa  investeerimiskliima ja ettevõtluskeskkonna parandamisele ning kaasata arengusse täiendavaid vahendeid erasektorist. Välisinvesteeringute kava kasutab seega erinevaid uue põlvkonna rahastamisvahendeid, nagu tagatised ja riskijagamisvahendid ning toetuste ja laenude kombineerimine. 

Välisinvesteeringute kava põhineb kolmel sambal:

I) Euroopa Kestliku Arengu Fond (EFSD), mille tagatise abil soodustatakse erainvesteeringute tegemist Aafrika ja ELi naabruse riikidesse, kuhu sageli riskantse keskkonna tõttu iseseisvalt investeerida ei söandata. Praegu suunatakse investeeringud peamiselt viide suurde valdkonda: kestlik energia ja ühenduvus; mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamine; kestlik põllumajandus, maaettevõtjad ja põllumajandustööstus; kestlikud linnad ning digitaalsus arengu heaks. 

II) Tehnilise abi kaudu toetab EL kohalikke ametiasutusi ning  mikro-, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid või kooperatiive paremate ja jätkusuutlikumate projektide väljatöötamisel.

III) EL süvendab struktureeritud dialoogi partnerriikide poliitikute ja erasektori ning teiste sidusrühmadega. 

 

Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku (aastatel 2014-2020) järgi on EL välistegevuse maht (sh arengukoostöö- ja humanitaarabi) 51,5 miljardit eurot. Lisaks rahastatakse Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide arengut praeguse eelarvevälise Euroopa Arengufondiga (EDF), mille maht perioodil 2014-2020 on 30,5 miljardit eurot. Uue mitmeaastase finantsraamistiku (aastateks 2021-2027) raames plaanitakse senist üsna kompleksset rahastamissüsteemi lihtsamaks ja selgemaks muuta. Täpsemad jaotused ja mahud selguvad läbirääkimiste käigus. 

Euroopa Liit on seadnud endale kollektiivseks eesmärgiks suurendada arengukoostöö vahendeid 0,7%-ni rahvamajanduse kogutoodangust (RKT). Liikmesriigid, kes on selle taseme juba saavutanud, on andnud lubaduse seda hoida või tõsta. Pärast 2002. aastat ühinenud riigid (sh Eesti) püüavad suurendada oma ametlikku arenguabi 0,33%-ni kogurahvatulust. 

 

Aktuaalset infot EL arengukoostöö tegemistest leiab ka sotsiaalmeediast: Facebook ja Twitter.
Viimati uuendatud: 1. Juuni 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.