Sa oled siin

TÜRGI MAJANDUS

Viimati uuendatud: 28.11.2019

Türgi majandus

Türgi on üks tõusva majandusega riikidest, mida on läbi aastate iseloomustanud dünaamilisus, paindlikkus ja hea löögitaluvus. Türgi on alates 1995. aastast WTO liige, OECD asutajaliige, kuulub G-20 riikide hulka ning on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 2019. a hinnagu alusel nominaalse SKT suuruse poolest maailma riikide hulgas 20. kohal 706 mld USD-ga. Maailmapanga klassifikatsiooni järgi kuulub Türgi kõrgema keskmise sissetulekuga riikide hulka (rahvuslik kogutulu vahemikus 4036-12 475 USD). Türgil on see näitaja 9 346 USD (Atlase meetod, 2018. aasta seisuga).

OECD heaeluindeksi kohaselt on Türgi kodanike elukvaliteet viimase kahekümne aasta jooksul märkimisväärselt paranenud. Sellest hoolimata on türklased oma eluga vähem rahul kui OECD keskmine: üldist rahulolu eluga hindasid türklased  skaalal nullist kümneni hindega 5,5, mis oli OECD üks madalaimaid tulemusi (OECD keskmine on 6,5).

Mõttekoja Heritage Foundation koostatud majandusvabaduse indeksis on Türgi maailma riikide pingereas 68. kohal (vrd Eesti 15.) (2019). Türgi on seega „mõõdukalt vabade“ riikide kategoorias.

Oma asukoha tõttu on Türgi majandus olnud pidevalt erinevate välispoliitiliste arengute mõjutada, kuid samas tõestanud oma paindlikkust nendega üldjoontes toime tulla.  Suurema osa majandusest moodustavad tööstus- ja teenindussektor, kuid oluline osa on ka põllumajandusel ja turismil. Türgi suurim tööstusharu on rõiva- ja tekstiilitööstus, millele järgnevad autotööstus ning elektroonika- ja keemiatööstus. Arenenud on ka laevaehitus. Türgit külastas 2018. aastal ligi 46 mln turisti, kes tõid Türgi majandusse 29,5 mld USD. Enamus turiste tuleb Euroopa riikidest, kusjuures esikohal oli Venemaa kuue miljoniga, järgnesid Saksamaa (4,5 mln), Bulgaaria (2,3 mln), ÜK, (2,2 mln) ja Gruusia (2 mln).

Traditsiooniliselt on Türgi majanduse suuremateks probleemideks olnud suur jooksevkonto defitsiit, kõrge inflatsioon ja suur tööpuuduse määr, aga ka valitsuse vähene suutlikkus viia ellu püsivaid struktuurseid reforme ja poliitiliselt ebastabiilsete riikide lähedus. Majandus on väga sõltuv lühiajalistest investeeringutest, mis omakorda on väga tundlikud nii Türgis kui selle ümbruses toimuva suhtes. Türgi peamised ekspordipartnerid on EL (50% osakaaluga), Iraak, USA, Iisrael ja Venemaa. Türgi peamised impordipartnerid on EL (36%), Venemaa, Hiina, India ja Iraan. Kaubavahetus EL-ga on kasvanud, kusjuures EL-il on Türgiga kaubavahetuse ülejääk. 2018. a vähenes ELi-i eksport ligi 9% (77,3 mld euroni) ja Türgi eksport EL-i kasvas 9% (76,1 mld euroni), viies kaubavahetuse rohkem tasakaalu: see oli tingitud Türgi liiri väärtuse järsust langusest ja muudest Türgi majanduse ees seisvates raskustest. Türgi majandusse oli 2018. a alguse seisuga tehtud 144 mld euro väärtuses otseseid välisinvesteeringuid, üle poole sellest tuli EL-ist.

Majanduskasv

Türgi majandus on olnud alates 2000-ndate aastate algusest peamiselt tõusuteel, suutes konkureerida teiste maailma tõusvate turgudega nii SKT kasvunumbrite kui investorisõbraliku ärikliima poolest. Türgit on nimetatud kasvava majandusega Kaug-Ida riikide ehk Aasia tiigrite kõrval Anatoolia kassiks, kes kukub alati käppadele. Majanduskasv on toetunud eelkõige sisetarbimisele ning avaliku sektori kulutustele.  Aastatel 2003-2007 oli Türgis SKT kasv keskmiselt 7%, sellele järgnes langus finantskriisi aastail 2008-2009 ning alates 2010 pöördus SKT taas tõusule, saavutades 2010-2012 kasvu koguni 8-9% aastas, mis oli sel perioodil parim tulemus Euroopas ja Hiina järel teine tulemus maailmas.

Alates 2013. aastast on majanduskasvu tempo hakanud aeglustuma ning 2015.-2016. aasta näitajad on olnud varasemaga võrreldes tagasihoidlikud (kuni 3,3%). 2017. aastal tegi Türgi taas tugeva tulemuse - majanduskasv 7,4%, peamisteks mootoriteks sisetarbimine. 2018. a tõi kaasa liiri väärtuse 40%lise languse, tööpuudus kasvas järsult üle 14% (aprilliks 2019), aastane inflatsioon oli üle 20%. Kuigi 2018. a keskpaiga hinnangud ennustasid Türgile majanduslangust, kasvas see siiski 2,6%. 2019. a on liir mõnevõrra taastunud, vahepealse liiri madalseisu tõttu on ka kaubavahetuse puudujääk vähenenud, samuti turismisektori taastumine viitaks, et kõige hullemad ajad on sedapuhku möödas. IMF-i hinnangul ei ole taastumine jätkusuutlik, kun nii hädavajalikud strukturaalsed reformid on ellu viimata ja nii ele keskpikas perspektiivis Türgi majanduse väljavaated kuigi helged.

Türgi majanduslikku olukorda on viimastel aastatel mõjutanud tugevalt keeruline sise- ja välispoliitiline olukord: terroriaktid ja riigipöördekaste 2016. aastal, inimeste massiline arreteerimine kahtlustanuna seoses terroristide ja riigipöörajatega, presidenaalvõimu kehtestamisest tingitud võimusuhete segipaiskamine, sagedased valimised, raskused suhetes USA-ga Venemaalt õhutõrjesüsteemide S-400 ostmise tõttu, ebaselge olukord Süüria ümber, keeld osta Iraanist toornaftat, halvad suhted mitmete regiooni maadega. Selline ebastabiilsus on õõnestanud investorite usaldust ja viinud märkimisväärse raha väljaviimiseni Türgi majandusest.

Eksport-import

Türgi on maailmas eksportivate riikide pingereas 27. kohal. 2018. aastal eksportis Türgi 168 mld USD väärtuses kaupu, peamised ekspordiartiklid olid sõidukid, masinad ja seadmed (s.h arvutid), ning raud ja teras. Põllumajandussaadustest eksporditi eeskätt sarapuupähkleid, kirsse, viigimarju, arbuuse ja pistaatsiapähkleid. Euroopas on tuntud Türgi televiisoribränd Vestel. Türgi peamised ekspordi sihtriigid on Saksamaa, Ühendkuningriig, Itaalia, Iraak (50% ekspordist EL-i).

Türgi importis 2018. aastal 223 mld USD väärtuses kaupu. Peamised impordiartiklid olid masinad, keemiatooted, pooltooted ja kütused. Peamised impordiartiklid olid Venemaa, Hiina, Saksamaa ja uSA (36% koguimpordist tuleb EL-ist).

Kaubavahetus EL-iga on pidevalt kasvanud, kusjuures EL-il on Türgiga kaubavahetuse ülejääk. 2018. aastal vähenes EL-i eksport ligi 9% (77,3 mld euroni) ja Türgi eksport EL-i kasvas 9% (76,1 mld euroni), viies kaubavahetuse rohkem tasakaalu: see oli tingitud Türgi liiri väärtuse järsust langusest ja muudest Türgi majanduse eest seisvatest raskustest.

EL-Türgi Tolliliit

Türgi jaoks on kõige suurem kaubanduspartner Euroopa Liit. Kaubavahetus EL-iga moodustab üle 4% Türgi väliskaubandusest ning EL-ist pärineb ka valdav osa Türgisse tehtavatest välisinvesteeringutest. Türgi on ka ise Euroopa Liidu jaoks oluline kaubanduspartner: suuruselt viies eksporditurg kui ka viiendal kohal EL-i importivate riikide pingereas.

Euroopa Liidu ja Türgi vahel kehtib alates 1995. aastast tolliliit, mille eesmärgiks on olnud lihtsustada kaupade liikumist EL-i ja Türgi vahel. Tolliliit on osutunud kasulikuks nii EL-ile kui Türgile, sest alates selle rakendamisest 1995. aastal on ELi ja Türgi vahelise kaubavahetuse väärtus suurenenud enam kui neli korda, moodustades praegu 140 miljardit eurot aastas, ning lisaks on tolliliit edendanud nii Türgi tootlikkust kui ka aidanud kaasa Türgi majanduslikule integratsioonile. Üle 20 aasta vanune tolliliit ei vasta tänaseks enam kõigile vajadustele, mistõttu on käimas selle ajakohastamine ELi-Türgi praeguste kaubandussuhetega. Ennekõike soovitakse uuendada tolliliidu ulatust, kuna algselt olid sellest välja jäetud mõned olulised sektorid nagu nt teenused, põllumajandus, avalikud hanked ja energia. Tolliliidu uuendamise tulemusena võib Türgi eksport EL-i kasvada 6 mld euro võrra ning EL-i eksport Türki kasvada 8,7 mld euro võrra. Lisaks on tolliliidu uuendamine oluline positiivne samm EL-Türgi suhetes.

Viimati uuendatud: 28. November 2019

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.