Kolme mere algatus (3SI)

Kolme mere algatus (ingl k Three Seas Initiative e 3SI) on regionaalne koostööformaat, mis  ühendab 12 Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahel asuvat Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Algatuse partnerid on Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Euroopa Komisjon. Ühiselt majandusse, taristusse ja energiajulgeolekusse panustades muudetakse Euroopa ühtsemaks.

Kolme mere algatus on Eesti jaoks prioriteetne koostööformaat. Korraldame sellel aastal Kolme mere tippkohtumist ja ärifoorumit ning võõrustasime esimest Kolme mere välisministrite kohtumist. Eesti on liitunud ka Kolme mere investeerimisfondiga.

 

Sisukord

 

Eesmärgid

Kolme mere algatus sündis ühisest soovist arendada Euroopa Liidu põhi-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, et suurendada regiooni majanduskasvu ja kerksust.

  • Majanduskasv. Kogu algatus soovib suurendada piirkonna majanduskasvu ja elanikkonna heaolu. Aktiivsem kaubavahetus ja teenuste osutamine regiooni sees ja naaberriikidega loob selleks võimalused ning tõstab maailma mastaabis kogu Euroopa konkurentsivõimet.
  • Investorite suurem huvi. Kolme mere riigid paistavad Euroopa Liidu taustal juba aastaid silma keskmisest kõrgema majanduskasvuga ning pakuvad investoritele seeläbi potentsiaalselt keskmisest kõrgemat tootlust. Riikide ühine algatus ja poliitiline pühendumine kasvatab piirkonna atraktiivsust rahvusvahelisel finantsturul.
  • Energiajulgeolek. Energiast on lisaks majandusküsimusele saanud ka strateegiline- ja julgeolekuküsimus. Ühtne ja toimiv energiaturg ning vabadus valida erinevate tarnijate vahel suurendab avatud konkurentsi, tagab regiooni parema varustatuse ning suurendab energiajulgeolekut.
  • Geopoliitika. Euroopa, sh Kolme mere regiooni tugev ja ühtlane majanduslik areng aitab paremini kaitsta oma geopoliitilisi huve ning seista omakorda vastu huvidele, mis ei kattu regiooni omadega.
  • Tark ühenduvus. Uute investeeringute tegemisel on plaan kasutada selle regiooni potentsiaali ja kogemust digilahenduste juurutamisel. See ei tähenda mitte üksnes eraldi digitaristu arendamist, vaid ka nutikate ja tänapäevaste lahenduste loomist andmevahetuse ja tõhusama info kasutamise osas.
  • Kliimaeesmärkide saavutamine. Efektiivsele ja piisavale taristule tuginev ühtne turg aitab liikuda madalama süsinikuemissiooni suunas ning saavutada süsinikuneutraalsust.
 

Ajalugu

Kolme mere koostööformaat loodi 2015. aastal, Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović ja Poola president Andrzej Duda algatusel ÜRO Peaassamblee kohtumise serval. Idee algatuseks andis Ameerika mõttekoda Atlantic Council oma raportis „Completing Europe“, mis pööras tähelepanu investeeringute puudujäägile kolme mere vahel.

President Kersti Kaljulaid 2017. aasta tippkohtumisel

Esimene Kolme mere tippkohtumine toimus 2016. aastal Dubrovnikus, Horvaatias. Kohtumine pani aluse iga-aastastele kõrgetasemelistele tippkohtumistele.

Teisel tippkohtumisel, 2017. aastal Poolas Varssavis, osales ka Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, kes kinnitas ühendriikide tugeva toetuse algatusele ja selle eesmärkidele.

2018. aastal toimus kolmas tippkohtumine Bukarestis, Rumeenias, mille raames korraldati ka esimene Kolme mere ärifoorum. Bukaresti ärifoorumil leppisid Kolme mere riigid esmakordselt kokku Kolme mere regiooni prioriteetprojektides.

Neljas Kolme mere tippkohtumine ja teine ärifoorum toimusid 2019. aastal Ljubljanas, Sloveenias, kus lisaks Kolme mere riigipeadele osalesid USA energiaminister Rick Perry, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier. Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid tegi Ljubljana tippkohtumisel ettepaneku, et 2020. aastal võõrustab Kolme mere tippkohtumist Eesti. Ljubljana ärifoorumil tutvustati Kolme mere prioriteetprojektide eduraportit.

2019. aasta tippkohtumine


Loe eelmiste tippkohtumiste deklaratsioone:

 

 

Kolme mere investeerimisfond

 

Kolme mere algatuse investeerimisfond on poliitilise algatuse majanduslik tugi. Kolme mere riikide ühiseks kavatsuseks on arendada regiooni taristut, mis omakorda vajab mahukaid investeeringuid. Ambitsioonikate infrastruktuuri projektide praktilist elluviimist toetabki fond.

Kolme mere investeerimisfondi loomise kavatsuskiri allkirjastati 2018. aastal Bukaresti tippkohtumisel. Fond registreeriti 29.05.2019 Luksemburgis. Asutamislepingu allkirjastasid Poola riiklik arengupank Bank Gospodarstwa Krajowego ja Rumeenia ekspordi-impordi pank EximBank, kes olid ka esimesed investorid.

16. aprillil 2020 liitus kolmanda investorina fondiga Eesti, investeerides 20 miljonit eurot. Fondiga liitumine aitab eelkõige suurendada kapitali saadavust Eesti taristuprojektidele ning Eesti ettevõtjate poolt arendatavatele projektidele Kolme mere regioonis. Pikas perspektiivis loob fond täiendava tõuke kapitaliturgude arendamisele ning toob piirkonda uusi rahvusvahelisi investoreid. Lisaks on oodata fondilt positiivset finantstootlust, kuna infrastruktuur on üks kiiremini arenevaid majandussektoreid Kesk ja Ida-Euroopas.

Fondiga oodatakse liituma nii riike kui ka pensionifonde, erakapitali investeerimisfonde ja erainvestoreid. 2020. aasta veebruaris teatas USA välisminister Mike Pompeo valmidusest panustada Rahvusvahelise Arengu Finantskorporatsiooni ja USA kongressi toel Kolme mere investeerimisfondi kuni miljard dollarit. Fondi planeeritavaks kogumahuks on 3-5 miljardit eurot. Kolme mere investeerimisfondil on küll liikmesriikide poliitiline toetus, kuid poliitikud selle tegevusse ei sekku ning investeerimisotsuseid ei mõjuta. Fondi juhitakse ärilistel alustel ehk investeerimisprojektide valikul lähtutakse majanduslikust tasuvusest.

 

Prioriteetprojektid


    Kolme mere koostöö aluseks on regiooni infrastruktuuri prioriteetprojektide nimekiri, mis võeti vastu 2018. aastal Rumeenia tippkohtumisel. Nimekirjas on kokku 48 prioriteetprojekti. Tallinna tippkohtumisel tutvustame uut interaktiivset prioriteetprojektide eduraportit, et projektide seis oleks kõigi jaoks lihtsasti nähtav.

       

      Eesti esitatud prioriteetprojektid on:

      Lisaks on nimekirjas Eesti jaoks oluline Balti elektrivõrkude sünkroniseerimine.

       

       

       

      Viimati uuendatud: 20. Juuli 2020

      Räägi kaasa
      riigivalitsemises

      Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

      Eelnõude infosüsteem

      Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

      Osalusveeb

       

      Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.