Sa oled siin

TURULE SISENEMINE

Viimati uuendatud: 24.07.2018

Perspektiivsed sektorid

Ühendkuningriigis on potentsiaalseid võimalusi Eesti eksportijatele praktiliselt igas sektoris. Samas tuleb arvestada, et vaba turumajanduse ja globaliseerumise tingimustes on välja kujunenud väga tihe konkurents. Alljärgnevad sektoritutvustused ei ole kindlasti ammendavad, vaid püüavad anda esialgset informatsiooni põhjalikuma turuanalüüsi alustamiseks.

Puit ja puidutooted

Seni võib edukaimaks eksportkaubaks pidada eelkõige puitu ja puidutooteid. Ühendkuningriigis endas kvaliteetse puidu tootmine praktiliselt puudub, mistõttu imporditakse ca 85%  aastavajadusest. Briti puiduimportijatega on võimalik ühendust saada, kui pöörduda järgmiste organisatsioonide poole:

Informatsiooni Ühendkuningriigi enda metsadest müüdava puidu hindade kohta on võimalik hankida Ühendkuningriigi Metsaameti veebilehelt.

Lisaks on saadaval puidukaubanduse portaal (osaliselt tasuline): http://www.timberweb.com/.

Tekstiil

Tekstiili ekspordivõimaluste hindamiseks on soovitav tutvuda Briti Rõivatootjate Tarnijate Assotsiatsiooni veebilehega. Ühendkuningriigis on tekstiilisektoris üle kümne erineva spetsifikatsiooniga erialaliidu. 

Keemiatooted

Ühendkuningriigi keemiatoodete turust ja võimalustest annab ülevaate Chemical Business Association.

Metallitooted ja masinaehitus

Ühendkuningriik on traditsiooniliselt tugev masinate ja seadmete tootja, kuid võimalusi on ka teistele tootjatele ja eksportijatele. Briti metallitoodete ja masinaehituse turust saab ülevaate järgnevatelt veebilehtedelt (valik kümnetest erinevatest veebilehtedest ja portaalidest):

Plasttooted

Briti tootjate poolt pakutavatest plasttoodetest annab aimu Briti plasttoodete tootjate assotsiatsiooni veebileht.

Kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia

Sarnaselt muule maailmale investeerivad Ühendkuningriigi ettevõtted innovatiivsetesse info- ja telekommunikatsioonilahendustesse. Turust esmase ülevaate saamiseks võib tutvuda veebilehtedega:

Infoallikad ja tugiorganisatsioonid

Partnerid Eestis

Eestis on eksportööridele põhilisteks tugiorganisatsioonideks EAS, Kaubandus-Tööstuskoda, kes vastavad eksporditeemalistele küsimustele. EAS haldab Eesti eksportijale pakutavaid nõustamis- ja toetuspakette välisturgudele sisenemisel Võimalustega Ühendkuningriigi turule minekuks tegeleb ka Briti-Eesti Kaubanduskoda (BECC), mis asutas 2015. a detsembris oma Suurbritannia haru, vt http://www.becc.ee/becc-uk/.

Partnerid Ühendkuningriigis

Ühendkuningriigis otseselt impordile keskendunud ettevõtlusorganisatsioone ei ole. Üldist infot saab BusinessLink, Briti Tööandjate Keskliidu ja Briti Kaubanduskoja kaudu. Erinevates Ühendkuningriigi regioonides tegutsevad kohalikud kaubanduskojad kuhu võib kontaktiotsingutel pöörduda.

Täpsema info saamiseks võib pöörduda Eesti Londoni saatkonnas töötava majandusdiplomaadi või EASi ekspordinõuniku poole.

Impordipoliitika

Ühendkuningriik rakendab Euroopa Liidu ühtset väliskaubanduspoliitikat kuni oma liikmestaatuse lõppemiseni. Alates 1. maist 2004 on Eesti Euroopa Liidu liige ning Eesti ja Ühendkuningriigi kaubavahetus lähtub EL Ühisturu põhimõtetest, mille kohaselt Eesti ja Ühendkuningriigi omavahelisele kaubandusele piiranguid ei seata.

Õiguslik regulatsioon

Ühendkuningriigis kehtivad kaks peamist õiguslikku režiimi -  Inglise (ja Walesi) õigus ning Šoti õigus; oma õigusrežiim on ka Põhja-Iirimaal, samuti Mani Saarel (Isle of Man) ja Kanalisaartel (Channel Islands – Guernsey, Jersey). Lisaks kehtib ÜK-s ka Euroopa Liidu õigus.

Ühendkuningriigi äriõigus määratleb kaubandustehingutega seotud aspekte, mis puudutavad kaupade kohaletoimetamist, tähtaegu, hindu, makseid jm. Kindlasti on soovitatav fikseerida kokkulepped kirjalikult, vajaduse korral lihtsustab ja kiirendab see võimalike vaidluste lahendamist. Sageli on kaubandusettevõtetel kehtestatud äritingimused, “terms of business”, mille alusel tegutsetakse juhul, kui partneriga ei ole sõlmitud eraldi lepingut.

Otsemüük on valdavalt reguleeritud EL direktiividega. Soovitav on tutvuda EL käibemaksudirektiiviga, tarbijakaitset puudutava kaugmüügi alase ametliku infoga (lisaks vt ka EU Distance Selling Directive (97/7/EC)). EL direktiivid nõuavad veebipõhise müügi korral, et ostjale oleks tehtud kättesaadavaks põhjalik informatsioon müüdava kauba ja müüja kohta. Samuti peab ostjal säilima võimalus ostetud tootest või teenusest 7 päeva jooksul loobuda ning teenuse pakkuja peab makstud raha tagastama. Otsemüügi reklaamimisel on olemas käitumisreeglid, mis leiab Advertising Standards Authority (ASA) ja Direct Marketing Associationi veebilehtedelt. Ühendkuningriigi lahkumisel viiakse kehtiv EL-i õigus eraldi seadusega üle riigisisesesse õigusesse. Pikemas perspektiivis tuleks arvestada, et kolmandaks riigiks saanud Ühengkuningriigi reeglistik võib erineda ELi seadusandlusest.

Küsimuste korral võib konsulteerida õigusabi andva nõustajaga.

Vahendajad ja müügiesindajad

Üsna sageli kasutatakse uuele turule sisenedes algul müügiagendi või vahendaja teenuseid, mis annab võimaluse enne püsiva müügiesinduse või filiaali loomist kombata turu võimalusi ja potentsiaali.

Kaudse müügi korral tunneb Inglise äriõigus järgmisi vahendajate tüüpe.

  • Agent (ingl. k “agent”) on müüja/printsipaali (ingl k principal-agent - printsipaal-agent, esindamissuhe) poolt määratud ja volitatud klientidega tegelema. Inglise õigussüsteemi kohaselt on agendil õigused sõlmida printsipaali nimel lepinguid. Agent võib müüa printsipaali kaupa ja printsipaalil on kohustus kliente varustada agendi poolt kokku lepitud tingimustel.
  • Pisut erinev on nn turundusagendi (“introducing or marketing agent”) staatus, kes võib küll kaupa reklaamida, kuid ei ole volitatud sõlmima lepinguid või võtma õiguslikke kohustusi.
  • Edasimüüja (“distributor”, “dealer”). Tavaliselt määratakse mingit piirkonda teenindama, ostab müüja/printsipaalilt kauba välja ja müüb seda ise edasi. Edasimüüja on printsipaali klient ja viimasel ei ole õiguslikku suhet esimese klientidega.

See, millist laadi esindaja on sobivam, sõltub erinevatest teguritest. Agendi või edasimüüja määramisel on otstarbekas sätestada tegevuse territoorium kas maakondade või piirkondade (Inglismaa, Wales, Šotimaa, Ühendkuningriik) kaupa. Määratlemist vajab ka agendi või edasimüüja staatus võimalike konkurentidega võrreldes – “sole”, “exclusive” või “sole and exclusive”, sõltuvalt sellest millised on agendi või edasimüüja ning printsipaali õigused selles piirkonnas tegutseda ning selle eest komisjoni/vahendustasu saada. Nii Ühendkuningriigi kui Euroopa Liidu konkurentsialane seadusandlus, mis muuhulgas reguleerib ka agentide ja edasimüüja eksklusiiv- ja ainuõigustega seonduvat, võimaldab mitmeid erandeid, mistõttu on otstarbekas pöörduda õigusasjatundjate poole.

Tasub kaaluda agendi/edasimüüja tegevuse tulemuste ja nende ajastatuse määratlemist sõlmitavas lepingus: mingi teatava müügimahu saavutamine teatud ajaks,  reklaamitegevuse maht vms. See tagab müüja huvide parema kaitse pikaajaliste lepingute puhul. Lepingute ennetähtaegsel katkestamisel näeb nimelt Inglise äriõiguse vastav osa (“Commercial Agents Regulations”) ette kompensatsiooni agendile/edasimüüjale juhul, kui tegemist ei ole agendipoolse lepingu rikkumisega. Lepingus peaks sisalduma ka klauslid selle kohta, mis saab lepingu katkestades agendi/edasimüüja käsutuses olevast kaubast, mille eest ta ei ole maksnud.

Reklaam ja turustamine (sh messid, näitused ja turu-uuringud)

Reklaamimisel ÜK-s on sarnaselt Eestiga võimalik kasutada reklaamiagentuure ja konsultatsioonifirmasid. Üheks võimaluseks on Reklaamiagentuuride assotsiatsiooni veebileht. See ei ole kindlasti ainuke allikas, mistõttu tuleks veebist lisainformatsiooni otsida.

Peamised Briti lehed:

Hea ülevaate Ühendkuningriigis toimuvatest messidest ja näitustest leiab muuhulgas järgmiselt veebilehelt. Turu-uuringute tegemiseks võib vaadata näiteks järgmist veebilehte.

Taustauuringud

Parimaks mooduseks ettevõtete kohta infot hankida on seda teha otse ettevõttest, sest paljud ettevõtted annavad teavet oma tegevuse kohta ja levitavad oma aastaaruandeid. Vastuseis sellise info esitamisele on reeglina ebatavaline. Ettevõtete kohta on võimalik äriregistri veebilehelt teha tasulist päringut, kusjuures vähempõhjalik info on tasuta. Kõik Ühendkuningriigi ettevõtted peavad olema registreeritud äriregistris (Companies House) Taustinformatsiooni Briti ettevõtete kohta saab hankida ka vastavatelt Eestis tegutsevatelt ettevõtetelt nagu näiteks Krediidiinfo.

Viimasel ajal on EAS-i esindaja ja saatkond kokku puutunud mitmete Ühendkuningriigist lähtuve petuskeemidega. Näiteks saadab pettur Eesti firmale e-kirja mõne tuntud brändi nimel või pakutakse veebikaubamajas erakordselt soodsat hinda. Kuidas pettust ära tunda? Alustada tuleks koduleheküljest - uurida, millisest serverist kiri tuli ja kas brändi koduleht ning meiliserveri aadress lähevad omavahel kokku. Tihtipeale võib erinevus olla väga väike ja pettur loodab, et see jääb märkamata. Näiteks John Lewis kaubandusketi õige koduleht on https://www.johnlewis.com/, samas petturid võtsid Eesti tootjaga ühendust kodulehelthttp://www.johnlewisltd.co.uk , millel on kasutatud John Lewis keti logosid. Tuleks uurida otsingumootoritest, kas sellise ettevõttega seoses on ka varem olnud internetipettusi. Koguda kirja saatnud inimese kohta taustainfot läbi LinedIni. Enamus ettevõtluses tegutsevaid britte omavad LinkedIni kontot ja info nende kohta on kergest kättesaadav. Lisaks tuleks uurida, kuivõrd võrgustunud inimene on. Kui inimene väidab, et ta esindab mõnda tuntud brändi, siis eelduslikult peaks tal olema LinkedInis terve rida seosed oma kolleegidega samast firmast. Samuti on soovitatav vaadata ettevõtte taustainfot Briti äriregistrist (Companies House), kust saab näha registreeritud juhatuse liikmeid ja alla laadida ettevõtte majandustulemusi. Mõistlik on vähimagi kahtluse korral ühendust võtta EAS-i esindaja või Eesti saatkonnaga Londonis, kes aitab uurida ettevõtte tausta ja saab vajadusel kontrollida kohalikke telefoninumbreid veendumaks, et nende taga tegutseb reaalne ettevõte. Lõpetuseks tasuks alati meeles pidada tõdemust - kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis ilmselt nii see ka on.

Transport

Mereühendus

Ühendkuningriigi sadamatest on otseliinid Tallinnaga Harwich’i, Felixstowe ja Hull-i sadamatel (Ida- ja Kagu-Inglismaal). Lisainformatsiooni laevaliinide kohta leiate veebilehtedelt: CF&S, Mann Lines, Melship UK Limited ning Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni veebilehelt.

Lennuühendus

Info järgmistelt kodulehtedelt: EasyJet, Ryanair, Air Baltic, SAS ja British Airways. Enamikesse Ühendkuningriigi lennujaamadesse on võimalik lennata ümberistumisega Helsingis, Stockholmis, Kopenhaagenis, Amsterdamis või Frankfurdis. Otselende pakuvad British Airways, EasyJet, Ryanair ja Baltic Air.

Maismaatransport

Ühendkuningriiki on võimalik tulla autoga, kasutades mere ületuseks autopraame või Eurotunneli kaudu rongiga. Maanteevedusid Ühendkuningriiki pakuvad kõik Eesti suuremad autotranspordiettevõtted, info Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonist.

Raudtee

Kasutades vahepeatustena teisi Euroopa jaamu on põhimõtteliselt võimalik reisida ja vedada kaupa Ühendkuningriiki ka raudteetransporti kasutades.

Viimati uuendatud: 27. Juuli 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.