Sa oled siin

ÜLDINFO

Maa ja rahvas

Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Šveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa pindala on 550 000 km².

Prantsusmaal elas 13. oktoobri 2016. aasta 66,6 miljonit inimest (koos viie ülemeredepartemangu, s.h Mayotte’iga). Rahvaloenduse andmetel (Insee, 2011) oli 89,6% elanikkonnast sünnijärgsed Prantsuse kodanikud, 4,5% oli kodakondsuse omandanud ning 6% oli välismaalaseid.

Pealinnas Pariisis elas 2014. a andmetel 2,2 miljonit elanikku. Suuremad linnad on veel Marseille, Lyon, Strasbourg, Toulouse, Nantes, Montpellier, Bordeaux.

Keskmine eluiga on meestel 78,9 aastat ja naistel 85 aastat. Kõige rohkem prantslasi on vanusevahemikus 20-64 (01.01.2016 seisuga 36,5 mln). Mehed moodustasid rahvastikust 48,5% ja naised 51,5%.

Prantsusmaa on kõigi tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige. Pariisis asuvad OECD ja UNESCO peakorterid, Strasbourgis aga Euroopa Nõukogu.

Poliitiline süsteem

Prantsusmaa on presidentaalse kallakuga demokraatlik vabariik. Praegune Viies Vabariik põhineb 1958. aasta referendumil vastu võetud ja 1962. aastal täiendatud konstitutsioonil.

President

7. mail 2017. aastal valiti Prantsusmaa presidendiks Emmanuel Macron. President valitakse otsestel valimistel 5 aastaks. Järgmised presidendivalimised leiavad aset 2022. aasta aprilli lõpus ja mai alguses

President nimetab ametisse peaministri ja tema soovitusel valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja.

Poliitilised parteid

Prantsusmaa suuremad parteid vasakult tiivalt paremale:

  • Kommunistlik Partei (Parti communiste français, PCF
  • Rohelised (Europe écologie les verts, EELV
  • Radikaalne Vasakpartei (Parti radical de gauche, PRG
  • Allutamatu Prantsusmaa (La France insoumise, FI)
  • Sotsialistlik Partei (Parti socialiste, PS
  • Demokraatlik Liikumine (Mouvement démocrate, Modem)
  • La République En Marche! (En Marche!, REM)
  • Uus Keskpartei (Nouveau centre, NC)
  • Vabariiklased (Les Républicains, LR; varasem UMP, Union pour un Mouvement Populaire
  • Rahvusrinne (Front national, FN)

Édouard Philippe'i valitsus (15.05.2017) on moodustatud En Marche! (REM), Sotsialistliku Partei (PS), Radikaalse Vasakpartei (PRG), Demokraatliku Liikumise (Modem), Vabariiklaste (LR) ja väiksemate paremparteide (DVD) esindajatest ning sõltumatutest ministritest. Viimastel aastatel on tunduvalt populaarsemaks muutunud äärmusparteid.

Parlament

Prantsuse parlament koosneb kahest kojast: Rahvuskogust (Assemblée Nationale - http://www.assemblee-nationale.fr) ja Senatist (Sénat -http://www.senat.fr/).

Rahvuskogu 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2017. a juunis, mille tulemusel sai REM esimeses voorus ligi 32% häältest. 

Senati 348 senaatorit valitakse 6 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub pool koosseisust. Viimati toimusid vastavad valimised 2014. a. septembris, mille käigus said parempoolsed tagasi kolme aasta eest kaotatud enamuse. 2011. aasta septembris said esimest korda ajaloos Senatis enamuse sotsialistid. 2014. a. septembris valiti Senatisse esmakordselt aga Rahvusrinde (FN) esindajad (2). Parempoolsetel ja tsentristidel (UMP ja UDI - Union des démocrates et indépendants) on Senatis kokku vähemalt 188 ja sotsialistidel 115, kohta. Ülejäänud kohad jagunevad kommunistide, vabariiklaste ja kodanike ühenduse ning roheliste vahel.

Valitsus

Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 19 liiget koos peaministriga (lisaks 4 riigisekretäri ) ja selle moodustavad En Marche! (REM), Sotsialistliku Partei (PS), Radikaalse Vasakpartei (PRG), Demokraatliku liikumise (Modem), Vabariiklaste (LR) ja väiksemate paremparteide (DVD) esindajad ning sõltumatud ministrid. Valitsusjuht on Édouard Philippe (LR).

Haldusjaotus

Prantsuse Vabariik on Euroopas administratiivselt jaotatud 13 regiooniks (neist Korsika on territoriaalne kogukond, kuid teda loetakse tavaliselt regioonide hulka) ja 96 departemanguks. Lisaks kuulub riigi koosseisu 5 meretagust regiooni/departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion, Mayotte),  5 meretagust kogukonda (Prantsuse Polüneesia, Saint-Barthélemy, Saint-Martin, Saint-Pierre ja Miquelon,  Wallis ja Futuna, keda varem nimetati meretagusteks territooriumiteks), 1 eristaatusega kogukond (Uus-Kaledoonia) ja 1 meretagune territoorium (Prantsuse Lõuna- ja Antarktika-territooriumid).

Viimati uuendatud: 12. Juuni 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.