Sa oled siin

ÜLDINFO

Viimati uuendatud: 27.06.2017

 

Maa, rahvas, riigikord ja valitsus

Venemaa on riik Euroopa ida- ja põhjaosas, naaberriigid on Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu (piir Kaliningradi oblastiga), Valgevene, Poola (piir Kaliningradi oblastiga), Ukraina, Gruusia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Mongoolia, Hiina ja Põhja-Korea.  Maapiiri pikkus on 20 017 km, rannajoone pikkus 37 653 km.

Venemaal on väljapääs Põhja-Jäämerele, Läänemerele, Mustale ja Aasovi merele, Kaspia merele ning Vaikse ookeani meredele.

Venemaa paikneb põhiliselt parasvöötmes, ainult äärmine põhjaosa on lähisarktilises- ja arktilises vöötmes ning Musta mere rannik Põhja-Kaukaasias asub lähistroopikas.

Venemaa on rikas loodusvarade poolest: tähtsaimad on kivi- ja pruunsüsi, nafta ja maagaas, rauamaak ning vase- ja nikli-, kroomi-, plii-, tina- ja tsingimaak, boksiit, kuld, hõbe ja plaatina. Suured on ka apatiidi-, fosforiidi-, kaali- ja kivisoola-, asbesti-, vilgu- ja grafiidivarud. Leidub teemante, vääris- ja poolvääriskive ning marmorit, graniiti, basalti jt. ehituskive. Olulised on metsa- ja kalavarud.

Venemaa on pindalalt maailma suurim ja rahvaarvult üheksas riik.

Ametlik nimetus: Venemaa Föderatsioon. Eestis kasutatakse kõnekeeles ka vormi "Vene Föderatsioon".

Riigikord: föderatiivne vabariik

Pealinn: Moskva (elanikke 12,4 mln – hinnanguliselt seisuga 01.01.2017)

Suuremad linnad: Peterburi (5,19 mln), Novosibirsk (1,56 mln), Jekaterinburg (1,42 mln), Nižni-Novgorod (1,25 mln), Kaasan (1,2 mln).

Riigi pindala: 17 075 mln km².

Rahvuspüha: Venemaa päev, 12. juuni (1990 – Vene NFSV I Rahvasaadikute Kongress võttis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni); 24. augustil 1991. a  iseseisvus Venemaa Nõukogude Liidust.

Rahvastik: 146,5 miljonit (hinnanguliselt 2017. a seisuga), kellest 108,6 miljonit elab linnades ja 37,9 miljonit maal.

Rahvuslik koosseis: 2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased 80,9%. Teistest rahvustest elab Venemaal enim tatarlasi (3,9%), ukrainlasi (1,4%), baškiire (1,2%), tšuvašše (1,1%) ja tšetšeene (1%).

Riigikeel: vene keel

Religioon: 2013. a suvel fondi „Ühiskondlik arvamus“ poolt läbiviidud küsitluse kohaselt on 64% elanikkonnast vene õigeusku ja 6% on islamiusulisi. Teisi religioone toetab 2% elanikkonnast. 25% elanikkonnast ei pea end usklikuks.

Konstitutsioon: vastu võetud 12. detsembril 1993. a.

Haldusjaotus: Venemaa on föderatiivne vabariik, jaotudes halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks. Venemaal on 46 oblastit, 21 vabariiki, 9 kraid, 4 autonoomset ringkonda, 2 föderaalse alluvusega linna ja 1 autonoomne oblast.

Riigipea on laiade volitustega ja võimutäiusega otsestel ning salajastel üldvalimistel 6 aastaks aastaks valitav president, keda saab tagasi valida teiseks järjestikuseks ametiajaks. President määrab riigi sise- ja välispoliitika põhisuunad, ta võib juhatada valitsuse istungeid ja esitada Riigiduumale seaduseelnõusid. Ta kinnitab ja kuulutab välja Riigiduumas vastuvõetud seadused, samuti võib neid Duumasse tagasi saata täiendavaks menetlemiseks. President annab välja seadlusi ja korraldusi, määrab rahvahääletuse toimumise, esindab riiki välissuhtluses ja sõlmib rahvusvahelisi lepinguid. President on relvajõudude kõrgem ülemjuhataja, kinnitab riigi sõjalise doktriini ja juhib Venemaa Julgeolekunõukogu. President võib kehtestada sõja- või eriolukorra riigis või selle osas. President Vladimir Putini 6-aastane ametiaeg algas 7. mail 2012. aastal. V. Putini eelmine ametiaeg presidendina oli 2000-2008.  

Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendileFöderaalkogule (Federalnoye Sobraniye). Föderaalkogu koosneb ülemkojast ehk  Föderatsiooninõukogust (Sovet Federatsii) ja alamkojast ehk Riigiduumast (Gosudarstvennaya Duma). Föderatsiooninõukogusse valitakse igast föderatsiooni subjektist 2 esindajat: üks seadusandliku ja üks täitevvõimuorgani esindaja. Riigiduumas on 450 saadikut, kes valitakse üldistel otsestel valimistel 5 aastaks. Föderaalseadused võtab vastu Riigiduuma ja kiidab heaks Föderatsiooninõukogu. Põhiseaduses sätestatud tingimustel võib president Riigiduuma laiali saata ja määrata ennetähtaegsed valimised.

Täidesaatev võim kuulub presidendile ja valitsusele. President nimetab peaministri ametisse Riigiduuma nõusolekul. President nimetab valitsuse ametisse (või tagandab) peaministri ettepanekul. President võib tühistada valitsuse määrused ja korraldused. Duuma võib avaldada valitsusele umbusaldust, millega president võib nõustuda või mitte. Valitsus võib ka ise esitada tagasiastumispalve. Presidendi volituste lõppedes peab valitsus tagasi astuma. Duuma kinnitab valitsuse poolt esitatud riigieelarve, võtab vastu otsuse eelarve täitmisest, kiidab heaks või lükkab tagasi valitsuse tegevusprogrammi, kontrollib tema tööd.

Kõrgema kohtuvõimu organid on Konstitutsioonikohus ja Ülemkohus. Kohtunikud määratakse eluaegselt Föderatsiooninõukogu poolt presidendi soovitusel.

Venemaa poliitilisest struktuurist ja valitsuse tegevusest on võimalik saada infot vene ja osaliselt inglise keeles lehekülgedelt http://www.government.gov.ru ja http://www.gov.ru.

Viimati uuendatud: 27. Juuni 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.