Sa oled siin

ÜLDINFO

Viimati uuendatud: 09.03.2018

Asukoht: Loode-Euroopas asetsev Holland (ametliku nimega Madalmaade Kuningriik) on pindalalt võrreldav Eestiga, kuid asustuse tihedus on enam kui kümme korda suurem. Madalmaade Euroopa-osa koos ülemere-territooriumidega Kariibi meres moodustavad Madalmaade Kuningriigi. Lõunas kulgeb maismaapiir Belgia ja idas Saksamaaga. Põhjast ja läänest piirab riiki Põhjameri (rannajoone kogupikkus 451 km). Merepiir on Taani, Norra ja Suurbritanniaga. Riigi hollandikeelne nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) territooriumist jääb merepinnast madalamale. Üle poole territooriumist on kaitstud ulatusliku tammide ja kaitsevallide võrgustikuga. 

Pindala: 41 526 km²

Rahvastik: 16,7 miljonit elanikku (seisuga 01.01.2017)

Holland on üks Euroopa tihedamalt asustatud riike maailmas (keskmiselt 502 elanikku/km²). Rahvastiku tihedus on suurem lõunas ja väiksem põhjas, kus (Drenthe, Flevolandi, Groningeni ja Frieslandi) provintsides elab kokku 2,1 miljonit inimest. Ligemale 12% rahvastikust on võõramaist päritolu. Välismaalasi on üle 4% elanikkonnast. Eeldatav eluiga on meestel 77,5 ja naistel 81,9 aastat.

Haldusjaotus: Holland on administratiivselt jaotatud 12 provintsiks:

  • Drenthe (keskus Assen);
  • Flevoland (keskus Lelystad);
  • Friesland (Friisimaa, keskus Leeuwarden);
  • Gelderland (keskus Arnhem);
  • Groningen (keskus Groningen);
  • Limburg (keskus Maastricht);
  • Noord-Brabant (keskus´s-Hertogenbosch (Den Bosch), suurim linn Eindhoven);
  • Noord-Holland (keskus Haarlem, suurim linn Amsterdam);
  • Overijssel (Zwolle);
  • Zeeland (keskus Middelburg);
  • Zuid-Holland (keskus Haag, suurim linn Rotterdam);
  • Utrecht (keskus Utrecht).

Provintsid on jaotatud kohaliku omavalitsuse üksusteks (gemeente), mida on kokku 380. Lisaks on riigi territoorium jaotatud 23-ks veepiirkonnaks, mida haldavad kohalikud veeametid.

Kariibi meres asuvad ülemereterritooriumid on Aruba, Curacao ja Sint Maarten autonoomsete territooriumide maa ehk (land)  staatuses ning Bonaire, Sint Eustatius ja Saba kohaliku omavalitsuse eriüksuste (bijzondere gemeente) staatuses.

Riigikord: konstitutsiooniline monarhia/parlamentaarne demokraatia.

Riigipea: kuningas Willem-Alexander, kes on troonil alates 30.04.2013.

Rahvuspüha: 27. aprill - kuningapäev (Koningsdag), mil tähistatakse kuninga sünnipäeva ning ühtlasi ka rahvuslikku ühtsust (saamhorigheid).

Riigikeeled: hollandi keel (Nederlands), mida kõneleb enamus elanikest. Ametliku keele staatuses on friisi keel (Fryslân), mida räägitakse Friisimaal. Lisaks tunnustatakse Madalmaades ka alamsaksi (Nedersaksisch) ning limburgi (Limburgish) dialekte kui piirkondlikke keeli, mis on kasutusel vastavalt Twente regioonis ja Limburgi provintsi kaguosas.

Ligi 70% rahvastikust räägib heal tasemel inglise keelt, 55-59% saksa keelt ning 19% prantsuse keelt. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt.

Riigilipp: trikoloor - punane, valge ja sinine – võrdsete vertikaalsete triipudena. Tegemist on ühega vanimatest trikolooridest, mis on kasutusel alates 1572. aastast. Alates 1937 on lipp ametlikult kasutusel Madalmaade Kuningriigi riigilipuna.

Religioon: ajalooliselt on Madalmaades praktiseeritud erinevaid religioone. Tänapäeval on ligi 30% katoliiklasi ja ligi 20% protestante, 6% elanikkonnast on islami usku.

Raha: euro (käibel alates 1.01.2002, varasem rahaühik Hollandi kulden).

Pealinn: Amsterdam (elanikke 820 000, sh on esindatud 178 rahvust). Elanike arv koos pealinnaregiooni kuuluvate linnade ja asulatega on ligi 2,2 miljonit.

Valitsuse asukoht: Haag on riigi suuruselt kolmas linn Amsterdami ja Rotterdami järel. Olemata küll riigi ametlik pealinn, on Haag residentsiks riigi valitsusasutustele, parlamendile ja kuningakojale. Haagis asub 70 rahvusvahelise organisatsiooni peakorterit, sealhulgas Rahvusvaheline Kohus (ICJ), Rahvusvaheline Vahekohus (PCA), Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC), EUROPOL, EUROJUST, Keemiarelva keelustamise organisatsioon (OPCW) jt. Linnas elab ligi 30 000 välisriikide kodakondset, kellest rahvusvahelistes institutsioonides töötab umbes 20 000.

Valitsus: Valitsusjuht (peaminister) on liberaalide esindaja Mark Rutte, kes sai esmakordselt valitsusjuhiks 2010. aasta sügisel toimunud üldvalimistel ning on esimene liberaalist peaminister Madalmaades. Valitsuses on 13 ministrit ja 7 riigisekretäri. Valitsuskoalitsiooni moodustavad konservatiiv-liberaalid (Volkspartij voor Vrijheid en Democratie - VVD), sotsiaaliberaarlid (Democraten 66 - D-66), kristlikud demokraadid (Christen-Democratisch Appel - CDA) ja kristlik liit (Christen Unie - CU).

Ministrid:

  • peaminister: Mark Rutte (VVD)
  • asepeaminister, tervise-, heaolu- ja spordiminister: Hugo de Jonge (CDA)
  • asepeaminister, sise- ja kuningriigi asjade minister: Kaijsa Ollongren (D66)
  • asepeaminister, põllumajandusminister: Carola Schouten (CU)
  • välisminister: Stef Blok (VVD)
  • julgeoleku- ja justiitsminister: Ferdinand Grapperhaus
  • õiguskaitseminister: Sander Dekker (VVD)
  • haridus-, kultuuri- ja teadusminister: Ingrid van Engelshoven (D66)
  • üld- ja keskhariduse ning meediaminister: Arie Slob (CU)
  • rahandusminister: Wopke Hoekstra (CDA)
  • kaitseminister: Ank Bijleveld (CDA)
  • taristu- ja veemajandusminister: Cora van Nieuwenhuizen (VVD)
  • majandus- ja kliimapoliitika minister: Eric Wiebes (VVD)
  • sotsiaal- ja tööminister: Wouter Koolmees (D66)
  • väliskaubanduse ja arengukoostöö minister: Sigrid Kaag (D66)
  • tervishoiuminister: Bruno Bruins (VVD)
  • immigratsiooniminister: Mark Harbers (VVD)
  • rahanduse riigisekretär: Menno Snel (D66)
  • sise- ja kuningriigi asjade riigisekretär: Raymond Knops (CDA)
  • kaitseküsimuste riigisekretär: Barbara Visser (VVD)
  • taristu- ja veemajanduse riigisekretär: Stientje van Veldhoven (D66)
  • majanduse ja kliimapoliitika riigisekretär: Mona Keijzer (CDA)
  • sotsiaal- ja tööküsimuste riigisekretär: Tamara van Ark (VVD)
  • tervise-, heaolu- ja spordiküsimuste riigisekretär: Paul Blokhuis (CU)

Parlament: koosneb kahest kojast: 75 senaatoriga Senatist (Eerste Kamer) ja 150 liikmelisest alamkojast (Tweede Kamer). Senaator valitakse provintsinõukogude poolt. Alamkoda valitakse üldvalimistel iga nelja aasta tagant, viimased valimised toimusid 2017. a märtsis.

Parlamendis jaotuvad kohad järgmiselt:

  • konservatiiv-liberaalid (Volkspartij voor Vrijheid en Democratie - VVD) - 33
  • parempopulistik Vabaduspartei (Partij voor de Vrijheid - PPV) - 20
  • kristlikud demokraadid (Christen-Democratisch Appèl - CDA) - 19
  • sotsiaal-liberaalid (Democraten 66 - D-66) - 19
  • vasakpoolsed rohelised (Groen Links) - 14
  • sotsialistid (Socialistische Partij - SP) - 14
  • vasaktsentristlik Tööpartei (Partij van der Abeid - P.v.d.A.) - 9
  • Kristlik litt (Christen Unie - CU) - 5
  • loomaõigustepartei (PvdD) - 5
  • pensionäride tsentripartei (50 Plus) - 4
  • kristlik-konservatiivne partei (Staatkundig Gereformeerde Partij - SGP) - 3
  • Hollandi türklaste partei (DENK) - 3
  • Rahvuslikud konservatiivid (Forum voor Democratie - FvD) - 2
Viimati uuendatud: 9. Märts 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.