Sa oled siin

Küberdiplomaatia

Viimastel aastakümnetel on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiiresti arenenud. Nii Eesti kui ka teised riigid sõltuvad üha enam tehnoloogilistest lahendustest ja digitaalsetest teenustest. Küberturvalisus on selle mündi teine külg – suurenenud on vajadus kaitsta oma elutähtsaid infosüsteeme, et tagada igapäevaelu segamatu toimimine. Pahatahtlik käitumine küberruumis paneb meid uutel viisidel proovile ja puudutab nii eraisikuid kui ka kõiki ühiskondlike valdkondi, alates energiast ja transpordist ning lõpetades hariduse ja tervishoiuga.

Eesti küberruumi kaitstus sõltub nii meie oluliste infosüsteemide turvamise suutlikkusest kui ka stabiilsest üleilmsest küberruumist, kus kehtivad rahvusvaheline õigus ja normid riikidele. Küberdiplomaatia keskendub peaasjalikult riikide käitumisele küberruumis ning põhimõtetele ja normidele, mis küberruumis riikidele kehtivad. Samuti aitavad küberdiplomaadid kaasa rahvusvahelisele küberkuritegevuse vastasele võitlusele ning vaba ja avatud interneti kaitsmisele.

 

Küberdiplomaatia välisministeeriumis

 

Välisministeerium tegeleb küberstabiilsuse edendamisega rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide kaudu, mitme- ja kahepoolsete suhete edendamisega küberjulgeoleku valdkonnas ning küberarengukoostööga.

Paljudel Eesti ametiasutustel on küberturvalisuse tagamisel oma kindel roll. Üheskoos tegutsedes ja tihedas koostöös ettevõtetega on sündinud Eesti küberturvalisuse ökosüsteem. Riigi küberturvalisust tagavad ja edendavad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Infosüsteemi Amet; Eesti arvutivõrkudes toimuvaid küberintsidente tuvastab, jälgib ja lahendab CERT-EE. Küberkaitse tegevuste eest vastutab kaitseministeerium. Eestis tegelevad küberkuritegevuse vastase võitlusega siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet, selle koosseisus olev keskkriminaalpolitsei ning justiitsministeeriumi haldusalas olev riigiprokuratuur. Välisministeerium tegeleb küberdiplomaatiaga, esindab Eesti seisukohti rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ning edendab mitme- ja kahepoolseid suhteid küberdiplomaatia, rahvusvahelise küberjulgeoleku ning küberarengukoostöö valdkonnas.

Juba aastaid on Eesti olnud maailmas üks aktiivsemaid küberturvalisuse eestkõnelejaid. Teame küberteemade tähtsust omast käest: oleme küberkonfliktis karastunud riik. Kui meid tabasid 2007. aastal laiaulatuslikud küberründed, polnud ühtegi rahvusvahelist poliitilist mehhanismi, mille kaudu tõstatada rünnakute olulisust, kutsuda appi teisi riike või mõista hukka ründajaid. Alates sellest ajast on Eesti teinud ära olulise töö küberjulgeoleku teema tõstatamisega nii kahepoolselt kui ka ELis, NATOs, OSCEs, ÜROs ja mujal.

Alates 2018. aastal on Eestil ka küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja. Seda rolli kannab rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert küberpoliitika teemadel Heli Tiirmaa-Klaar. Teda toetab 2019. aastal välisministeeriumisse loodud küberdiplomaatia osakond.

 

Rahvusvaheline õigus ja küberruum

 

2019. aastal esitas president Kersti Kaljulaid rahvusvahelisel konverentsil Eesti ametlikud seisukohad rahvusvahelise õiguse kohaldumise kohta küberruumis. 2021. aastal esitas Eesti ekspert ÜRO valitsustevahelise küberekspertide töörühma (GGE) raames õiguslikud seisukohad  (221.46 KB, PDF)kajastamiseks ametliku konsensusraporti lisaosas

Eesti seisukoht on selge: olemasolev rahvusvaheline õigus kehtib küberruumis. Nii rahu- kui ka sõjaajal peavad riigid käituma küberruumis vastutustundlikult.

Rahvusvahelise õiguse kehtimine küberruumis on praegu üks olulisemaid küberpoliitika arutelude teemasid maailmas. Riigid on ÜRO Peaassamblee tasemel kokku leppinud, et rahvusvaheline õigus ja kübernormid peavad kehtima. ÜROs on välja töötatud küberstabiilsuse raamistik, milles sätestatakse riikide käitumisreeglid küberruumis. Praegu tegeletakse selle rakendamisega. Raamistik on valminud ÜRO pikaajalise töö tulemusena ning hõlmab lisaks rahvusvahelisele õigusele ka norme ja usaldusmeetmeid riikide vastutustundlikuks käitumiseks küberruumis.

Samuti seostatakse Eestit maailmas „Tallinna käsiraamatuga“ (Tallinn Manual). Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide koostatud sõltumatu akadeemilise analüüsiga  rahvusvahelise õiguse kehtivusest küberruumis. Rahvusvahelise ekspertide rühma ühistööd on juhtinud professor Michael Schmitt USA Mereväe Sõjakolledžist. „Tallinna käsiraamat“ käsitleb rahvusvahelise humanitaarõiguse kehtivust relvakonflikti ajal ja katab  küberoperatsioone puudutava rahvusvahelise õiguse spektri ka rahuajal. 

 

Küberstabiilsus ja rahvusvaheline julgeolek

 

Kõige olulisem rahvusvaheline foorum küberturvalisuse arutamiseks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kontekstis on ÜRO Desarmeerimiskomitee.

Eesti osaleb aktiivselt ÜRO töörühmades rahvusvahelise küberstabiilsuse tagamiseks. Eesti esindaja on alates 2009. aastast valitud osalema kõigisse järjestikustesse ÜRO valitsustevaheliste küberekspertide töörühmadesse (UN Group of Governmental Experts ehk GGE). Nende töörühmade tulemusel on loodud küberstabiilsuse raamistik, mis annab riikidele ette reeglid rahvusvahelise õiguse kehtivuse, normide ja usaldusmeetmete rakendamise kohta küberruumis.

Samuti aitab see kaasa piirkondlikule koostööle – näiteks on GGE 2013. ja 2015. aasta raportite põhjal loodud ka OSCE küberusaldusmeetmed. 2021. aastal lepiti GGE viimases töörühmas kokku uues mahukas raportis, millega mitte ainult ei kinnitata üle varem saavutatut, vaid luuakse lisakiht olemasoleva raamistiku, sealhulgas 2015. aasta raportiga sätestatud 11 vabatahtliku kübernormi mõistmiseks ja rakendamiseks.

Eesti oli ka 2019.-2021. aastal väldanud ÜRO avatud töörühma (UN Open-ended Working Group ehk OEWG) üks aktiivsemaid liikmeid. Ka see töörühm päädis olulise raportiga, millega kõik ÜRO liikmesriigid kinnitasid taas üle küberstabiilsuse raamistiku kehtimise. Need saavutused sillutavad teed ka edasistele aruteludele ÜRO 1. komitees.

Küberstabiilsusele keskenduval julgeolekunõukogu virtuaalistungil kõneles 60 riiki ja organisatsiooni

Eesti suurendab teadlikkust küberturvalisusest ka ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena aastatel 2020–2021.

Märtsis 2020 tõstatas Eesti koos USA ja Ühendkuningriigiga julgeolekunõukogu ametlikul kohtumisel küberründed Gruusia vastu. See oli esimene kord, kui julgeolekunõukogus arutati ametlikult konkreetseid küberründeid. 

Olime teerajajad ka mitteametliku virtuaalistungiga 22. mail 2020: küberruumi stabiilsuse küsimust polnud julgeolekunõukogu kunagi varem eraldi arutanud. Tugevalt jäi kõlama Eesti ja paljude teiste riikide veendumus, et küberruum ei erine muudest valdkondadest, kus kohaldatakse rahvusvahelist õigust ja riikidele kehtivad teatud käitumisreeglid.

Esimest korda ajaloos arutab ÜRO Julgeolekunõukogu küberjulgeolekuga seonduvat avatud istungil Eesti teise eesistumise ajal juunis 2021

 

Võitlus küberkuritegevusega

 

Küberkuritegevuse kahju maailmamajandusele ulatus 2020. aastal 5,5 miljoni triljoni euroni. See on suurem kui üleilmne narkoäri.

Kuna küberkuritegevus ei tunne piire ja kurjategijad võivad sageli rünnata teisest maailma otsast, vajab ka selle kuriteoliigi vastane võitlus tihedat rahvusvahelist koostööd. Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastane konventsioon, mida tuntakse ka Budapesti konventsioonina, on seni ainus rahvusvaheline küberkuritegevusega tegelev õiguslikult siduv kokkulepe.

Eesti osaleb aktiivselt Viinis asuva ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo küberkuritegevuse ekspertrühma (Open-Ended Intergovernmental Expert Group on Cybercrime ehk IEG) töös. IEG-i ülesandeks on analüüsida Budapesti konventsiooni kaasajastamist ja võimalusi rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks. 2022. aastast alustab ÜRO 3. komitees ka küberkuritegevuse teemaline ad hoc komitee (Ad Hoc Committee’s ehk AHC). Büroosse kuulub ka eestlasest aseesimees Markko Künnapu.

 

Globaalne internetihaldus ja internetivabadus


Globaalse internetihalduse ja internetivabaduse edendamiseks osaleb Eesti mitmes rahvusvahelises algatuses. Internetihaldus põhineb erinevate osapoolte koostööl, kus riikidel, erasektoril ja valitsusvälistel organisatsioonidel on võrdne roll.  

Rohkem kui 4 miljardi kasutajaga internetist – võrkude võrgust – on kasvanud välja midagi enamat kui tehniline süsteem ja tehnoloogia. Interneti haldamisest on saanud eriti viimasel ajal oluline poliitiline küsimus, kuna rida riike sooviks vaba ja avatud interneti allutada valitsuste kontrollile. 

Interneti haldamisest saab rääkida alates 1970. aastatest, kui TCP/IP protokolli baasil arendati välja võrgustik, mille haldamine toimus ilma keskse juhtimiseta. 1998. aastal loodi mittetulunduslik Interneti Aadressikorporatsioon (ICANN), millest sai tuumikinterneti tehniline koordinaator.

Diplomaatilisse päevakavasse jõudis interneti haldamine tõsisemalt selle sajandi alguses, kui ÜRO käivitas infoühiskonna maailma tippkohtumise (WSIS) protsessi, kus põrkusid kaks lähenemist: valitsustevaheline koostöö vs. kõiki huvigruppe kaasav koostöö. 2005. aastal toimunud WSISi kohtumisel jõuti kokkulepe, et interneti globaalne haldamine peab kaasama kõiki huvirühmi. Sel põhjusel loodi Interneti Halduse Foorum (IGF). Kuna interneti haldamine on väga keeruline ja hõlmab paljusid sidusrühmi, siis on tänaseks sellega tegelev masinavärk oluliselt suurenenud.

ÜRO peasekretär käivitas 2018. aastal protsessi, mis üritab täiustada praegust globaalset digikoostöö mehhanismi. Eesti osaleb selles protsessis aktiivselt – oleme ÜRO digikoostöö  usalduse ja turvalisuse töögrupi kaasjuht.

Vaba ja avatud interneti toetamine on tihedalt seotud ka internetivabaduse kaitsega. Eesti jaoks on digiõigused – nagu vaba juurdepääs internetile, sõna- ja väljendusvabadus veebikeskkonnas, privaatsus – inimõiguste lahutamatu osa. Osaleme aktiivselt rahvusvahelistel internetivabaduse aruteludel ja oleme internetivabaduse koalitsiooni (FOC) asutajaliige.

Eesti rolli teerajana on positiivselt hinnanud tunnustatud USA mõttekoda Freedom House. 2020. aasta oktoobris avaldatud indeksi põhjal asub Eesti maailmas Islandi järel internetivabaduses teisel kohal.

Loe lähemalt, kuidas Eesti internetivabadust kaitseb siit.

 

Piirkondlikud tegevused

 

Küberturvalisuse rahvusvahelisel edendamisel ja kübervõimete suurendamisel on oluline roll piirkondlikul koostööl.

 

Euroopa Liit

 

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal võeti vastu mitu olulist küberalgatustAlates esimese küberturvalisuse strateegia avaldamisest 2013. aastal on Euroopa Liit ja selle liikmesriigid teinud rohkelt jõupingutusi elutähtsa infrastruktuuri kaitsmiseks ja Euroopa kübervõimekuse kasvatamiseks. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal 2017. aastal lepiti kokku ka ELi ühise diplomaatilise vastumeetmete raamistiku loomises kuritahtliku kübertegevuse suhtes. Seda tuntakse ELi küberdiplomaatia meetmete kogumina (EU Cyber Diplomacy Toolbox).

Üheks võimalikuks meetmeks on määrata sanktsioone, mille raames saab küberünnete korraldajatele seada reisipiiranguid ja külmutada rahalisi vahendeid. Esimest korda rakendas Euroopa Liit kübersanktsioonirežiimi 2020. aasta juulis. Sanktsioonid puudutasid Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) vastu suunatud küberründekatset ning rünnakute WannaCry, NotPetya ja Operation Cloud Hopper korraldajaid. Eesti oli koos väikese rühma ELi riikidega selle otsuse ettevalmistamisel juhtrollis. Niisamuti rakendas EL 2020. aasta oktoobris kübersanktsioonirežiimi Bundestagi vastu toime pandud küberrünnakute korraldajate suhtes.

Samuti on Euroopa Liidu ühises välis- ja julgeolekupoliitikas üks keskseid teemasid inimõigustel ja demokraatlikel väärtustel põhineva turvalise küberruumi edendamine üle maailma. Sellele pöörab rõhku ka Euroopa Liidu kõige hiljutisem küberturvalisuse strateegia, mis tuli välja 2020. aasta detsembris. Strateegia aitab kaasa Euroopa Liidu riikide küberteadlikkuse ja -võimekuse kasvamisele ning seisab selle eest, et Euroopa Liidu ühtset häält oleks küberstabiilsuse ja internetivabaduse teemadel veelgi tugevamalt kuulda.

Kuidas Eesti ELi tegevustele veel kaasa aitab?

 

  • Riigi Infosüsteemi Amet veab alates 2019. aastast kogu ELi katvat küberturvalisuse ekspertvõrgustiku EU CyberNet rajamist. Võrgustik toob kokku Euroopa Liidu küberturvalisuse kogukonna kõige helgemad pead, kes töötavad selle nimel, et parandada meie digiruumi turvalisust, ning löövad kaasa ELi kübervõimete arendamise projektides partnerriikides.
  • Aastast 2018 on Eesti küberturvalisuse eksperdid aidanud koolitus- ja nõustamistegevusega viia ellu ELi kübervõimete arendamise abiprojekti Cyber4Dev (Cyber Resilience for Development) nii Aafrika, Aasia kui ka Ladina-Ameerika riikides.
  • Eestis asub Euroopa Liidu IT-amet eu-LISA. Amet haldab suuremahulisi IT-süsteeme, sh Schengeni piirkonna toimimiseks olulisi IT-süsteeme, ning pakub ELi liikmesriikidele tehnoloogilist tuge Euroopa turvalisemaks muutmisel.
  • Eestil on ka kokkupuutepunkt Euroopa Liidu infoturbe arendamises võtmerolli mängiva ELi küberturvalisuse ameti ENISA-ga – seda juhib eestlane Juhan Lepassaar.
 

NATO

Üks NATO CCDCOE tõmbenumbreid – rahvusvaheline küberõppus „Locked Shields“

 

Küberkaitse on osa NATO kollektiivkaitse põhiülesannetest. Küberkaitse määratlemine ühena NATO põhitegevusvaldkondadest alliansi Varssavi tippkohtumisel 2016. aastal oli märgilise tähtsusega. Eesti osaleb aktiivselt NATO küberkaitset puudutavas tegevuses ja murranguliste tehnoloogiate strateegia koostamises.

Tallinnas asub ka NATO küberkaitsekoostöö keskus (CCDCOE). Tegemist on NATO akrediteeritud iseseisva rahvusvahelise oivakeskuse, mõttekoja ja väljaõppeasutusega. 2008. aastal loodud keskus on kasvanud oluliseks küberkaitse valdkonna teadmiste allikaks nii NATO kui ka liikmesriikide jaoks. Keskus koondab eksperte 29 riigist.

 

OSCE

 

Tähtis roll on ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonil (OSCE). Eesti osaleb OSCE küberkoostöö töögrupis ning toetab aktiivselt 2013. ja 2016. aastal vastu võetud OSCE küberturvalisust puudutavate usaldusmeetmete elluviimist. Regionaalsete organisatsioonide hulgas on OSCE olnud maailmas esirinnas küberjulgeoleku vallas usaldust suurendavate meetmete rakendamisel. Need meetmed saavad aidata kaasa kogu OSCE piirkonna stabiilsusele. Koos Austria ja Belgiaga veab Eesti eest avaliku sektori ja erasektori koostööle keskenduva OSCE küberusaldusmeetme rakendamist.

 

Koostöö kolmandate riikidega ja arengukoostöö

 

Eesti jaoks on oluline, et maailmas oleks võimalikult laialt levinud ühine arusaam meid kõiki puudutavatest küberohtudest, rahvusvahelise õiguse ja normide kehtimisest küberruumis ning üleilmse vaba ja avatud interneti haldamisega seotud küsimustest. Samuti on tähtis aidata kaasa kübervõimete tugevdamisele maailma eri piirkondades.

Selleks teeb Eesti lisaks mitmepoolsele koostööle ja teavitustegevusele ka kahepoolset koostööd kübervaldkonnas aktiivsete riikidega maailma eri piirkondades. Jagame omavahel kogemusi ja informatsiooni.

Kübervõimekuse tõstmisele kaasaaitamine on ka üks Eesti arengukoostöö prioriteete. Seetõttu osaleme mitmetes kahe- ja mitmepoolsetes küberarengukoostöö projektides, eelkõige Eesti arengukoostöö sihtriikides, ning mitmesugustes ELi ja NATO tegevustes. Lisaks toetab Eesti Maailmapanga küberarengukoostöö sihtfondi, Ameerika Riikide Organisatsiooni (OASi) küberprogrammi ning küberekspertiisi globaalse foorumi (GFCE) tegevusi.

 

Esimeses küberdiplomaatia suvekoolis Tallinnas osales üle 80 diplomaadi ja eksperdi 26 riigist

Koolitused

 

Küberdiplomaatia on võrdlemisi uus, kuid väga kiiresti arenev rahvusvaheliste suhete valdkond. Eesti korraldab mitmeid koolitusprogramme nii ELi ja NATO kui ka teiste kübervaldkonnas aktiivsete riikide diplomaatidele. Koolitustel jagavad teadmisi praegused ja endised küberdiplomaadid, rahvusvaheliselt tunnustatud akadeemikud ja eksperdid ning erasektori esindajad. 

 

Mõned toimunud koolitused:

 

Vaata lisaks

 

Viimati uuendatud: 22. Juuni 2021

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.