KKK: Venemaa ja Valgevene vastu kehtestatud piiravad meetmed

Miks kehtestas Euroopa Liit piiravad meetmed?

Venemaa on mitmel korral rikkunud Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Esimesed piiravad meetmed kehtestati juba 2014. aastal selleks, et reageerida Venemaa destabiliseerivale tegevusele Ida-Ukrainas. Teine laine piiravaid meetmeid kehtestati pärast 24. veebruari 2022, mil toimus Venemaa relvajõudude provotseerimata laiaulatuslik sõjaline sissetung Ukrainasse ning ka Valgevene kaasumine Ukrainavastasesse agressiooni. Euroopa Liit on Venemaa sõjalise agressiooni algusest alates kehtestanud mitu sanktsioonide paketti, mida üha täiendatakse ja karmistatakse. Täpsema ülevaate annab EL Nõukogu veebileht ELi piiravad meetmed vastusena Ukraina kriisile.

Millised piiravad meetmed kehtestati?

  • Kehtestati suur hulk erinevaid majandussanktsioone, näiteks teatud kaupade impordi- ja ekspordipiirangud, investeeringute tegemise keelud, teatud teenuste osutamise keelud.
  • Kehtestati finantssanktsioone, millest tulenevalt on kõikidel ELis tegutsevatel isikutel ja ettevõtjatel eelkõige kohustus külmutada sanktsiooninimekirja kantud isikute ja üksuste rahalised vahendid ja majandusressursid ning neid neile mitte kättesaadavaks teha (kehtivad ka erandid).
  • Teatud isikutele kehtestati ka sissesõidupiirang.

Kus on kirjas kõik piirangud ja isikud, kelle suhtes need kehtestati?

EL Nõukogu võttis 2014. aastal vastu määruse (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, ja määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas.

Määruse (EL) nr 269/2014 lisas on isikute ja üksuste andmed, kelle suhtes tuleb sanktsiooni rakendada, ning määruse (EL) nr 833/2014 lisadest leiab vastavate kaupade koodid ning ettevõtete nimed, kelle suhtes on sanktsioonid kehtestatud.

Neid põhiõigusakte muudetakse pidevalt ja viimaste muudatuste ning erinevate sanktsioonirežiimide kohta saab kõige lihtsamalt leida infot EL sanktsioonikaardilt. Sealt leiab näiteks Valgevene ja Venemaa vastu kehtestatud piiravad meetmed, Krimmi ja Sevastoopoli ebaseadusliku annekteerimise järel kehtestatud piiravad meetmed ning Donetski ja Luhanski suhtes kehtestatud piiravad meetmed. Ka Euroopa Komisjoni veebilehel on ülevaade piiravatest meetmetest ja nendega seotud korduma kippuvatest küsimustest.

Eesti võib rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 4 kohaselt ka ise sanktsioone kehtestada. Vabariigi Valitsus võttis vastu määrused sanktsiooni kehtestamiseks seoses olukorraga Valgevenes ning seoses rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu.

Kas kõik Eesti isikud on kohustatud sanktsioone kohaldama?

Jah, on küll. Kuna ELi määrused on otsekohaldatavad, on ELi sanktsioonid on kõikides ELi liikmesriikides alates jõustumisest siduvad ja nii füüsilistel kui ka juriidilistel isikutel on kohustus neid kohaldada. Samuti on kohaldamiseks kohustuslikud Vabariigi Valitsuse sanktsioonid alates nende jõustumisest ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga kehtestatud sanktsioonid ka enne seda, kui EL Nõukogu võtab nende kohta vastu määruse.

Kuhu pöörduda, kui vajan sanktsiooni kohaldamisel nõu?

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 11 lõikes 3 on loetletud pädevad asutused levinumate sanktsioonitüüpide kaupa.

Enamlevinud küsimusi finantssanktsioonide kohta:

 

  • kus asub finantssanktsiooni subjektide nimekiri?

Rahapesu Andmebüroo veebilehel on finantssanktsiooni subjektide otsingumootor, mille abil saab tuvastada isikud, kelle suhtes tuleb kohaldada varade külmutamise ja varade ning ressursside kättesaadavaks tegemise keeldu. Veebiotsingu lahendus on seotud Euroopa Komisjoni hallatava finantssanktsioonide andmebaasiga, kus on andmed kõikide subjektide kohta, kelle suhtes tuleb finantssanktsiooni kohaldada.

  • kuidas tuvastada sanktsiooni subjekti kaudne osalus või kontroll?

Ressursside ning varade kättesaadavaks tegemise keeld kehtib füüsilistele ja juriidilistele isikutele, mis on otseselt või kaudselt sanktsiooni subjektist isiku omandis või kontrolli all. Kuigi viimasel juhul ei pruugi tegu olla sanktsioonide nimekirjas oleva isikuga, kohalduvad sanktsioonid ka neile. Abiks otsese ja kaudse omandisuhete ja kontrolli kriteeriumi täitmise hindamisel on Euroopa Liidu sanktsioone käsitlevad suunised (lk 20–22).

  • kas finantssanktsiooni subjektile teenuse osutamist võib jätkata?

Enamasti on igasugune teenuste osutamine ka vahendite või ressursside kättesaadavaks tegemine. Seega on teenuse osutamine finantssantsiooni subjektile üldjuhul keelatud tegevus, kui Rahapesu Andmebüroo ei ole andnud selleks erandina luba.

Enamlevinud küsimusi kaupadega seonduva kohta:

  • milliseid kaupu tohib eksportida ja importida?

Kaupu, millele ei ole sanktsioone kehtestatud, võib eksportida ja importida, ent väliskaubandusega tegelevad ettevõtted peavad arvestama, et tollikontrollid võtavad tavapärasest rohkem aega. Kõige otstarbekam on jälgida kaupadele kehtestatud piiranguid ELi sanktsioonikaardilt. Lisainfot saab Maksu- ja Tolliameti veebilehelt ning kahtluste korral tuleb kontakteeruda EMTA esindajatega. Abi võib olla ka vastustest korduma kippuvatele küsimustele kaubaveopiirangute kohta (PDF), mille Euroopa Komisjon avaldas 16. märtsil 2022.

  • kas kaupade eest tasumine toimib tavapäraselt?

Tehinguid saab teha ainult nende Venemaa ja Valgevene pankadega, kelle suhtes ei ole sanktsioone kehtestatud. Sanktsioonide tõttu võivad aga ka muud Venemaa ja Valgevenega seotud tehingud minna lisakontrolli, viibida või olla tagasi lükatud.

  • kas riik aitab ettevõtjatel uusi tarnepartnereid leida?

Olenevalt konkreetse ettevõtte vajadustest saab tuge pakkuda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. See tugi võib olla näiteks vajalike kontaktide otsing rahvusvahelistest andmebaasidest, õige ekspordinõuniku poole suunamine või väliseksperdi kaasamise teenus. Samuti pakub EIS finantsinstrumente, mis toetavad ettevõtjaid äri ümberkorraldamisel, sh tarneahelate ümbermängimist.

Viimati uuendatud: 7. Aprill 2022

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.