Eestlaste väljarändest ja diasporaa rollist Eesti riikluse hoidmisel

  • Esimene väljarändelaine Eestist toimus 19. sajandi keskpaigast ida poole, peamiselt ajendatud majanduslikest põhjustest (aga ka kõrghariduse kättesaadavusest, rahvastiku juurdekasvust jne).
  • Teine massiline pagulaste väljarändelaine-põgenemine oli ajendatud Teise maailmasõja sündmustest, põgeneti nõukogude okupatsiooni ohu eest (tuntud ka kui 1944. aasta suurpõgenemine). Sel ajal põgenes nõukogude terrori eest läände ligikaudu 80 000 eestlast. Suure põgenemise tulemusena loodi eri riikides mitmesuguseid eestlaste organisatsioone, mis koostöös läände jäänud Eesti diplomaatide ja Vabariigi Valitsusega eksiilis tegelesid eesti kultuuri säilitamisega ning võitlesid omariikluse taastamise eest. Sellest sai alguse vastupanu nõukogude võimule lisaks Eesti territooriumile ka välisriikides. Sõjajärgsetel aastatel tekkisid suuremad väliseesti kogukonnad peale Saksamaa ja Rootsi ka Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Ühendkuningriigis.
  • Kolmas väljarändelaine oli seotud Eesti iseseisvuse taastamisega ja astumisega Euroopa Liitu ning rände põhjused olid peamiselt majanduslikku laadi, aga inimesed on kolinud välismaale ka perekondlikel põhjustel. Suurimad eestlaste kogukonnad asuvad tänapäeval (2021) Soomes, Venemaal, Ühendkuningriigis, Saksamaal, Rootsis ja Põhja-Ameerikas.
 

Väliseestlased ei ole olnud mitte ainult Eesti kultuuri edasikandjad välismaal, vaid nad on olnud ka Eesti riigi järjepidevuse ja vaimsuse hoidjad okupatsiooniaastatel. Näiteks diplomaadid Johannes Kaiv ja Ernst Jaakson Ameerika Ühendriikides, August Torma, Ernst Sarepera, August Bergman ja sekretär Anna Taru Londonis. Samuti kõik need kaasmaalased, kes kaitsesid aastatel 1940–1991 eestlaste huve välismaal ja hoidsid Eestit oma südames. Nende hulgas on palju kuulsaid kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja kultuuritegelasi, nagu Marie Under, Artur Adson, Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Helga ja Enn Nõu, Herman Talvik, Roman Toi, Eerik Haamer, Karin Luts ja paljud teised.

Väliseestlased mängisid olulist rolli ka Eesti iseseisvuse (sh Eesti välisteenistuse) taastamisel 1991. aastal.

 

Vastupanu nõukogude okupatsioonile. Eestlaste meeleavaldus koos Läti ja Leedu esindajatega ÜRO hoone ees New Yorgis 1970. aastal. Foto: RahvusarhiivMittetunnustamispoliitika. Peakonsul Ernst Jaakson kätlemas 1982. aastal Valges Majas USA presidendi Roland Reaganiga kui ametlik Eesti Vabariigi esindaja – ajal, mil Eestis oli sügav nõukogude aeg ja Eesti iseseisvuse taastamiseni jäi veel 9 aastat. Foto: välisministeeriumi arhiiv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
Viimati uuendatud: 22. Veebruar 2022

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.