Eesti eesistumine ÜRO Julgeolekunõukogus

Eesti eesistumine ÜRO julgeolekunõukogu

Eesti oli maikuus ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja. Meie eesistumine toimus kriisi ajal. COVID-19 mõjutab üleilmselt rahu ja julgeolekukeskkonda. ÜRO peasekretär on teinud üleskutse kehtestada kogu maailmas relvarahu. Pandeemia tõttu on inimesed kriisikolletes eriti haavatavas olukorras. Niigi haprad ühiskonnad, rahuvalvemissioonid ja humanitaartöötajad on erilise surve all. ÜRO Julgeolekunõukogu, mis nende teemadega tegeleb, on ise kaugtööl, ning esimest korda ajaloos kogunetakse video teel.

 

MIDA KUJUTAB ENDAST ÜRO JULGEOLEKUNÕUKOGU EESISTUMINE?

 

  • Iga kuu täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 riigist eesistuja rolli. Kuna see käib tähestiku järgi ja Eesti on tähestikus eespool, jõuab Eesti oma liikmesuse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aastal (kevadel) ja 2021. aastal (suvel).
  • Eesistuja ülesanne on olla professionaalne partner Julgeolekunõukogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega. Eesistuja paneb kokku tööprogrammi, mis on vaja kinnitada ka teiste liikmetega. Ametlikult kinnitatakse tööprogramm eesistumise esimesel päeval, sellele eelnevad aga mitmenädalased konsultatsioonid teiste liikmetega.
  • Kuigi paljud kohtumised ja mandaadiuuendamised on tööprogrammis automaatselt, on igal eesistujal võimalik päevakava ka oma rõhuasetustega mõjutada. Seda peamiselt endale olulistel teemadel istungite kokkukutsumise kaudu. 
  • Eestil tõi esile oma rõhuasetused eraldi temaatiliste istungite kaudu: Euroopa julgeolek, küberturvalisus, tsiviilelanikkonna kaitse, Julgeolekunõukogu (kriisiaegsed) töömeetodid, keemiarelvade kasutamine Süürias ning Euroopa Liidu ja ÜRO koostöö.

 

 

 

 

EESTI PRIORITEEDID EESISTUJANA

 

Lähtusime neljast prioriteedist:

  • Rahvusvahelise õiguse põhimõtetest tuleb kinni pidada, nende rikkumistel tähelepanu hoida. Eesti jaoks olulisim põhimõte on jõu kasutamise ja sellega ähvardamise keeld. Sel kuul möödub 75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopa territooriumil. Korraldame 8. mail välisministri juhitud kõrgetasemelise avaliku kohtumise Euroopa julgeoleku teemal. Tänase seisuga on kõnelejatena registreerunud mitmed välisministrid. Samuti arutab Julgeolekunõukogu kuu lõpus peasekretäri osalusel tsiviilisikute kaitset ja rahvusvahelise humanitaarõiguse olulisust, arutelu avab president Kaljulaid.
  • Hoiame koroonakriisi tähelepanu all, sest kriis ohustab ka üleilmset julgeolekukeskkonda. Rahu ja julgeoleku seisukohast on väga oluline, et järgitaks ÜRO peasekretäri tehtud relvarahu üleskutset, jätkuksid rahuvalvemissioonid ja kriisikolletes oleks tagatud täielik ligipääs humanitaarabile. Eesti on juba mitmendat kuud olnud Julgeolekunõukogus pandeemia arutamise eestvedaja, meie algatusel toimus 9. aprillil ka esmakordselt sellel teemal nõukogu kohtumine. Ka eesistujana on Eesti eesmärk, et Julgeolekunõukogu keskenduks COVID-19 kaasnevatele ohtudele. Soovime saada ÜRO peasekretärilt ülevaadet, kuidas on rakendatud tema üleskutset  kehtestada kogu maailmas relvarahu, et riikidel oleks võimalik pandeemiaga tegeleda. Ühtlasi töötame selle nimel, et Julgeolekunõukogu liikmed saaksid teavitatud olulisematest arengutest COVID-19 teemal. Meile on oluline jätkata ÜRO Julgeolekunõukogu võimalikult sisutihedat toimimist ka epideemia ajal.
  • Tagame Julgeolekunõukogu läbipaistvuse. ÜRO Julgeolekunõukogu töö toimub praegu video teel. Oluline on, et need kohtumised oleksid võimalusel avalikud, et Julgeolekunõukogus toimuvat saaksid jälgida ka teised riigid, kodanikuühendused ja ajakirjanikud. Meie ja teiste pingutuste tulemusel toimus 21. aprillil alates kriisi algusest esimene kohtumine, mida sai jälgida täismahus ka ÜRO Web TV-st. Eesistujana otsib Eesti jätkuvalt võimalusi, kuidas Julgeolekunõukogu tööd läbipaistvamaks teha. Meile on oluline, et Julgeolekunõukogu saaks parima võimaliku info, millele toetudes otsuseid teha. Selleks on oluline, et teavitada saaks ka kodanikuühiskonna esindajad – näiteks tsiviilelanikkonna kaitse teemalisele aruelule kutsume kogemusi ja tähelepanekuid jagama kodanikuühiskonna esindaja.
  • Tõstatame uute julgeolekuohtude küsimuse. Eesti algatusel tõstatati 5. märtsil ÜRO Julgeolekunõukogu laua taga esimest korda küberrünnete küsimus. Eesistujana jätkame teadlikkuse suurendamist uutest ohtudest. Eriti praegu, kus pandeemia taustal on kasvanud küberrünnakud ja -kuritegevus, on õige aeg arutada stabiilse ja rahumeelse küberruumi ühisreegleid. Kutsume sel teemal kokku nõukogu mitteametliku videokohtumise formaadis, mis võimaldab kohtumisel osaleda ka teistel ÜRO liikmesriikidel.
 

EESISTUMISE ERIÜRITUSED

 

Reede, 8. mai

Kõrgetasemelise arutelu eesmärk oli meenutada 75 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust Euroopa territooriumil. Üritusel arutati sõjajärgse maailmakorralduse õppetunde, aga ka tuleviku proovikive. Arutelu all oli ka praegune julgeolekuolukord ja konfliktid Euroopas. Arutelu juhtis välisminister Urmas Reinsalu. Teavitajad: Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell, ÜRO poliitikavaldkonna asepeasekretär Rosemary DiCarlo, ja Yale’i ülikooli professor Timothy Snyder. Üritust on võimalik järele vaadata välisministeeriumi Youtube’s ja Facebookis.

Reede, 15. mai

  • Avalik istung Julgeolekunõukogu töömeetoditest

Iga-aastane töömeetodite arutelu toimus sel korral Julgeolekunõukogu jaoks ajalooliste ja ajutiste menetlusreeglite ajal. Eesti on Julgeolekunõukogu töömeetodite töörühma asejuht. Kriisiaegne arutelu keskendus nii sellele, kuidas tagada füüsiliste kohtumistele võimalikult sarnane nõukogu töö toimimine, kui ka sellele, kuidas tagada Julgeolekunõukogu töö suurem efektiivsus ja läbipaistvus kriisivälisel ajal.

Reede, 22. mai

Kohtumisel keskenduti konfliktide ennetamisele ning stabiilse ja rahumeelse küberruumi kindlustamisele. Kohtumise eesmärk oli suurendada nii Julgeolekunõukogu liikmete kui ka ÜRO laiema liikmeskonna teadlikkust rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ohustavatest küberohtudest ning riigi vastutustundlikku käitumist toetavatest ja reguleerivatest mehhanismidest ülemaailmsel, regionaalsel ja riiklikul tasandil. Arutelu võimaldas jagada riikide kogemusi selle kohta, kuidas on riigiti rakendatud rahvusvahelist õigust ja kübernorme küberruumis, millised regionaalsed koostöövormid on olnud edukad küberstabiilsuse tagamisel ning millised on vajakajäämised küberohtudega tegelemisel.

Kohtumise avasõnad tegi peaminister Jüri Ratas. Teavitajad: ÜRO desarmeerimisküsimuste kõrge esindaja Izumi Nakamitsu, Singapuri küberturvalisuse agentuuri juht David Koh ja Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse tehnoloogiapoliitika direktor James Lewis. Üritust saab järele vaadata välisministeeriumi Youtube’i ja Facebooki kanalites, samuti välisministeeriumi ja Eesti ÜRO esinduse kodulehtedel.

Kolmapäev, 27. mai

Kohtumise peamine eesmärk oli arutada iga-aastast peasekretäri raportit tsiviilisikute kaitse olukorrast relvastatud konfliktides. Eesti prioriteetidest lähtuvalt keskenduti aruteludes rahvusvahelise õiguse, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse rakendamisele ja inimõigusnormidest kinnipidamisele konfliktis, aga ka uutele ohtudele tsiviilisikute kaitses, nende hulgas eeskätt COVID-19 mõjudele. Kohtumisel tegi Eesti sõnavõtu Kersti Kaljulaid. Teavitajateks olid ÜRO Peasekretär António Guterres, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee president Peter Maurer ning Libeeria endine president ja Nobeli rahupreemia laureaat Ellen Johnson Sirleaf.

Neljapäev, 28. mai

Kohtumisel arutati ÜRO ja Euroopa Liidu koostööd, tutvustati Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning käsitleti käimasolevaid kriise, mille lahendamisel nii EL kui ka ÜRO osalevad. Viimastel aastatel on rahuoperatsioonide ja kriisihaldamise valdkonnas kahe organisatsiooni vaheline koostöö muutunud üha olulisemaks. Julgeolekunõukogu teavitas Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell. Eesti sõnavõtu tegi välisminister Urmas Reinsalu.

 

MIDA ON EESTI JULGEOLEKUNÕUKOGUS SENI TEINUD?

 

Juba enne eesistumise algust näitas Eesti, et tõstatame võimalusel neid teemasid, mille eest oleme lubanud seista.

  • Et rahvusvahelist õigust ÜRO Julgeolekunõukogus ei lahjendataks – seisame selle eest pidevalt oma aruteludes kolleegidega. Muu hulgas oleme väljendanud tugevat solidaarsust Ukrainaga – Eesti eestvedamisel tegid Julgeolekunõukogusse kuuluvad Euroopa Liidu riigid 18. veebruaril ühise pressiavalduse Minski lepingute aastapäevale pühendatud istungil.
  • Et Julgeolekunõukogu aitaks leevendada inimkannatusi kõikjal maailmas ning peame ühiselt seisma inimõiguste ja inimväärikuse eest – oleme kajastanud oma sõnavõttudes pidevalt inimõiguste teemat, algatasime Julgeolekunõukogusse kuuluvate Euroopa Liidu liikmesriikide ühisavalduse Idlibi humanitaarkatastroofi teemal, märtsis korraldasime mitteametliku kohtumise inimõiguste halvenevast olukorrast Krimmis.
  • Et Julgeolekunõukogu tegevus oleks laiemale rahvusvahelisele avalikkusele võimalikult läbipaistev, seda eriti praeguses olukorras – oleme avaldanud edukalt survet, et  Julgeolekunõukogu videokohtumised tehtaks vaadatavaks, jagame oma sõnavõtte alati avalikult.
  • Tõstame teadlikkust uutest julgeolekuohtudest, tuginedes meie küber- ja digiekspertiisile ning rahvusvahelisele õigusele – tõstatasime esmakordselt küberturvalisuse nõukogu ametlikul kohtumisel.
  • Hoiame Euroopa ühtsust ja väärtusi, seisame ühise Euroopa ja maailma julgeoleku eest – teeme teiste Euroopa Liidu riikidega tihedat koostööd ning koostame ühisavaldusi olulistel teemadel.
 
 

 

 
Viimati uuendatud: 16. Juuni 2020

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.