Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus

Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka on märk meie diplomaatia küpsusest: oleme valmis osalema maailma probleemide lahendamises ja konfliktide haldamises. Julgeolekunõukogu liikmesus aastail 2020-21 annab võimaluse tugevdada Eesti julgeolekut.

 

Loe lähemalt ÜRO Julgeolekunõukogust ning meie eesmärkidest ja põhimõtetest Julgeolekunõukogu valitud liikmena. 

 

 

Sisukord

 

Mis on ÜRO Julgeolekunõukogu? 

 

  • Julgeolekunõukogu on maailma kriisidiplomaatia keskus -  ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesus on Eestile eelkõige vastutus. Aga see on ka võimalus – võimalus seista selle eest, et rahvusvahelisest õigusest ja ühistest kokkulepetest peetaks kinni. Et riigipiirid ei nihkuks ja et ühiselt kokku lepitud normid kehtiksid ka kübermaailmas.
  • Julgeolekunõukogu saab leevendada inimkannatusi ja päästa elusid. See on võimalus hoida rängad inimõiguste rikkumised maailma avalikkuse tähelepanu all.
 

Miks on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige? Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson juhib ka Sudaani ja Iraagi sanktsioonikomiteed.

 

ÜRO Julgeolekunõukogu töös osalemine tugevdab ka Eesti julgeolekut. Meie kannatusterohke lähiajalugu on näidanud, kui oluline on rahvusvaheline õigus väikeriikide saatusele. Meie edulugu iseseisvuse taastamise järel on aga kinnitanud, kuidas rahvusvaheline koostöö on vabaduse ja arengu garantii. Liikmesuse kogemus on nagu investeering - laienev välispoliitiline haare, kasvav Eesti tuntus ja uued kontaktid annavad võimaluse ka Eesti rahvuslikke huve veelgi paremini kaitsta.

Käimas on kaks aastat tihedat kompromisside ehitamist. Enamikel juhtudel saavutavad Julgeolekunõukogu liikmed üksmeele ja hääletavad ühiselt kokkulepete (resolutsioonide) poolt. Nt 2018. aastal võeti üksmeelselt vastu ca 84% Julgeolekunõukogu resolutsioonidest. See on väheteada fakt, sest uudistes kajastatakse laiemalt neid vaidlusi, kus alaline liige kasutab vetot ehk hääletab teksti vastu.

Koostöö ja läbirääkimiste kunst rahvusvahelistes organisatsioonides on meile omane. Meie diplomaatidel on head oskused ja kogemused, mida on aastaid nt nii NATO kui ka ELi aga ka ÜRO enda kaudu kogutud. See loob head eeldused olla kompromisse leidev läbirääkija ka ÜRO Julgeolekunõukogus.

Eesti eesmärk Julgeolekunõukogus on tugevdada Eesti ja teiste maailma riikide julgeolekut. Liikmesus nõukogus muudab meie diplomaatia kogenumaks, ettenägelikumaks ja teeb Eesti maailmas tuntumaks.

 

Eesti lähtub oma tegevuses järgmistest põhimõtetest:Eesti alustas 1. jaanuaril 2020 ÜRO Julgeolekunõukogus tööd koos nelja uue valitud liikmega: Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid

  • Tugineme rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas rahvusvahelisele humanitaarõigusele ja inimõigustele, õigusriigi põhimõtetele
  • Seisame põhiväärtuste, sealhulgas inimõiguste ja inimväärikuse eest. Peame oluliseks rahvusvahelise julgeoleku, rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste vahelist sidet, samuti konfliktiennetust. Soovime, et naiste ja laste õigused konfliktides oleksid tagatud.
  • Soovime suurendada Julgeolekunõukogu liikmete teadlikkust kehtiva rahvusvahelise õiguse ja küberjulgeoleku normide rakendatavuse kohta
  • Tõstame esile kehtivast rahvusvahelisest õigusest ja selle kujunemisloost neid aspekte, mis on olemuslikult seotud Eesti Vabariigi sünnilooga, rõhutame mittetunnustamispoliitika tähtsust
  • Toetame vetoõiguse kasutamise piiramist genotsiidi või muid inimsusevastaseid kuritegusid puudutavates olukordades. Peame oluliseks rahvusvahelise kogukonna hukkamõistu kuritegudele, mis on ajendatud inimsusevastastest ideoloogiatest ja mille on sooritanud kuritegelikud režiimid.
  • Kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeolekukeskkonna vahelised seosed
 

 

Rahvusvaheline õigus, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, sealhulgas normidel tugineva maailmakorra tagamine

 

Eesti esinduse ÜROs asejuht Gert Auväärt kõnelemas. Foto: ÜRO

Rahvusvaheline õigus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagajana

  • Eesti kui väikeriigi huvi on ühistel reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel tuginev maailmakord – see on ka riikidevaheliste stabiilsete suhete eeldus.
  • Väikeriigile on eriti oluline, et kõik riigid järgiksid rahvusvahelist õigust. Eesti kui rahvusvahelise õiguse vastase anneksiooni läbielanud riigi huvides on, et ka tulevikus kehtiks ÜRO põhikirja üks olulisim norm – relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise keeld riikidevahelistes suhetes.
  • Samuti on oluline, et peetaks kinni riikidevahelise võrdsuse põhimõttest – ÜRO on rajatud kõigi tema liikmete täieliku võrdsuse põhimõttele. Eestile on  rahvusvahelisest õigusest ja selle kujunemisloost eriti olulised need aspektid, mis on olemuslikult seotud Eesti Vabariigi sünniloo ja enesemääramisõigusega. Seetõttu peame eriti oluliseks ka õigusvastaste okupatsioonide ja anneksioonide korral mittetunnustamispoliitika järjekindlat järgimist.
  • Rahvusvahelise õiguse järgimine, sh õigusriikluse ja inimõiguste üleüldisel tunnustamisel põhinev rahvusvaheline õiguskord on Eesti välispoliitika alus. Oleme veendunud, et rahu tagamine ja konfliktide ohjamine saab rajaneda ÜRO põhikirja ning inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse kõigi aspektide austamisel. Julgeolekunõukogu ülesanne on tagada sellest kinnipidamine.

Karistamatuse vastu võitlemine

 
  • Julgeolekunõukogu usaldusväärsus sõltub sellest, kui järjekindlalt reageeritakse rahvusvahelise õiguse tõsistele rikkumistele. Karistamatuse vastu võitlemisel lasub Julgeolekunõukogul lasub eriline roll ja vastutus.
  • Toetame rahvusvaheliste uurimiste, rahvusvaheliste kohtute ja vahekohtute tööd, sh riikide kohustamist koostööks Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga.
  • Kutsume kõiki riike ja Julgeolekunõukogu üles tegema Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga koostööd, sest ükski rahvusvaheline kuritegu ei tohiks jääda karistuseta.
  • Hoiame ja laiendame rahvusvahelise kogukonna hukkamõistu kuritegudele, mis on ajendatud inimsusevastastest ideoloogiatest ja mille on sooritanud kuritegelikud režiimid. Toetame vetoõiguse tõkestamist või piiramist päevakorrapunktides, mis puudutavad genotsiidi või teisi inimsusevastaseid kuritegusid.
Ukraina
 
  • Eesti jaoks on esmatähtsad meie piirkonna ja Euroopa Liidu (EL) lähima naabruskonna küsimused. Julgeolekunõukogu päevakorda Euroopa maailmajao probleemid tavaliselt ei tõuse. Olukord Ukrainas on aga erijuhtum. Eesti ja teised ELi riigid kaitsevad Ukrainas Krimmi annekteerimise ja Venemaa agressiooni suhtes rahvusvahelisel õigusel põhinevat seisukohta.
  • Õigusvastaste okupatsioonide ja anneksioonide järjepidev mittetunnustamine on selle poliitika nurgakivi. Eesti on see järjekindel hääl, mis hoiab Ukrainas toimuva Julgeolekunõukogus eri viisil tähelepanu all.
  • Teeme seda veendumuses, et Ukraina territoriaalse terviklikkuse kindlustamine ja humanitaarprobleemide lahendamine võõrvõimu kontrolli alla sattunud Krimmis ning Ida-Ukraina piirkondades peab toimuma rahumeelselt ning ÜRO põhikirja ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel.

Gruusia

 
  • Suveräänsuse, piiride ja põhiõiguste austamise põhimõtetest lähtudes hoiab Eesti Julgeolekunõukogu liikmena Gruusia territoriaalse terviklikkuse ning relvarahu kokkuleppe elluviimise teemat Julgeolekunõukogu liikmete tähelepanu all. Sõjaline ülesehitustöö ning liikumis- ja muude põhivabaduste piiramine Gruusia okupeeritud aladel takistab rahumeelse lahenduse leidmist.  
 

Inimõigused ja konfliktiennetus

 

Konfliktiennetus

 

  • ÜRO peasekretäri Guterrese eesmärk on tagada, et lisaks juba puhkenud konfliktidele teeks Julgeolekunõukogu peasekretäri ja teiste ÜRO institutsioonidega aktiivsemat koostööd konfliktide ennetamiseks.
  • ÜRO konfliktiennetus keskendub kolmele põhilisele tegevusele: rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja -väärikuse ning kestliku arengu tagamisele. Peasekretär Guterres rõhutab vajadust neid kolme konfliktiennetuse tegevussuunda paremini lõimida.
  • Eesti toetab lähenemisviisi, kus konfliktide haldamisel peetakse silmas  kriiside algpõhjusi. Paindlikumad peavad olema ka rahuprotsessides kasutatavad töövõtted: naiste tõhusam kaasamine, ÜRO eri tegevuste omavaheline sidustamine, puudutatud riikide omaluse kasvatamine rahuloomes.
  • Eesti leiab, et rahu tagamine eeldab just nimelt sellist laiemat käsitlust. Toetame ÜRO peasekretäri nendes püüdlustes.

 

Inimõigused Kõnelused Covid-19 tingimustes. Arutelu tsiviilisikute kaitsest relvastatud konfliktide ajal.

 

  • Inimõiguste edendamine ja kaitse on üks ÜRO eesmärkidest ja põhimõtetest. Rahvusvahelise julgeoleku ja stabiilsete riikidevaheliste suhete eelduseks on mh ka inimõiguste tagamine.
  • Pärnust pärit rahvusvahelise õiguse professor Friedrich Martens (1845–1909) märkis juba 19. sajandi lõpul, et „riikide sisemisel ja poliitilisel korraldusel ja üldisel eluviisil on /…/ otsustav mõju riigi suhete iseloomule välisriikidega. /…/ mida rohkem valitsus tunnistab oma kohustusi kõigi alamate ees, seda austavamalt ta suhtub nende õigustesse ja juriidilistesse huvidesse, seda tugevam on riigi sisemine korraldus ja seda paremini on kindlustatud rahvusvahelise elu rahumeelne ja legaalne areng”.
  • Üleilmne julgeolekukeskkonna pingestumine on tekitanud olukorra, kus on vaja analüüsida senisest avarama pilguga probleemide algpõhjusi ning kasutada rahvusvahelises ennetustegevuses suuremat leidlikkust.
  • Rängad inimõiguste rikkumised esinevad sageli konfliktipiirkondades, suurim ülekohus puudutab liiga sageli naisi ja lapsi. Seksuaalvägivald on endiselt levinud sõjapidamise viis. Laste värbamine ja kasutamine konfliktides, samuti humanitaarabi andmise takistamine on kahjuks relvakonfliktides igapäevane.
  • Peame oluliseks, et naised oleksid kaasatud konfliktilahenduse ja konfliktijärgse ülesehituse kõigis etappides nii kohalikul kui ka ÜRO tasandil. Ka laste õigused peavad olema kaitstud nii konfliktis kui ka pärast seda.
  • Eesti räägib Julgeolekunõukogu valitud liikmena kaasa inimväärikuse ja inimõiguste küsimustes. Tugevdame Eesti kui inimõiguste eest seisva riigi kuvandit.
 

Küberjulgeoleku tagamine 5. märtsil 2020 tõstatas Eesti esmakordselt Julgeolekunõukogu ajaloos küberjulgeoleku küsimuse. Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson loeb ette ühist pressiavaldust.

 

  • Julgeolekunõukogu peab tegelema ka selliste rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ohustavate probleemidega, mis on teemadena alles aegamööda jõudmas Julgeolekunõukogu päevakorda. Selles kontekstis on oluline küsimus, milline on Julgeolekunõukogu roll riikide vastutustundliku käitumise kindlustamisel küberruumis. 

 

  • Eesti jaoks on oluline toetada rahvusvaheliste kübernormide ja rahvusvahelise õiguse kehtivust küberruumis. Meil on pikaajaline kogemus küberjulgeolekupoliitika kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides, ÜRO kõrval ka ELis ja NATOs. Samuti on Eesti teinud tähelepanuväärset kahepoolset koostööd Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riikidega.

 

  • Soovime algatada Julgeolekunõukogu liikmete seas küberjulgeoleku arutelu, mille eesmärk on kasvatada Julgeolekunõukogu liikmete teadlikkust rahvusvahelises õiguses juba eksisteerivate küberjulgeolekunormide kohta. Selle arutelu algatamisel tugineme ÜRO Peaassambleel vastu võetud ja ÜRO küberekspertide rühma 2010., 2013. ja 2015. aasta raportites saavutatud konsensusele.   
 

Kliimamuutuste ja rahvusvahelise julgeolekukeskkonna vahelised seosed

 

Kliima ja julgeoleku teemalise aruteluga tähistati 50. rahvusvahelist Maa päeva. Selle mitteametliku kohtumise korraldajateks olid Prantsusmaa koos 9 Julgeolekunõukogu samameelse riigiga, kuhu kuulub ka Eesti.

  • Järjest enam mõjutavad rahvusvahelist julgeolekut küsimused, millel on riigipiiridest laiem geograafiline taust. Kliimamuutused ja sellest tulenev maailmamere veetaseme tõus ähvardab väikesed saareriigid vee all jätta, võitlus loodusvarade pärast toidab konflikte muu hulgas Aafrika Suure järvistu piirkonnas. Nende küsimuste lahendamine nõuab maailma riikide koordineeritud koostööd.
  • Kliimamuutustel on otsene mõju mitme riigi territooriumi säilimisele ja paljude piirkondade vee ja toiduga varustatusele. Looduskatastroofid ja äärmuslikud kliimasündmused võivad kaasa tuua laiaulatusliku rände, põhjustada vaesumist ning suurendada survet loodusvarade kasutamisele moel, mis muudab hapraks ka rahvusvahelise julgeolekukeskkonna.
  • Debatt kliimamuutuste mõjust rahvusvahelisele julgeolekule on alanud ka Julgeolekunõukogu kontekstis, keskkonna olukorda kui rahu ja rahvusvahelist julgeolekut mõjutavat tegurit nimetatakse juba sõnaselgelt mõningates Julgeolekunõukogu resolutsioonides.
  • Kliimamuutuste ja julgeolekukeskkonna vaheliste seoste loomiseks (sealhulgas konkreetsetes konfliktipiirkondades) on vaja põhjalikult analüüsida seni kogutud teadmisi ja tagada info kättesaadavus nii ÜRO-le, selle allorganisatsioonidele kui ka liikmesriikidele.
  • Peame oluliseks, et ÜRO peasekretär pööraks kasvavalt tähelepanu rahvusvahelise julgeolekuolukorra ja kliimamuutuste vahelistele seostele. Selleks toetame selle arutelu jätkumist Julgeolekunõukogus, mh eesmärgil suurendada ÜRO peasekretäri volitusi selles vallas.
 

ÜRO Julgeolekunõukogu töömeetodite parandamine

 

  • Maailm on ÜRO loomise ajast oluliselt muutunud, Julgeolekunõukogu struktuur ja töömeetodid aga mitte. Eesti pooldab avarat vaadet julgeolekule.
  • Oleme arvamusel, et Julgeolekunõukogu peab kajastama maailma riikide huve tasakaalustatult. See võimaldaks ühtlasi väikeriikide panuset rahvusvahelise rahu ja julgeoleku huvides paremini kasutada.
  • Enamik ÜRO liikmesriike on seisukohal, et läbipaistvamate töömeetoditega ja tõhusam Julgeolekunõukogu on kõigi huvides. Muutusi toetavate riikide arv on suurenemas. Eesti üheks eesmärgiks valitud liikmena on edendada suuremat läbipaistvust ja avatust Julgeolekunõukogu töös.
  • Oluline on aktiivne dialoog nii Julgeolekunõukogu liikmete kui ka Julgeolekunõukogu päevakorras olevate riikide vahel, sh rahuoperatsioonidesse panustajatega ja valitsusväliste organisatsioonidega.
  • Soovime tugevdada Julgeolekunõukogu ja ÜRO Peaassamblee sidet, tagades muu hulgas Julgeolekunõukogu aruandluse õigeaegsuse ja sisukuse. Samuti peame oluliseks Inimõiguste Nõukogu ja Julgeolekunõukogu infovahetust.
  • Eesti toetab vetoõiguse kasutamise protseduuri läbipaistvamaks muutmist ja teatud olukorras ka piiramist: toetame vetoõiguse tõkestamist või piiramist päevakorrapunktides, mis puudutavad genotsiidi või teisi inimsusevastaseid kuritegusid.
 

Vaata lisaks

 
Viimati uuendatud: 14. August 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.